Qazaqty qazaq etip turǵan - onyń tili. Til tazalyǵyn, sóıleý men jazý mádenıetin, zańdylyqtaryn saqtaý mindet. Olaı bolmaǵanda mynaý jahandaný zamanynda tilimiz ózimiz de túsinbeıtin qoıyrtpaqqa aınalyp shyǵa kelýi ábden múmkin.
Baıqasańyz, bizdiń sóıleý mánerimiz, sóılem quraýymyz, oıymyzdy jetkizýimiz qazaqsha emes. Múlde ózgerip ketti. Bul sońǵy áleýmettik jeliler ómirge ene bastaǵaly qarqyn ala túskenimen, shyn máninde, onyń tamyry tereńde jatyr. Báriniń bastaýy túpnusqa retinde orys tilindegi materıaldardy paıdalanatynymyzda. Keńes úkimeti kezinde búkil saıası materıaldar, tapsyrmalar men qujattar Máskeýden oryssha keletin, ony aýdaryp taratý mindet boldy.
Mine osy kezde qazaqsha jazýda jekelegen sózder túgili oryssha sóz tirkesteri túıdek- túıdegimen ene bastady.
Ol keshe edi. Al búgin she? Nelikten saýatsyzdyq beleń alyp barady?
Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda aıtylǵan qoǵammen keri baılanys jáne halyq únine qulaq asatyn memleket tapsyrmasyn júzege asyrýǵa baǵyttalǵan Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń jol kartasy aıasynda «BAQ-taǵy sóz mádenıeti» taqyrybynda Parlament depýtattary, BAQ basshylary, sala jýrnalısteri men qazaq baspasózi qaıratkerlerimen onlaın kezdesý ótkizdim.
Maqsat – sóz mádenıetine qatysty mamandardyń pikirin tyńdaý, talqylaý, pikir usynystardy jınaqtaı otyryp, ony túzetý joldaryn qarastyrý.
Kórip júrgenińizdeı, búgingi qazaq tili arǵysyn aıtpaǵanda, keshegi Muhtar Áýezovtiń, Berdibek Soqpaqbaevtyń, tipti kúni keshe dúnıeden ozǵan Ábish Kekilbaevtyń tilindegi qazaqy bolmysynan ajyrap, qarabaıyrlanyp barady. Ásirese buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jeliniń tili, sóz mádenıeti tilge sál bolsa da jany ashıtyn adamnyń ózin qatty alańdatarlyq jaǵdaıda.
Nege tilimiz óziniń ulttyq bolmysynan aıyrylyp qaldy? Nege biz sóılemdi oryssha quraıtyn boldyq?
Jaqynda áriptesimiz Nazygúl Qojabek áleýmettik jelide «Qazirgi qazaq tili – sózderi ǵana qazaqsha orys tili» dep jazdy. Shyndyq. Árıne, bul jerde «Nege bulaı boldy?»- degen suraq týady. Menińshe munyń birneshe sebebi bar.
Eń basty sebebi, keńestik zamanda qazaq tili eki reformany bastan keshti, 1940 jyldan bastap qazaq álipbıiniń orys grafıkasyna negizdelýi tilimizdiń birshama ózgeristerge ushyraýyna ákeldi. Jańa áriptermen qosa, jańa termın, olardy dybystaý májbúrligi qosa endi. Osydan kelip, jazýymyz, jazylǵandy oqý barysynda sóıleýimiz, dybystaýymyz, sóıleý apparatymyz ózgerdi. Biz osy uıyqtan áli shyǵa almaı kelemiz. Budan bólek búginde BAQ-tyń sózi qazaqsha sııaqty bolǵanymen qurylymy oryssha bolýyna, soǵan baılanysty til zańdylyqtary men erejelerdiń buzylýyna tómendegi sebepter de áser etýde.
Birinshiden, elmen qoıan-qoltyq jumys istep jatqan memlekettik organdar men kvazı-memlekettik sýbektileri, el ekonomıkasynda eleýli orny bar kompanııalar men bıznes qurylymdar ózderinde ótken issharalar boıynsha taratylatyn baspasóz aqparattaryn (press-relız) negizinen áýeli orys tilinde ázirleıdi, sodan soń ony qazaq tiline aýdarady.
Ekinshiden, sol oryssha oılaý júıesimen, sóz saptaýymen, oryssha sóılem quraý zańdylyqtarymen jazylǵan baspasóz aqparattary búkil BAQ-qa taratylady. Al BAQ quzyrly organdar bergen aqparatty ózgertýge júreksinedi, sóıtip sál ózgerister jasaǵandaı bolǵanymen aqparatty sol qalpy berýge tyrysady. Osydan kelip bizde jazý stıli «press-relızdik» gazetter men basqa da aqparat quraldary paıda bolǵany bir bólek, jazýymyzda, sóıleýimizde kesek-kesek orys tiliniń sóz oralymdary paıda boldy.
