Indet kezindegi basty mindet

699

Adamdy adam etip tárbıeleıtin ata-anaǵa ǵana emes, bul rette bilimdi, bilikti, tárbıe men tártipke berik ustazdyń alar orny erekshe ekeni belgili. Sondyqtan «Ustazy myqtynyń - ustamy myqty» bolatynyn biletin halyq alaqanda aıalaǵan balapany alǵash ret mektep tabaldyryǵyn attaǵanda bolashaǵyn senip tapsyrar muǵalimdi uzaq tańdaıtyny bar emes pe?! Ondaǵysy úmitin úkilep, qolynan jetelep ákelgen balasynyń bolashaǵy jarqyn, bilimi nyq, aqyly tolyq, abyroıy asqaq bolsa eken degen ishki tilekten bolsa kerek-ti. Al osy ıgi tilektiń iske asýyna yqpal etip, tal besiktiń tárbıesin bilimmen ushtap,  el bolashaǵynyń bir kirpishi bolyp qalanar urpaqtyń ulaǵatty bolýyna baryn salatyn uly mamandyqtyń ıesi bolǵan ustazdar qaýymyn alda kele jatqan merekelerimen shyn júrekten quttyqtap, tolaǵaı tabystar tileımiz. Tabys demekshi, muǵalimniń tabysy aılyq eńbekaqysy emes, shákirtteriniń shyqqan bıigi men jetken jetistigimen ólshenetini bar emes pe, endeshe ár ustazdyń bar shákirti shyńǵa shyǵyp, abyroılaryńyz asqaqtaı bersin demekpiz!

Alǵash ret mektep tabaldyryǵyn attaǵanda aldynan kúlip qarsy alyp, bilim men ǵylym tuńǵıyǵyna jetelegen muǵalimin eshkim eshqashan umytpaq emes. Óıtkeni ata-anadan keıin baýyryna basyp, meıirimin tógip, saýyrynan qaǵyp qamshylaı otyryp qataryna qosqan ustazdy umytý úlken ábestik bolar edi. Máńgilik júrektiń tórinde saqtalatyn jany jaısań, júregi meıirimge toly jannyń áripten bastap úıretip, tárbıe tereńine boılata jetelep, ár oqýshysy úshin tókken teriniń, etken eńbeginiń ótemi de, ólshemi de joq. Ol eshqashan shákirtine bergen bilimi men tárbıesi úshin qun suramaıdy, qaryz qylmaıdy, mindet artpaıdy. Qaı qıyrda júrse de oqýshysynyń oımaqtaı jetistigine júregi jaryla qýanyp, sál oǵashtyq tanytsa olqylyǵyn túzep, sharyqtap kókke shyqsa tilekshisi, qınalsa aqylshysy bolyp qala beredi. Sol sebepti ómirde kim bolsa da, qandaı jetistikke jetse de júreginiń tórinde ustazyna degen rızashylyǵy, qurmeti joq jan kem de, kem shyǵar, sirá. Qashan, qansha jasta bolmasyn, synyptastar jınala qalǵanda áýelgi áńgimeleriniń altyndaı ustazdarynan bastalýynyń syry da osynda jatsa kerek.

«Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy» degen álemniń ekinshi ustazy ál-Farabıdiń sózine súıensek, ustaz tek bilim berýshi ǵana emes, ol –   qandaı balany bolmasyn baryn salyp, jolyn taýyp tárbıeleýshi, balanyń kókirek kózin ashatyn adamdyqtyń, adaldyqtyń úlgisi bolýy shart. Bilimi myǵym muǵalim shákirtine áýeli bilim emes, tárbıe berip, ómir sabaqtaryn úıretetini de sondyqtan. Olaı bolmaǵan kúnde ustaz atyna laıyq shákirti bolmaıtynyn anyq uǵatyn bilikti maman «shákirtsiz ustaz tul» ekenin jaqsy biledi. Bar bilgenin balaǵa úıretip, tynymsyz izdeniste júretin júzden júırik ustazdar oqýshysyn ǵana emes, aınalasyndaǵy áriptesterin de, ózinen keıingi jas býyndy da talaı nársege úıretip, ár iste qoldaý kórsetip danalyq tanytyp jatady. «Qoı asyǵy demegin, qolyńa jaqsa saqa tut, Jasy kishi demegin, aqyly assa aǵa tut» deıtin  qazaqtyń «Kóp jasaǵan bilmeıdi, kópti kórgen biledi» deıtin ataly sóz osyndaı asyl jandarǵa qarata aıtylǵany aqıqat.

