Abaı óleńderi

9867
Adyrna.kz Telegram

Jasymda ǵylym bar dep eskemedim

Jasymda ǵylym bar dep eskermedim,
Paıdasyn kóre tura teksermedim.
Erjetken soń túspedi ýysyma,
Qolymdy mezgilinen kesh sermedim.

Bul mahrum qalmaǵyma kim jazaly,
Qolymdy dóp sermesem, óster me edim?
Adamnyń bir kyzyǵy - bala degen,
Balany okytýdy jek kórmedim.

Balamdy medresege bil dep berdim,
Qyzmet qylsyn, shen alsyn dep bermedim.
Ózim de basqa shaýyp, tóske órledim,
Qazaqqa qara sózge des bermedim.

 

Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym

Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym,
Ustarasyz aýzyńa tústi murtyń.
Jaqsy menen jamandy aıyrmadyń,
Biri qan, biri maı bop endi eki urtyń.
Bet bergende shyraıyń sondaı jaqsy,
Kudaıdan ǵana buzyldy sartsha syrtyń?
Uqpaısyń óz sózińnen baska sózdi,
Aýzymen oraq orǵan óńkeı qyrtyń.
Ózimdiki deı almaı óz malyndy,
Kúndiz kúlkiń buzyldy, túnde — uıqyń.
Kórseqyzar keledi baılaýy joq,
Bir kún tyrtyń etedi, bir kún — burtyń.
Bas-basyna bı bolǵan óńkeı qıqym,
Minekı buzǵan joq pa eldiń sıqyn?
Ózderindi túzeler deı almaımyn,
Óz qolyńnan ketken soń endi óz yrqyń.
Aǵaıyn joq nárseden eter burtyń,
Onyń da alǵan joq pa qudaı qulqyn?
Birlik joq, bereke joq, shyn peıil joq,
Sapyryldy baılyǵyń, baqqan jylqyń.
Basta mı, qolda malǵa talas qylǵan,
Kúsh synasqan kúndestik buzdy-aý shyrqyn.

 

Ǵylym tappaı maqtanba

Ǵylym tappaı maqtanba,
Oryn tappaı baptanba,
Qumarlanyp shattanba,
Oınap bosqa kúlýge.
Bes nárseden qashyq bol,
Bes nársege asyq bol,
Adam bolam deseńiz.
Tileýiń, ómiriń aldyńda,
Oǵan qaıǵy jeseńiz.
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq –
Bes dushpanyń, bilseńiz.
Talap, eńbek, tereń oı,
Qanaǵat, raqym, oılap qoı –
Bes asyl is, kónseńiz.
Jamandyq kórseń náfrátli,
Sýytyp kóńil tyısańyz.
Jaqsylyq kórseń ǵıbrátli,
Ony oıǵa jısańyz.
Ǵalym bolmaı nemene,
Balalyqty qısańyz?
Bolmasań da uqsap baq,
Bir ǵalymdy kórseńiz.
Ondaı bolmaq qaıda dep,
Aıtpa ǵylym súıseńiz,
Sizge ǵylym kim berer,
Janbaı jatyp sónseńiz?
Dúnıe de ózi, mal da ózi,
Ǵylymǵa kóńil berseńiz.
Bilgenderdiń sózine
Mahabbatpen erseńiz.
Aqyl senbeı senbeńiz,
Bir iske kez kelseńiz.
Aqsaqal aıtty, baı aıtty,
Kim bolsa, meıli, sol aıtty –
Aqylmenen jeńseńiz.
Nadandarǵa boı berme,
Shyn sózbenen ólseńiz.
Aıat, hadıs emes qoı,
Kúpir boldyń demes qoı,
Qansha qarsy kelseńiz.
Kóp orynda kórine aıtpa,
Bizdiń sózge erseńiz.
Muny jazǵan kisiniń
Atyn bilme, sózin bil!
Osy jalǵan dúnıeden
Sheshen de ótken ne bulbul,
Kósem de ótken ne dúldúl.
Sóz mánisin bilseńiz,
Aqyl – mızan, ólsheý qyl.
Eger qısyq kórinse,
Meıliń tasta, meıliń kúl.
Eger túzý kórinse,
Oılap-oılap, qulaqqa il.
Aqymaq kóp, aqyldy az,
Deme kóptiń sózi pul.
Jaqynnyń sózi tátti dep,
Jaqynym aıtty deı kórme.
Nadandyqpen kim aıtsa,
Ondaı túpsiz sózge, erme.
Sizge aıtamyn, haýpim – bul.
Óziń úshin úırenseń,
Jamandyqtan jırenseń,
Ashylarsyń jylma-jyl.
Bireý úshin úırenseń,
Bireý bilmes, sen bilseń,
Bilgenińniń bári – tul.
Sózine qaraı kisini al,
Kisige qarap sóz alma.
Shyn sóz qaısy bile almaı,
Ár nárseden qur qalma.
Muny jazǵan bilgen qul –
Ǵulamahı Daýanı,
Solaı depti ol shynshyl.
Sózin oqy jáne oıla,
Tez úırenip, tez joıma,
Jas ýaqytta kóńil – gúl.

 

Ásempaz bolma ár nege

Ásempaz bolma ár nege,
Ónerpaz bolsań, arqalan.
Sen de - bir kirpish, dúnıege
Ketigin tap ta, bar qalań!

Qaırat pen aqyl jol tabar,
Qashqanǵa da, qýǵanǵa.
Ádilet, shapqat kimde bar,
Sol jarasar týǵanǵa.

Bastapqy ekeý sońǵysyz
Bite qalsa qazaqqa,
Aldyń - jalyn, artyń - muz,
Barar ediń qaı jaqqa?

