Halyqaralyq Túrki akademııasy Ankarada Bilge Tonyquq jazba eskertkishiniń kóshirmesin ornatty. Bul týraly akademııa qyzmetkeri Napıl Bazylhan Facebook jelisindegi resmı paraqshasynda jazdy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.
«Bul mańyzdy habardy biri oqysa, biri oqymaǵan bolar. Biz de qaıtalap qulaqdar etkimiz keledi. Olaı deıtinimiz, Tonyquq babamyzdyń máńgilik tasynyń ǵylymı kóshirmesi Túrkııanyń astanasy Ankara qalasynda «Túrk álemi Tonyquq parkinde» ornatyldy. Óz basym bul úlken tarıhı oqıǵa, túrkologtar úshin qýanyshty ıgi is dep bilemin»,-dedi ol.
Sondaı-aq ǵalym Bilge Tonyquqtyń álemde erekshe atalatyn danyshpan tulǵa ekenin atap ótti.
«Bilge Tonyquq» - dúnıejúzi tarıhynda at-ataǵy erekshe atalatyn danyshpan tulǵalardyń biri. «Kúndeı kúshti kúrkiregen El» dep túrk áleminiń ataqty aqyny Maǵjan Jumabaev jyrlaǵandaı, Eýrazııa keńistiginde qudyretti memlekettiń qulazyǵan tusynda aýyr júgin arqalap, onyń tuǵyryn bekem etip, týyn bıik kóterip, memlekettilik isterinde ólsheýsiz úles qosqan, erjúrek qolbasshy, bahadúr suńǵyla Tonyquq babamyz bolatyn.
« Türük Bilge qaγan eliŋe bititdim: ben Bilge Tuñuq-uq - Túrk Bilge qaǵan elinde jazdym men Bilge Tonyquq» deıdi atalmysh estkertkishi jaıynda.
Tonyquq - Túrk Eliniń Elteris (Qutlyq) qaǵan (650-691 jyldary bılik qurǵan), Qapaǵan qaǵan (691-715 jyldary bılik qurǵan), Bilge qaǵanǵa (716-734 jyldary bılik qurǵan) bilikti danyshpan, suńǵyla qaıtalanbas uly tulǵa.Tonyquq ózi , kóne túrk tóltýma jazýymen qashap máńgilikke qaldyrǵan bitiktas mátininde bylaı deıdi: Túrk halqy úshin,
Tün:udusïqïm: kelmedi:
küntüz: olursïqïm kelmedi:
Tún uıyqtamadym
Kúndiz otyrmadymqïzïl qanïmï: tökti:
qara terim: yügürtü:
Qyzyl qanymdy tóktim.
Qara terimdi aǵyzdym.Teŋiri yarïlqadï: yaňïdamïz: Türük : budunïγ: Őtükün jerig:qonmus
Táńiri jarylqady, jeńdik. Túrk halqy Ótúken jerine, qondyTeŋri Umay: Ïduq jer sub: basa berti erinč: neke: tezerbiz:
Táńiri, Umaı, qasıetti jer-sý Jeńis bergen eken,
Kóp (eken) dep nege qashamyz,üküs tejin: neke qorqurbïz: az tejin: ne basïn alïm:
Azbyz dep nege qorqamyz, Nege basyndyramyz?
Shabaıyq dedim Shabýyldadyq, joıdyq. Jeńdik .
Táńiri jarylqaı
Bul Túrk halqyna qarý jaraqty jaýdy jeldirmedim (jolatpadym)
týly (túgel) atty júgirttirmedim (jaqyndatpadym).... deıdi.
Tonyquq 731-732 jyldary 85-86 jasynda qaıtys bolǵan eken. Sóıtip, babamyzdyń urpaqtary bizge ósıet etip qaldyrǵan osy bir eskertkishtiń ǵylymı kóshirmesi Ankara tórinde ornatyldy.
Halyqaralyq Túrki akademııasy men Altyndaǵ aýdanynyń merııasy «Túrik tili jylyna» jáne IýNESKO aıasynda atap ótilgen Tonyquq eskertkishiniń 1300 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan mańyzdy sharaǵa aıryqsha uıytqy boldy.
Osy oraıda atalmysh is sharany júzege asyrý isinde Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Prezıdenti Darhan Qydyráli myrzaǵa, Ankara qalasy Altyndaǵ aýdany meri Asym Baljy myrzaǵa túrkologtar atynan Táńir jarylqasyn dep, Tonyquq babamyzdyń arýaǵy razy bolsyn dep aıryqsha rahmetimdi aıtyp jetkizgim keledi.
Sonymen qatar, Halyqaralyq Túrki akademııasy tarapynan «Uly dala órkenıeti: Tonyquq mırasy jáne qazirgi Túrki álemi» IýNESKO aıasynda Tonyquq eskertkishiniń 1300 jyldyǵy – Tonyquq jylynyń resmı ashylýyna arnalǵan halyqaralyq vıdeo-konferenııany (24 sáýir 2020 j.) uıymdastyrdy, arnaıy jınaǵyn basyp shyǵardy.
Taǵy qosa aıtarymyz, «Tonyquq. Bitiktasy mátini aýdarmalary» ázerbaıjansha, qazaqsha, qyrǵyzsha, túrikshe, tyvasha, mońǵolsha, majarsha, nemisshe, oryssha, aǵylshynsha, franýzsha, qytaısha ǵylymı jáne ádebı kórkem aýdarmalary qamtylǵan jınaq-albom da basylyp shyqty»,-dep jazdy ol.
«Adyrna» ulttyq portaly