Tórtkúl dúnıeni dúr silkindirgen pandemııanyń kesirinen mektebine jete almaı, ustazyn kóre almaı qashyqtan oqyp mashyqtanyp jatqan oqýshylardyń saǵynyshy da bul kúnde bir tóbe boldy. Shákirtin aldyna otyrǵyzyp qoıyp janyn sala oqytyp úırengen ustazdardyń da áttegen-aılary az bolyp jatqan joq. Shirkin-aı, myna bále aıaqtalyp, mektebimizge bir jetip, óz synybymyzda sabaq oqıtyn kún bolsa eken degen oqýshy men muǵalimniń muńy, ata-ananyń ýaıymy kóńilge qaıaý salady. Synybynyń WhatsApp-taǵy jeke tobynda oqýshylaryna aqylyn aıtyp, saǵynyshyn jetkizip, aldaǵy kúnge degen senimin oıatyp otyratyn muǵalimniń «jaraısyń, durys aıttyń, aqyldym» degen bir aýyz sózine júregi eljirep, kózi móltildegen bastaýyshtyń balasyn ózderińiz de talaı jubatqan bolarsyzdar. Mundaı jaılar búginde barlyq bala men ata-ananyń basynda myńdap sanalady.  Uzaqty kún balasyna sabaq oqytyp jatqan ata-analar da muǵalimniń qadirine jetip, ornynyń bólek ekenin de jıi áńgime qylady. Tájtajaldyń janǵa salǵan bir jarasy retinde este qalar bul kúnderdiń de ońaılyqpen umytylmaıtynyn oılasań, kúlip-oınap, óz ortasynda jarqyrap-jaınap júre almaǵan balalardyń esinde ádemi estelikter emes, qashyqtan oqýdyń qıyndyǵy jáne mektebi men ustazdaryna degen sarytap saǵynyshtyń qalatyny ókinishti.

Oqýshylarynyń uqpasyna qoımaı taqtaǵa jazyp-syzyp, qasyna kelip úıretip, qadaǵalap otyratyn muǵalimniń amalsyz ınternetke aınalyp, WhatsApp-qa baılanyp qalǵanyna jany kúıip júrgeni de shyndyq. Óıtkeni kún ótken saıyn jańaryp, kúnde aýysyp jatqan baǵdarlamalar men talaptardy oryndaý, oǵan saı jańa taqyrypty óz deńgeıinde meńgertý de ońaı bolyp jatqan joq. Oqýshylar da sabaqqa jaýapkershilikpen qarap, túgel qatysyp otyr deı almaımyz. Pán ıeleri habarlasyp synyp jetekshiden suraıdy, ol shyryldap ata-anasyn izdeıdi, óıtkeni sabaqqa qatyspaı otyrǵan bala telefonyn kótermeıdi.  Ondaı balalardyń ata-anasyna habarlasyp, jaýapsyz qalsa synyptyń ata-analar tobyna jazyp shyryldap jatqanyn kórgende keıbir ata-analardyń jaýapsyzdyǵyna tań qalasyń. Mektepte oqyp júrip sabaqqa qatyspasa bala mektepte boldy, qaramaǵan ózderiń kinálisińder dep muǵalimniń jaǵasyna jarmasatyn keıbir ata-analardyń úıde otyrǵan balasyn qadaǵalaýǵa shamasy jetpeı jatqany ókinishti. Jumysty syltaý qylyp qasynda emespin degen ýáj bul jerde artyq. Balasynyń bolashaǵyna alańdamaıtyn ata-ana bolmaıdy desek te, áli kúnge balasy sabaqqa tolyq qatyspaıtyndardy bylaı qoıyp, múlde qatyspaıtyndar da jeterlik. Muny kúndelikti kózben kórip, qulaqpen estip  otyrǵan soń úsh balasy qashyqtan oqıtyn ata-ana retinde aıtyp otyrmyn. Al sol úıde otyryp sabaq sanasyna kirmeıtin jaýapkershiliksiz bala erteń kimniń kósegesin kógertedi dep oılaısyz? Tehnıka men tehnologııasy  sekýndtap damyp jatqan ýaqytta ózgege paıdasy tımese de, ózine zııany tımeıtin bilimdi alýǵa qulshynbaǵan balanyń bolashaǵy bulyńǵyr ekeni aıtpasa da túsinikti. Bul máselede ata-analardyń baıyppen baǵamdap, jaqsylap oılanǵany abzal. Árkimniń balasynyń bolashaǵy ózine kerek ekenin biletin adamdardyń úıdegi balanyń kúndelikti oqý jaıyn muǵalimge mindettep, esh alańsyz júrýi alańdatarlyq jaǵdaı...

