Búgin, ıaǵnı osydan 115 jyl buryn (1905 j.) Qyzylorda oblysynyń Syrdarııa aýdanynda aqyn, jazýshy Asqar Toqmaǵambetov dúnıege keldi. Ybyraı Jaqaev ómirin beıneleıtin «Qyran tuǵyrdan ushady», Qazan tóńkerisiniń qarsańyndaǵy aýyl ómirin sýretteıtin «Aqmonshaq» (O.Bodyqovpen birge), «Qarbalasta» povesteri men romandarynyń, «Jyr kúmbezi» atty tarıhı romannyń avtory. «Eki zań», «Saılaý», «Aldar Kóse», «Bir semıa» atty pesalary bar. S.Aınıdiń «Quldar» romanyn qazaqshaǵa aýdardy. Qazan tóńkerisi, I dárejeli Otan soǵysy, úsh ret Eńbek Qyzyl Tý ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan. Qazaq ádebıeti tarıhynda óz orny bar tulǵanyń týǵanyna 115 jyl tolýyna oraı "Adyrna" Ulttyq portaly aqyn ómiri jaıly jazylǵan estelikti nazarlaryńyzǵa usynady. Estelik qazaqadebietinde jarııalanǵan.
Aqyn 1983 jyly Qyzylorda qalasynda qaıtys bolǵan.
1970 jylǵy mamyr aıynyń úshinshi onkúndiginen bastap aqyn Asqar Toqmaǵambetov Ońtústik óńir basshylarynyń shaqyrýymen altyn aımaqqa shyǵarmashylyq saparǵa shyqpaqshy boldy. Tús áletinde Asekeń telefon shaldy. «Naǵashy, (ol meni balasynbaı keıde osylaı ataıtyn) daıyndal, Shymkent jaǵyna jolsaparǵa shyǵamyz. Obkomǵa deıin aıtyp, seni bir aıǵa surap aldym. Meniń shyǵarmashylyǵym jóninde seniń daıyndyǵyń baryn bilemin. Birsúkúni júremiz».
Ataqty aqynmen qydyrǵandy kim jek kórsin, ádepkide qýansam da, artynan júreksindim. Dańqy bar adam, – oıynan shyqsam jaqsy, oqys unamaı qalyp júrsem uıat basam-aý. Burynnan bilem – ol keıbir qalamdastary sekildi kirpııaz emes, ishimdikke joq. Dastarhanda kúı tańdamaıdy, ázil-qaljyńmen otyrystyń párin ashyp otyrady. Ondaıda jyǵylyp otyryp jyǵyp kete beredi.
Sonymen jolǵa shyqtyq. Kún ystyq. Túrkistanda tústenip, kún aýa Kentaýǵa bet túzedik. Bir sáıkeden ótisimen shofer «Volgany» qutyrta jónelip edi, kishkene qara mysyq aldymyzdan kesip ótemin dep dóńgelektiń astyna tústi. Asekeń mysyq tiri qaldy dep oılady bilem:
– Kesedi joldy nege qara mysyq?
Kári me, álde, bala mysyq –
dep yńyldady.
Men óleńdi jalǵaı qoıdym:
– Qalbalaqtap ózi uryndy dóńgelekke,
Sirá, ózi alsa kerek araq iship…
– Ádemi aıttyń! – dep Asekeńniń júzine jyly syzyq júgirdi. – Sosyn tiri qaldy ma? – dep surady. Shofer Asqar (onyń aty da Asqar edi): – Qaıdaǵy tiri, myj-myjy shyqty, – dep edi, aqyn qabaǵy qatýlana qaldy.
Júrip kettik. Bir toqal tóbeni aınala bergenimizde shofer kilt toqtady. Ballon tesilipti. Júrgizýshiniń jumysy qyzdy. Biz tysqa shyǵyp, aýa juttyq. Aqyn kóńilsiz tur. Osy sát táýekelge bardym da, aqyn oıyn aýdarǵym kelip:
– Qalbalaqtap qara mysyq kesip ótti,
Ózi óldi mashınanyń nesi ketti, –
dedim daýystańqyrap. Aqyn ilip áketti:
– Myna Asqar ajalyna sebep bolyp,
Obaly dóńgelegin tesip ótti! –
dep myrs etti.
– Tamasha! Aqyn súısingende qoldanatyn osy sózdi eki ret qaıtaladym. Aqyn Asqar qaǵytpanyń aıaǵyn sátti túıgenine shattandy, júrgizýshi Asqar uıalyp, júzin jasqaı berdi.
