Qyp-qyzyl raýshan gúli, qoraptaǵy saqına, ádemi lokaııa, qyz aldynda tizerlep otyryp, júregin usyný... Búgingi jastar súıiktisine úılenýge usynys jasaǵanda munyń birin de qalt jibermeıdi. Rasynda, romantık pe, álde bári de Instagram úshin be degen oı da kókeıde qylań bermeı qoımaıdy. Jastar arasyndaǵy bul úrdiske kózqaras árqalaı. Biri dattaıdy, biri quptaıdy.
«Jaý aldynda tize búkpegen qazaq jigitiniń, qyz aldynda «tizerlep» usynys jasaýy durys pa?»
Batys mádenıetinde kezdesetin bir aıaqpen tizerleı otyryp, qyzdyń qoly men júregin suraıtyn úrdis Facebook-tegi «Qyzyqtyń bári osynda» atty tobynda biraz talqyǵa tústi. Jeli paıdalanýshylarynyń biri bul úrdiske batystyń qaldyǵyn tańsyq etý dese, ekinshisi eshqandaı sókettik kórmepti.
Lázzat TOQMOLDAEVA esimdi paıdalanýshynyń: «Jaý aldynda tize búkpegen qazaq jigitiniń, qyz aldynda «tizerlep» usynys jasaýy sənge aınaldy. Osy tizerlep usynys jasaýdy qoldaısyzdar ma?» - degen saýalyna pikir bildirýshiler óte kóp eken. Solaıdyń birqataryna nazar salyp kórelik.
Serikbaı ShAIMAǴANBETOV: Ózin er azamatpyn dep sanaıtyn jigit tek anasynyń aldynda ǵana tize búgýge mindetti. Áıeldi tize búkpeı-aq syı-qurmetke bóleýdiń san joldary men túri jetkilikti. Basyna kóterip júrse de!!! Biraq tize búkpeýge tıis!
Marjan JÚNISOVA: Áıel adamnyń aldynda tek naǵyz er adam ǵana tizerlep otyra alady! Qazaq jigiti, ol árqashan myqty, senimdi, arqa súıeýge bolady jáne shynaıy!!! (Orys tilinde – red.)
Anarbek JYLTIHAEV: Eger ol meniń balalarymnyń bolashaq anasy bolsa, meniń tegimdi jalǵastyrsa, ózimniń jan jarym retinde tańdaǵan bolashaq áıelimniń aldynda men óz súıispenshiligimniń belgisi retinde tize búgýden uıat eshteńe kórmeımin (Orys tilinde – red.).
Aıǵalı SMAǴULOV: «...Qyzǵa tizerlep gúl bermek tursyn, tańdaý bermegen babalarymyz».
Ánıpa ShAIMAN: «Durys emes, anasynyń aldynda tize búkpes edi. Qazaqta joq nárse shettiń durysyn alý kerek. Osydan soń otbasy bolǵanda júredi ǵoı sabalasyp, sonda aldynan shyǵady baıaǵyda tizerlep usynys aıtqansyń dep. Bul jerde qyzdyń túgi ketpeıdi, upaıy artyq bolyp tur».
Janbolat SERIKQALIEV: «Qadir atamyzdyń er jigittiń úsh jaǵdaıda tizesi búgilip mańdaıy jerge tıýi kerek degen eken.
- ata-anasynyń aldynda;
- týǵan jerdi saǵynyp kep topyraǵyn súıgende;
- Allaǵa bas ıip qulshylyq qylyp, sájdege basy tıgende, osy úsh jaǵdaıda ǵana basy ıilip tizesi búgilgen dep. Al qazir ...
Tamara MAMYROVA: «Aqyldy áıel: jaý aldynda ımegen batyr basyńyzdy shymyldyqqa bola ımesin dep kóterem dep, batyr kirip shyqqanda shymyldyqty únemi kóterip kirgizip, kóterip shyǵarady eken.
Bul asyl qasıet óz zamanymen ketti demeý kerek.
Erkek jumaqqa kirse, áıeli birge kiretinin umytpaý kerek. Er tulǵasyn saqtaýǵa áıeli kómektesý kerek.
Meıirman ARQARBEK: «Dástúrdiń ozyǵy jáne tozyǵy bar degen qazaq atamyz. Jaý aldynda tizerlemeı, bolashaq jary bolatyn qyzy aldynda tizerlese onyń esh aıyby joq. Eski tozyǵy jetken daraqy dástúrdiń kezeńi ótken dáýirlerde qaldyrý kerek, aldaǵy ómir jastardiki. Jastardy tyıa bergennen eshteńe ónbeıdi, qaıta muny móldir mahabattyń, shynaıy súıispenshiliktiń belgisi retinde qabyldaǵanymyz jón ǵoı dep oılaımyn».