Indet kezindegi basty mindet - densaýlyqty kútý jáne saqtaný ǵana emes, erteńin oılaıtyn eldiń kemel keleshegi bolatyn urpaqtyń saýlyǵymen qatar bilimdi bolýy da asa mańyzdy basty mindettiń biri. Dál qazirgi ýaqytta muǵalimniń mindeti – oqýshyny oqytý, bilim berý bolsa, ata-ananyń mindeti - qashyqtan oqyp otyrǵan balasynyń sabaqqa tolyq qatysýyn qadaǵalaý, túgel tárbıesine jaýapty bolý. Ras, eshkimge ońaı bolyp jatqan joq, pandenmııa juqartqan júıke men densaýlyqty  qalypqa keltirýde basyn taýǵa da, tasqa da uryp júrgender jeterlik. Degenmen, solaı eken dep balanyń qolyna smartfon men plpanshetti, kompterdi ustatyp ózi oqyp jatyr dep qadaǵalaýsyz, qaraýsyz qaldyrýǵa, bar mindetti burynǵydaı muǵalimge artýǵa bolmaıtynyn túsinetin ýaqyt boldy. Sabaqqa qatyspaı júrgen balanyń qaı saıtta neni kórip, áleýmettik jelide kimdermen atys-shabys oıyn oınap otyrǵanyn da Qudaı bilsin, sondyqtan qaýip qaıdan ekenin boljaı almaımyz. Qandaı jaǵdaıda da oń men solyn tanymaıtyn jasóspirimderdi qatań qadaǵalaý ata-ananyń basty mindeti bolmaq.

«Ustazdyq minez-qulyq mynadaı bolýy tıis: ol tym qatal da bolmaýy kerek, tym yryqqa da jyǵyla bermeýi kerek. Óıtkeni asa qataldyq shákirtti ózine qarsy qoıady, al tym yryqqa kóne berý qadirin ketiredi, bergen bilimi men ǵylymyna shákirti selqos qaraıtyn bolady» degen Ál-Farabıdiń keńesine júginsek, bul rette muǵalimderge artylar júk te, qoıylar talap ta az bolyp jatpaǵany aqıqat. Mardymsyz jalaqy alyp, «atannyń júgin arqalap» júrgen ustazdar qaýymynyń ata-ana yrqyna kónip, jónsiz jerde júgensiz ketken balanyń qylyǵyna da  kináli bolyp jatatyn kezderi jeterlik edi. Bul oraıda Bilim jáne ǵylym mınıstriniń muǵalimderdiń bedelin kóterý maqsatynda aıqyn qadamdar jasap jatqany, bolashaqtyń bar tizginin qolynda ustaıtyn mamandardyń qadiri ketip, joqtan ózgege jaýapty bolyp, kim kóringen jaǵasyna jarmasqan ýaqyttyń endigi jerde artta qalǵany kóńilge qýanysh uıalatady.

Etken eńbek, tókken teriniń óteýi suralmaıtyn, oqýshysynyń bolashaǵyna ata-anasynan artyq alańdaıtyn, mashaqaty men mindeti bárinen artyq uly mamandyq – ustaz bolý ekenin eskersek, syı-qurmetke de ábden laıyq jandar –  muǵalimder ekenin eshqashan esten shyǵarmaıyq.

Janbota Sultanmuratqyzy,

 jýrnalıst

Pikirler
Redakııa tańdaýy