Asekeń qonaqta uzaq otyrýdy, myljyń tost aıtýdy unatpaıdy eken. Shaqyrǵan jerge qansha ýaqyt otyratynyn aldyn ala eskertedi. Ádebı keshten soń dań-duńǵa jany qas. Keshke qaraı jeńil tamaqtanady da, qonaq úıge tartady. Sosyn túnniń bir ýaǵyna deıin gazet-jýrnal súzedi, kitap oqıdy. Jazý jazǵan kúni uzaq otyryp qalady. Jazý jazǵanda kúı de tańdamaıdy eken. Tosynnan kelip qalǵan ushqyr joldardy, ázil-syqaqty gazet jıegine jaza salatyny bar.
Saryaǵash kýrortynda bir juma demaldyq. Osy jerde bir top óleń jazdy. Aragidik meni de shymshyp qoıady. Bir kúni túnde bólmeme keshteý oraldym. Kelsem, jastyǵymnyń ústinde bir paraq óleń jatyr. Asekeń jumbaq jazyp ketipti. Qaıta-qaıta oqydym:
– Túnimen qaıda júrsiń, saıtan bala?
Kýrortyn Saryaǵashtyń «saıqaldama».
Qoımasań aýyl jaqqa oralǵan soń,
Qylmysyńdy kelinge aıtam bala.
Jem salǵan aıdyń kóldiń shabaǵyna
Qyzyǵyp tún qydyrǵan talabyńa.
Qyz qýǵan naısap Naıman oılansyn dep,
Mynadaı jumbaq jazdym janabyńa.
Bir qozy túrli tústi dop-domalaq,
Joq onyń basy, kózi – qý qumalaq.
Aýzy joq as ishetin, aıaǵy joq,
Pana bop kók japyraq tur qoralap.
Basy joq bolsa-daǵy tumsyǵy bar,
Syrtynda maıda tiken – qylshyǵy bar.
Tumsyqtan shyqqan kindik jerge sińgen,
Ańdasań sol kindiktiń bir syry bar.
Sol qozy emshekpen de jumysy joq,
(Jetim jan dúnıede týysy joq).
Bir ornynda jatyp-aq býaz bolar,
Erkek pe, urǵashy ma, jynysy joq.
Torsııar jańbyr tıse jańbasyna
Kún tıse gúmpıedi arqasyna.
Baǵlan bop 40 kúnde pisip turar
Sharýanyń erte týǵan marqasy ma?
Qyzyǵyp otyrasyń qolyńa alyp,
Aqtarsań odan ári ishin jaryp.
Súıeksiz bilem-bilem aq maıdy asap
Dámine otyrasyń qaıran qalyp.
Ishinen úsh sharana taǵy shyǵar,
Ustasań erip keter maıdalanyp.
Jumbaǵym osymenen támamdaldy,
Sheshe almaı júrsin dedim Naıman nalyp.
Asekeń meni synaý úshin qaırap otyrǵanyn jaqsy túsindim. Birer kún batylym barmaı júrdim de, aqyry jaýap jazdym:
– Aseke, tıdi qolǵa úshbý hatyń,
Aqynsyń alty Alashqa máshhúr atyń.
Oqysam naǵashyńdy soıyp sapsyń,
Bar taǵy oılandyrar jumbaq-zatyń.
Etekke namaz oqyp óspepsiz ǵoı,
Qozypty jasta talaı mahabbatyń.
Jaspyn ǵoı jigittiktiń býymen
Qydyryp ketip edim keshke jaqyn.
Shashaýsyz aparmyn aýylǵa aman,
Ollahı, kelinińizdiń amanatyn.
Jıen aǵa, halyq hardar esimińe,
Ósip eń óleń-jyrdyń besiginde.
Ázilmen ázilińe jaýap qatyp,
Keleıin jumbaǵyńnyń sheshimine.
Qozyńnyń qarny da joq, basy da joq.
Ishetin daıar turǵan asy da joq.
Jynysy joq, sonda da býaz bolǵan,
Qasynda uryqtanar ashyna joq.
Jumbaǵyń qaıran eter adamzatty,
Kim kórgen mundaı qozy – maqulqatty.
Ómiri qyryq-aq kúndik jáne óziniń,
Bal-shyryn kórinedi etti tátti.
Sheshýi bul jumbaqtyń qaýyn eken,
Qoregi kún men ylǵal jaýyn eken.
Ishinen shyqsa taǵy úsh sharana,
Ol uryq, ósip-óner qaýym eken.
Jıen aǵa, tamaqsaýlaý tábetińiz,
Jemiske ashqaraqtyq ádetińiz.
Túınekti jumbaq etpeı budan keıin,
Naǵashyńnan asyl taǵam dámetińiz.
Asekeń jaýabymdy oqyp kórdi de «ta-ma-sha!» dep kóńilimdi kóterip qoıdy.
Ótegen JAPPARHAN.
Qyzylorda.