Paıdany kórseń bas uryp,
Maqtandy izdep, qaıǵy alma.
Minindi urlap jasyryp,
Maıdanǵa túspeı báıgi alma.

Ózinde barmen kózge uryp,
Artylam deme ózgeden.
Kúndestigin qozdyryp,
Azapqa qalma ezbeden.

Aqyryp júrip, anyq bas,
Eńbegiń ketpes dalaǵa.
Ustadtyq qylǵan jalyqpas
Úıretýden balaǵa.

 

Jaz

Jazdygún shilde bolǵanda,
Kókoraı shalǵyn, báısheshek,
Uzaryp ósip tolǵanda;
Kúrkirep jatqan ózenge,
Kóship aýyl qonǵanda;
Shurqyrap jatqan jylqynyń
Shalǵynnan jony qyltyldap,
At, aıǵyrlar, bıeler

Búıiri shyǵyp, yńqyldap,
Sýda turyp shybyndap,
Kuıryǵymen shylpyldap,
Arasynda kulyn-taı
Aınala shaýyp bultyldap.
Joǵary-tómen úırek, qaz
Ushyp tursa sympyldap.
Qyz-kelinshek úı tiger,
Burala basyp bylqyldap,
Aq bilegin sybanyp,
Ázildesip syńqyldap.
Mal ishinen aınalyp,
Kóńili jaqsy jaılanyp,
Baı da keler aýylǵa,
Aıańshyly jylpyldap;
Sabadan qymyz quıdyryp,

Ortasyna qoıdyryp,
Jasy úlkender bir bólek
Keńesip, kúlip sylqyldap.
Jalshy aldaǵan jas bala,
Jaǵalaıdy sheshesin
Et áper dep qyńqyldap.
Kóleńke qylyp basyna,
Kilem tósep astyna,
Saltanatty baılardyń
Samaýryny burqyldap.
Bilimdiler sóz aıtsa,
Báıgi atyndaı ańqyldap,
Ózgeler basyn ızeıdi,
Árıne dep maquldap.
Aq kóılekti, taıaqty
Aqsaqal shyǵar bir shetten

Malyńdy ári qaıtar dep,
Malshylarǵa qańqyldap.
Baı baıǵusym desin dep,
Shaqyryp qymyz bersin dep,
Jaramsaqsyp, jalpyldap.
Shapandaryn belsengen,
Asaý minip teńselgen
Jylqyshylar kep tursa,
Tańerteńnen salpyldap.
Myltyq atqan, qus salǵan
Jas bozbala bir bólek
Sý jaǵalap qýtyńdap.
Qaıyryp salǵan kók qusy
Kóterile bergende,
Qaz sypyrsa jarqyldap.
Ótken kúnniń bári umyt,
Qoldan keler qaırat jok,
Baǵanaǵy baıǵus shal
Aýylda turyp kúledi,
Qoshemet qylyp qarqyldap.

 

Kúz

Sur bult túsi sýyq qaptaıdy aspan,
Kúz bolyp, dymqyl tuman jerdi basqan.
Bilmeımin toıǵany ma, tońǵany ma,
Jylqy oınap, bıe qashqan, taı jarysqan.
Jasyl shóp, báısheshek joq burynǵydaı,
Jastar kúlmes, júgirmes bala shýlaı.

Qaıyrshy shal-kempirdeı túsi ketip,
Japyraǵynan aırylǵan aǵash, qýraı.
Bireý malma sapsıdy, salyp ıin,
Salbyrańqy tartypty jyrtyq kıim.
Enesine ıirtip shýda jibin,
Jas qatyndar jyrtylǵan jamaıdy úıin.
Qaz, tyrna qatarlanyp qaıtsa bermen,
Astynda aq shomshy júr, ol bir kerýen.
Qaı aýyldy kórseń de, jabyrqańqy,
Kúlki-oıyn kórinbeıdi, seıil-serýen.

Kempir-shal qurjań qaǵyp, bala búrseń,
Kóńilsiz qara sýyq qyrda júrseń.
Kemik súıek, sorpa-sý tımegen soń,
Úıde ıt joq, tyshqan aýlap, qaıda kórseń.
Kúzeý tozǵan, oty joq eldiń mańy,
Tuman bolar, jel soqsa, shań-tozańy.
Ot jaqpaǵan úıiniń sury qashyp,
Ystan qoryqqan qazaqtyń qurysyn zańy.

 

Qys

Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy,
Soqyr, mylqaý, tanymas tiri jandy.
Ústi-basy aq qyraý, túsi sýyq,
Basqan jeri syqyrlap, kelip qaldy.
Dem alysy – úskirik, aıaz ben qar,
Kári qudań – qys kelip, álek saldy.
Ushpadaı bórkin kıgen oqshyraıtyp,
Aıazbenen qyzaryp ajarlandy.
Bulttaı qasy jaýyp eki kózin,
Basyn silikse, qar jaýyp, mazańdy aldy.

Borandaı burq-sarq etip doldanǵanda,
Alty qanat aq orda úı shaıqaldy.
Áýes kórip júgirgen jas balalar,
Beti-qoly dombyǵyp, úsik shaldy.
Shıdem men ton qabattap kıgen malshy
Bet qaraýǵa shydamaı teris aınaldy.
Qar tepkenge qajymys qaıran jylqy
Tıtyǵy qurýyna az-aq qaldy.

Qyspen birge tumsyǵyn saldy qasqyr,
Malshylarym, qor qylma ıtke maldy.
Sonyǵa maldy jaıyp, kúzetińder,
Uıqy óltirmes, qaırat qyl, buz qamaldy!
It jegenshe Qondybaı, Qanaı jesin,
Qur jiber myna anturǵan kári shaldy.

 

Pikirler