Úshinshiden, osy qasań baspasóz aqparattarynan alynǵan habardy oqyǵan oqyrman, estigen tyńdarmannyń da sóz saptaýy, sóılem quraýy birte birte orysshalanyp ketti.
Bul jerde «Nelikten aqparat taratýshy baspasóz qyzmeti orysshadan aýdarmaı, birden qazaqsha ázirlemeıdi?» - degen suraq týatyny anyq.
Óıtkeni, bizdegi zańdar aldymen orys tilinde jazylady, sodan soń qazaqshaǵa aýdarylady. Aýdarmashy zańnyń orys tilindegi túpnusqasynan aýytqymaýǵa tıis. Bul jerde erkin aýdarma júrmeıdi. Sondyqtan tipti baspasóz aqparattary qazaq tilinde bolǵannyń ózinde zań mátinin nemese ataýyn, zań ózine nysan etip otyrǵan máseleni jazý barysynda sáıkessizdik bolmaýy úshin sol orystildi túpnusqadan aýytqymaýǵa tyrysýǵa májbúr.
Taǵy bir sebep, zańdardan bólek elimizdegi úlkendi-kishili jıyndardyń kópshiligi negizinen orys tilinde ótedi nemese qazaqsha oqylatyn baıandamanyń ózi aldymen oryssha daıyndalyp, sodan soń qazaqshaǵa aýdarylady. Bul - qazaqsha zań nemese baıandama jaza alatyn qazaqtar quryp ketti degendi bildirmeıdi, onyń basty sebebi, sol aqparatty suratýshy basshylardyń memlekettik tildi tolyqqandy meńgermegendiginde nemese múlde bilmeıtindiginde.
Qazaqtildi jýrnalısterdiń báriniń basynan ótetin bir aqıqat bar. Ol ómirinde bir ret bolsa da aqparatty orys tilinen aýdaryp paıdalanýyna týra keledi. Al aýdarmamen kúndelikti aınalysyp júrgen adam birte-birte tili orysshaǵa aýysa bastaǵanyn ózi de baıqamaıdy.
Bul aıtylǵandardan bólek, búginde áleýmettik jeli tili ózi búline bastaǵan tilimizdi múlde qarabaıyrlandyryp jiberdi.
Mine, osydan kelip til janashyrlary «Anaý sózdi nege olaı paıdalanamyz, onyń durysy bylaı ǵoı» dep shyryldaıdy. Nege jappaı saýatsyzdyq beleń alyp barady dep alańdaýshylyq bildiretinder qatary da kún sanap ósip jatyr.
Árıne, jelide otyrǵandardyń bári til mamandary emes. Alaıda olar 11 jyl mektepte oqydy emes pe? Másele tildi meńgerý deńgeıinde ǵana emes, ár adamnyń til tazalyǵyn, til mádenıetin saqtaýdaǵy jaýapkershiliginde jatqan sııaqty.
Sondyqtan basqosýdyń maqsaty da sol sóıleý, jazý mádenıetin qalyptastyrý, qazaq tiliniń máıegine qaıta oralýdyń joldaryn izdestirý boldy.
Kezdesý barysynda sóz alǵan senator, belgili qalamger Nurtóre Júsip qazirgi qazaq qaýymyna ana tilimizdiń aınalasyndaǵy aýyzdy qý shóppen súrtken «qurydy, bitti» degen syńaıdaǵy baıbalamnan arylyp, naqty iske kóshý kerek dep oı túıdi. Bul kúnderi qazaq tili aralaspaıtyn sala joq. Al bankomat tetigi aldynda turyp, qazaq tilin tańdaý – árkimniń azamattyq boryshy. Degenmen sóz maǵynasyna mán bermeıtin jaǵdaılar kezdesedi. «Al onyń sebebi – kitap oqymaýda, – dedi senator. – Tórt jyl joǵary oqyp, kitaphananyń qaı jaqta ekenin bilmeı bara jatqan joǵary oqý ornynyń túlegin kezdestirdim. Ondaılardan ne kútýge bolady?!».
Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty Dana Nurjigit otandyq televıdenıe salasyndaǵy mánerlep sóıleýdiń etalonyna aınalǵan juldyzdar shoǵyry shyqqan dıktorlar mektebiniń joıylýy qazaq tiliniń áýezdik qasıetine keri áser etkenin aıtty.
