Qytaı ekonomıkasy álemge bıligin júrgizýi múmkin

4505

Álem ekonomıkasy quldyrap, júrisinen jańyldy. Pandemııa qatarynan birneshe soqqy berip, endi bas kóterip kele jatqan elderdiń saǵyn syndyryp qana qoımaı, medıına salasyn san soqtyryp jiberdi. AQSh-tan bastap kári qurlyqtyń da medıınasy elin bul qorqynyshty tústen oıata almaı álekke tústi dep jazady «Adyrna» ulttyq portaly Newsroom.kz  saıtyna silteme jasap.

Infekııa oshaǵy Qytaı bolǵanymen eń úlken zardapty ol tartýdyń ornyna, qaıta qaryshtap ushýdyń aldynda tur. Bulaı deýimizge brıtanııanyń bıznes jáne ekonomıkany zertteý ortalyǵy (CEBR)  sebep. Olardyń jazýynsha, Qytaı onyń aldyńǵy boljamnan 5 jylǵa erte, ıaǵnı 2028 jyly álemge ekonomıkadaǵy ósimi jaǵynan álemge óz bıligin júrgizýi múmkin.

Qytaıdyń álem ekonomıkasyndaǵy úlesi 2000 jyldan beri 3,6 %-dan 17,8%-ǵa artqan. 2023 jyly olar «eń tabysty ekonomıkasy» bar elge aınalady delingen baıandamada.

Dúnıejúzi dúrligip jatqan kezde Qytaı ekonomıkasy tehnologııadaǵy jetistigi men qorǵanysh zattaryn satý boıynsha bárin artta qaldyraıyn dep tur. Pandemııa bastalmaı turyp Qytaı qorǵanysh zattaryn eń kóp eksporttaıtyn el bolǵan.

Qazan aıynyń sońynda Pekındegi LyncMed qorǵanysh zattaryn óndiretin eń alyp kompanııa ıesi ári negizin salýshy Pol Vang suqbattarynyń birinde satylymnyń ótken jylmen salystyrǵanda 10 esege óskenin aıtqan.

Reuters agenttigi 6 jeltoqsandaǵy qytaı shekarasynyń qujattary negizinde el eksportynyń ótken jylmen salystyrǵanda 21,1%-ǵa óskenin aıtady. Bul 2018 jyldyń aqpan aıymen salystyrǵanda eń jyldam ósim. Sandar sarapshylar kútkennen de asyp túsken.

Foto ashyq derekkózden alyndy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy