2030 jylǵa qaraı orystyń úlesi 10 paıyzǵa azaıady – saıasattanýshy

7916
Adyrna.kz Telegram

Ótken jyly elimizden 45 myń, al bıyl sońǵy 6 aıda 11 myń adam kóship ketken. Qazaqstan demografııasyn zertteýshi Maqsat Imandosov «Reseıdiń statıstıkalyq komıteti bıyl Qazaqstannan 31 myń adam kóship keldi» dep resmı aqparat taratqanyn aıtady. Bir sózben aıtqanda, elimizden shet elge kóship jatqan azamattardyń 90 paıyzy orys, ýkraın, belarýs dıasporalary bolyp otyr. Olardyń elde qalǵany jaqsy ma, joq álde óz otandaryna kóshkeni durys pa?

2020 jyldyń qańtar-maýsym aılarynda Qazaqstannan 10 977 adam qonys aýdarǵan. Olardyń – 9,8 myńnan astamy TMD memleketterin tańdaǵan. Máselen, Reseıge – 9,5 myń, Ózbekstanǵa – 131, Belorýssııaǵa – 101, Qyrǵyzstanǵa – 33, Ýkraınaǵa – 22 jáne Ázirbaıjanǵa – 16 adam kóship ketken.

Keıbir BAQ men azamattar «Qazaqstannan jappaı halyq kóship jatyr» dep qara aspandy tóndirip jatady. Shyn mánisinde, shet elge kóship jatqan azamattardyń basym kópshiligi qazaqtar emes, slavıan ult ókilderi. Memlekettik tildi úırenýge qulyqty emes ózge ult ókilderiniń elde qalǵany ulttyq qaýipsizdikke qater tóndirmeı me?

Saıasattanýshy Ashat Qasenǵalıdiń aıtýynsha, azamattardyń óz otanyna kóship jatýy eń aldymen olardyń demokratııalyq tańdaýy. Sondaı-aq ol qonys aýdarýshylardyń 80 paıyzǵa jýyǵy 30 jasqa deıingi jastar ekenin eskertti.

«Jastar negizinen oqýǵa jáne jumys isteý úshin ketip jatyr. Olardyń ketkeni biz úshin jaqsy. Birinshiden, olar elde ómirge urpaq ákelmeı turyp ketedi. Eger elde qalatyn bolsa, ómirge urpaq ákelip ózge ult ókilderiniń sanyn kóbeıte beredi. Ekinshiden, ómirdiń zańdylyǵy boıynsha óziniń tarıhı otanyna ketkeni durys. Máselen, bizdiń elge shet elden 1 mln astam qandasymyz keldi. Sondyqtan da «ózge ult ókilderi ketip jatyr» dep qara aspandy tóndirýdiń qajeti joq. Osydan 1-1,5 ǵasyr buryn Stolypınniń reformasy boıynsha kúshtep jáne óz erkimen kelse, endi olardyń urpaǵy óz elderine qaıtyp jatyr», – deıdi ol.

Saıasattanýshynyń aıtýynsha, 2014 jylǵy Qyrym jaǵdaıynan keıin Úkimet etek-jeńin jınaı bastaǵan. Alaıda ol soltústikti qazaqylandyrý jumystarynyń áli bolsa kemshin túsip jatqanyn eskertti.

«Kúni keshe prezıdent soltústikke kóship barǵanǵa beriletin tólemaqyny 35 AEK-ten 70 AEK-ke kóterý týraly tapsyrma berdi. Sondaı-aq shel elden keletin qandastarymyz soltústikke kóship baratyn bolsa, birden úı beriletinin aıtty. Negizi úkimet tarapynan áleýmettik qoldaý bar. Óıtkeni soltústikti qazaqylandyrmasaq bıliktiń nyq bolýy men rejımniń saqtalýy ekitalaı. Alaıda 70 AEK degen áleýmettik kómekti áli de bolsa arttyrý kerek. 2017 jyldary soltústik Qazaqstan oblystaryn aýyl sharýashylyq salasynyń mamandarymen birge aralaǵan bolatynbyz. Sonda teriskeıdegi oblystar mal jáne egin sharýashylyǵana óte qolaıly ekenin baıqadyq. Biraq jumys isteıtin halyq az. Al ońtústiń keıbir aýyldarynda 20-30 myń adam turady. Halyq jaıylymdyq jáne egin egetin jerge talasyp jatady. Meniń oıymsha, halyqtyń soltúsike kóshýi týraly aqparatty saýatty jetkizýimiz kerek sııaqty», – deıdi saıasattanýshy.

2009 jyly ótýi tıis halyq sanaǵy byltyr Prezıdent, al bıyl pandamenııaǵa baılanysty 2021 jylǵa qaldyryldy. Aldaǵy ýaqytta qazaqtyń ósimi qansha paıyzǵa artyp, orys qansha paıyzǵa azaıady.

«Meniń oıymsha, aldaǵy halyq sanaǵynda qazaqtyń úlesi 75 paıyzǵa jetedi. Sebebi elimizdegi qazaqtyń demografııalyq ósimi 2011 jyldan beri qaraı óte jaqsy. Jylyna 320-330 myń qarakóz dúnıege keledi. Al elimizdegi orys dıasporasynyń 19 paıyz degen 2009 jylǵy sanaqtaǵy kórsetkish. Qazir orystardyń úles salmaǵy 12-15 paıyzdyń arasynda bolýy múmkin. Óıtkeni demografııalyq ósim boıynsha birinshi orynda ózbekter, ekinshi qazaqtar tur. Al slavıan ult ókilderiniń ósimi óte tómen. Demek aldaǵy jyldary orystardyń sany qazirgiden de azaıatyn bolady. Bul jerde eshqandaı memlekettik saıasattyń qatysy joq. Bizdiń el turmaq,r Reseıdiń ózinde de analyq kapıtalǵa 2,5 mln teńge berse de, orys ultynyń sany azaıyp jatyr. Jalpy 2030 jylǵy sanaqta elimizdegi orys dıasporasynyń úles salmaǵy 10  paıyz bolýy múmkin», – deıdi Ashat Qasenǵalı.

Saıasattanýshy qazaqtyń sany kóbeıse, ulttyq máseleni batyl sheshýge týra keledi. Mysaly, til máselesi sheship, 1930 jyldary qazaqqa jasalǵan qýǵyn-súrgindi ashyq aıtýǵa týra keledi.

Serik JOLDASBAI,

«Adyrna» ulttyq portaly.

Foto ashyq  derekkózden alyndy.

Pikirler