Belgili redaktor-jýrnalıst, áleýmettik jelide belsendi pikir bildirip júrgen medıatrener Nazgúl Bazarǵalıqyzy Qojabek otandyq medıa salasynda júrgen jýrnalıster úshin sózderdi durys qoldaný jóninde nusqaýlyq qajet degen oıyn bildirdi.
Bul pikirdi A. Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Nurkeldi Ýálı jalǵastyrdy. Ǵalym sózderdi durys qoldanýǵa qatysty usynystaryn ortaǵa saldy.
Jýrnalıst Nartaı Aralbaıuly televıdenıe salasynyń ózinde jumys barysynda kúnine júz ret qoldanylatyn, ana tilimizde laıyqty balamasy tabylmaı jatqan termınder jetkilikti ekenin aıtyp, ásirese áleýmettik jelidegi tanymaldylyqqa ıe bolý úshin keıbir qadamdarǵa ádeıi baratyndar bary týraly sóz qozǵady.
Onlaın basqosýdyń nátıjesinde qatysýshylar bergen usynystar negizinde tómendegideı Qarar qabyldandy.
- Menshik nysanyna qaramastan respýblıka aýmaǵynda tirkelgen barlyq BAQ «Buqaralyq aqparat quraldary týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 3-babyn (buqaralyq aqparat quraldarynyń tili) saqtaýdy qamtamasyz etý.
- Tele-, radıoarnalar men merzimdi baspasóz betterinde, elektrondy BAQ-ta resmı jáne basqa da habarlardy memlekettik tilde taratý jáne nasıhattaý kezinde oryn alatyn qatelerge turaqty túrde monıtorıng júrgizip, sebepterin anyqtaýdy qamtamasyz etý.
- Menshik nysanyna qaramastan BAQ arqyly memlekettik tilde júrgiziletin barlyq telehabarlar men jarııalanatyn maqalalardyń durystyǵyna jaýapkershilikti birinshi basshyǵa júkteýdi qamtamasyz etý.
- Memlekettik tilde habar taratatyn BAQ ókilderi úshin tanymal sala mamandaryn, medıatrenerlerdi, osy salany zerttep júrgen lıngvıst-ǵalymdardy tarta otyryp arnaıy oqý kýrstaryn uıymdastyrý.
- Elimizdiń barlyq buqaralyq aqparat quraldarynyń nazaryna habar taratý kezinde «Termincom.kz», «Emle kz», «Sozdikgor.kz» saıttaryn paıdalaný kerektigin jetkizý jáne baqylaýǵa alý.
- Buqaralyq aqparat quraldarynda habar taratý men maqalalar jarııalaý kezinde jol berilgen qatelerdi jınaqtap, saralap, túrine qaraı jikteı otyryp «Qateler sózdigin» daıyndaýdy uıymdastyrý;
- BAQ salasyndaǵy memlekettik tildi damytý maqsatynda til janashyrlary tobyn qurý jáne onyń jumysyn uıymdastyrý.
- Jergilikti jerde memlekettik tildiń qoldanys aıasyn keńeıtip, til tazalyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda óńirlerde habar taratatyn BAQ pen ınternet-resýrstarǵa turaqty túrde monıtorıng júrgizýdi uıymdastyrý;
- Jıi qate qoldanylatyn sózder men sóz tirkesterin anyqtap, «Qateler sózdigine» usynystar ázirleý;
- Óńirlerdegi til janashyrlarymen birlesip BAQ salasynda oryn alǵan óreskel qatelerdi anyqtap, kómek kórsetýdi uıymdastyrý.
Sózdi buzatyn da túzeı alatyn da ózimiz. Jýrnalıster ózderi sózdi qalaı bolsa solaı buzyp qoldansa, basqaǵa qalaı úlgi bolmaq.
Kezdesý barysynda "Til komıteti budan keıin barlyq BAQ quraldaryna monıtorıng jasap, qate sóz qoldanystaryna taldaý jasap, túzetý týraly resmı hat joldasyn, arnaıy saıtta sol basylymdar jibergen qateler ilinip turatyn bolsyn" degen usynys aıtyldy. Bul usynysty Til komıteti qabyl aldy. Durys jazý, durys sóılep, sóz mádenıetin saqtaý úshin tilshi maman bolý mindetti emes. Tipti sizdiń mamandyǵyńyzdyń tilge esh qatysy bolmasa da saýatty sóıleý, jazý ár azamattyń qanyna sińgen ádetine, mádenıetine aınalýy tıis.
Ádilbek QABA,
QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi
Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