Ákim SOLTANBEKOV: «Iá oılanyp, tolǵanyp qana jarııa etetin jaǵdaı. Biraq ótkenge kóz júgirtip qarańdarshy, álemniń barlyq sulýlyǵy tek sol názik jandarmen baǵalanǵan emes pe? Qozy men Baıan, Tólegen men Jibek. Tipti, osy kúnge deıin áýenin jalǵastyryp, ǵashyqtardyń jyryna aınalǵan Estaı atamyzdyń Qorlan áni kimdi tebirentpeıdi. Bul ynjyqtyq emes, naǵyz erkektik qasıet, qyzdar jigitterge usynys jasap tize búgetin bolsa sonda ǵana bizdiń jigitterdiń jaman, ynjyq, sorlylyǵynyń belgisi, erkek bolyp, jar tańdap óz qalaýyna sóz aıta almaǵan sorlylyǵy. Al mynaý naǵyz erkektiń isi, názik janǵa jasaǵan syılyq, tipti, men saǵan qorǵan bolam degen belgi.
Top oqyrmandarynyń arasynda bul saýalǵa alýan túrli, myńdaǵan pikir bildirilgen. Biri eshqandaı sókettik baıqamaıtyn, al biri túbegeıli ulttyq qundylyqtarymyzǵa keri áserin tıgizedi dep sanaıtyn bul tendenııanyń paıda bolý tórkinine de úńilip kórsek.
Tizerlep usynys jasaý rásiminiń tarıhy qandaı?
Tarıhshylar qol men júrekti usyný dástúri bizdiń dáýirimizge deıin paıda bolǵan dep aıtady. Bul rásim alǵash ret evreı iliminde (Táýratta) sıpattalǵan. Onda neke eki aktiden turǵan: kelisim men rásimniń ózi. Talmýd pen basqa derekkózderde «kıddýshın» dep atalatyn proess jaıly aıtylǵan. Ol qol men júrekti usynýdyń qazirgi tujyrymdamasyna sáıkes keledi. Bir kezderde mundaı kelisimsiz neke azǵyndyq dep sanalǵan.
Keıinirek ol Ejelgi Greııada "gamo" jáne "engezıs" rásimderi retinde qabyldandy. Saqınany berýdi Rım zańy boıynsha ıýdaızm dininen alǵan. Kúıeý jigit saqınany ant bergennen keıin qalǵan syılyqtarmen birge bergen.
Eshkim súıiktisiniń aldynda tize búgý dástúri paıda bolǵan ýaqytty naqty aıta almaıdy. Biraq ol ejelgi dáýirden bastaý alady. Óıtkeni bul qımyl jas jigittiń óziniń júregin ıelengen hanymyna degen qurmet pen súıispenshiligin kórsetti. Orta ǵasyrlardaǵy aıtýly kartınalarda jastardyń uly sýretshi-sheberlerdiń (er adam) aldynda tize búgip jatqanyn jıi kezdestirýge bolady. Biraq bul jaǵdaıda mundaı qımyl uly adamǵa qurmet kóretýdi bildiredi. Sondaı-aq ryarlar qurmet alý úshin, arnaýly rásim kezinde lordtardyń aldynda tize búkti.
Usynys jasaý dástúriniń shyǵý tórkini jaıly bildik, al qyzǵa qaı tizeni búgip usynys jasaý kerek? Ryarlar sııaqty úılenýge usynys jasaǵanda, oń tizeni búgý ádetke aınalǵan. Bul dástúr sol jaqtaǵy semser qynabynyń tizesin búkkende kedergi bolatyndyqtan qalyptasqan.
Usynys jasaý munymen aıaqtalmaıdy. Kelisim saqınalary týraly túsinik alǵash ejelgi grek kezeńinen bastaý alǵan. Biraz ýaqyttan keıin, ejelgi Rımde, kópshilik aldynda altyn saqına kııý dástúri paıda boldy. Saqınalar eki adam arasyndaǵy mahabbat pen adaldyqtyń sımvolyn bildirgen. Sóz baılasqandar saqınany shyldyr shúmek-saqına saýsaǵyna taǵady, óıtkeni rımdikterdiń pikirinshe, júrekke "mahabbat" ákeletin qantamyry osy jerden bastalady.
Ártúrli mádenıettegi qyzyqty usynys rásimderi
Kóptegen batys mádenıetterinde áıel adam er adamǵa usynys jasaı alatyn erekshe dástúrler bar. Ulybrıtanııa men Irlandııada áıel óziniń súıiktisine 29 aqpanda usynys jasaı alady jáne ol bas tarta almaıdy. Ulybrıtanııa patshaıymy Vıktorııa ózi Saksen-Kobýrg-Got hanzadasy Albertke usynys jasaǵan. Fınlıandııada osyǵan uqsas ádet bar, mundaı usynysty qabyldamaǵan er adam óz tabynýshysyna ıýbka úshin jetkilikti mata satyp alýǵa ótemaqy retinde qaryz bolady. Mundaı jaǵdaılar áli de bar, biraq sırek kezdesedi.
...Zaman aǵymymen dástúr de suryptalyp, ýaqyt tezinen shyǵyp ta qalar. Súıiktisine qalaı usynys jasaýdy árkimniń patsha kóńili biler. Áıtse de, usynys jasaý da mahabbat hıkaıalary sekildi bir-birine uqsamaǵany durys bolar? Oqyrman, siz ne deısiz?
Foto ashyq derekkózden alyndy
Aıjan PERDEBEKQYZY
