Qazaq - túrki tekti, dini ıslam, kitaby - quran, ádet-ǵuryp, salt-dástúrlerin saqtaı bilgen ult. Islamǵa deıin túrkilerdiń senimi – kók táńirlik boldy. Kók táńirlik senimniń qasıetti kitaby, paıǵambary, tarıhı jazba derekteri bolmasa da, túrki tekti ulttardyń salt-dástúri, ádet-ǵuryptary boldy. Sol ádet-ǵuryptar qazirgi ýaqytta da turmystyq jaǵdaıda qoldanylyp keledi. Salt-dástúr, ádet-ǵuryp qundylyqtar qazaq elin ózindik ulttyq negizi men erekshelendirip turǵanyn este ustaǵan jón.
Sondaı túrkilik dáýirden beri saqtalyp kele jatqan dástúrlerdiń biri - jeti ataǵa deıin qyz alyspaý, bet ashar, sálem salý, qyz uzatý, jetisi, qyrqy, jyldyǵy, as berý, t.b. tárbıelik máni zor dástúrler. Atalǵan dástúr men ádet-ǵuryptar ıslam sharıǵatyna qaıshy kelmeıdi. Kerisinshe, ıslam dinimen ushtasyp, sabaqtasyp ketken. Oǵan dálel Alla Taǵala Quran Kárimiń Aǵraf súresiniń 199-aıatynda «Ǵafý jolyn usta, ǵuryppen ámir et jáne nadandardan teris aınal», - dep buıyrǵan. Paıǵambar Muhammedke paıǵambarlyq túsken kezde arabatardyń arasynda da alýan túrli ádet-ǵuryptar, daǵdylar bar bolatyn. Muhammed paıǵambar olardyń Qudaı Taǵalanyń ámir-tyıymyna kereǵar kelmeıtinin qabyldap, qarsy keletine tyıym salǵan. Iaǵnı qazaq halyqynda ıslam dinine qaıshy keletin bir de, bir salt-dástúr, ádet-ǵuryp joq ekenin túsingen jón.
Degenmen, qazaq halqynyń salt-dástúrleri men yrym-tyıymdaryn teristeý – qazaq musylmandyq mádenıetin joqqa shyǵraý jáne mansuqtaý úrdisi búgingi kúnge deıin jalǵasýda. Islam dinimen qatar túrkilik zamanan qalǵan ádet-ǵuryptar sharıǵatqa qaıshy keletin táńirlik senimnen qalǵan yrym-tyıymdardyń kópshiliginiń ǵuryptyq (rıtýaldyq) jaǵy ǵana burynǵysha saqtalyp, senimdik jaǵy, mazmuny múlde ózgerip ketkenin kóbisi túsine bermeıdi.
Túrkilik mádenıetten qalǵan birqatar yrymdardyń negizinde kóne táńirlik senimniń izi bar ekenin eshkim joqqa shyǵarmaıdy, biraq qazir mundaı yrymdardy eshkim ejelgi túsinikterge negizdep jasamaıtynyn eskergen jón. Mysaly, aq bosaǵa attap, otqa maı quıyp jatqan qazirgi kelinder bul yrymdy ot pen maıǵa tabynǵandyqtan jasamaıdy, ata-baba dástúrine degen qurmetpen jasaıdy. Iaǵnı, qazaqy tanymda qalyptasqan «shyraǵym sónbesin», «otym óshpesin» degen ıgi tilekpen qaıyryn Alladan tilep, otqa maı quıady. «Ottyń óshpeýi», «shyraqtyń sónbeýi» qazaq úshin azamatynyń, otbasynyń aman bolýy, shańyraǵynyń shaıqalmaýy, el-jurttyń tynyshtyǵy degendi bildiredi. Bul ǵuryptyń astarynda «otqa maı quıǵanda ot qalaı laýlasa, ómiri de solaı jaınaı bersin» degen yrym da jatyr.
Negizinde yrym men nanym bólek. Yrym tikeleı nanymnyń kórinisi bolsa, qazaq ekeýine eki ataý bermes edi. Yrymda «osylaı etse, solaı bolady» degen úzildi-kesildi nanym-senim emes, «osylaı etsek, solaı bolsa eken» degen tilek, nıettený, suraý turady. Onyń bárin adam jaqsylyqtan úmit kútip jasaıdy. Al jaqsylyqty jalǵyz Jaratýshynyń ǵana beretinin atamyz qazaq «Jamandyq kórsem ózimnen, jaqsylyq kórsem qudaıdan» dep bir-aq aýyz sózben jetkizgen.
Osyǵan sáıkes dinimizdegi jaqsy nárseni yrymdaý jaıyna keletin bolsaq, ıslamtanýshy ǵalymdarymyz mynanadaı bir hadısti keltiredi. Paıǵambardyń zamanynda musylmandar men múshirikter arasynda «Hýdaıbııa» kelisimi jasalǵan. Sol kelisimdi jasasýǵa múshirikter tarapy Sýhaıl atty kisini jiberedi. «Sýhaıl» esiminiń maǵynasy «jeńildik» degendi bildiretin. Ony kórgen Paıǵambar sahabalaryna: «Isteriń alǵa basyp, jeńildeıtin boldy. Olardyń bul adamdy jibergeni kelisimdi qalaǵany ǵoı» dep, Sýhaıldiń kelýin jaqsylyqqa joryǵan oqıǵasyn dálel retinde keltirsek bolady.
Ókinishke oraı, keıbir azamattar arabtyń dástúrin din dep qabyldap, arabtar sııaqty ómir súrgisi kelip, solar sııaqty qara tústi nıqab, paranja kıip júrgeni qyńjyltady. Ásilinde arab ta, qazaq ta ıslam dini ustanatyn ulttar, biraq dástúrleri qabysa bermeıdi. Bir ǵana balanyń dúnıege kelýine baılanysty keıbir rásimderdi alaıyq. Arabtar náresteniń dúnıege kelgenine 7 kún tolǵanda, shashyn alyp, shashynyń salmaǵymen birdeı sadaqa beredi. Qazaqy dástúrde dúnıege náreste kelgende shildehana jasalady, besikke salynady, jıyrma kúnde kishi qyrqynan, otyz toǵyz nemese qyryq bir kúnde úlken qyrqynan shyǵarady. Qyryq izgi tilek aıtyp, qyryq qasyq sýmen jýyndyrý, shash-tyrnaǵyn alý, kelýshilerge «juǵysty bolsyn» dep syı káde berý (qazaqsha sadaqa) – qazaqqa tán dástúrler. Sol sııaqty arabtar jylqynyn etin jemeıdi, qaıtys bolǵanda jetisin, qyrqyn, jyldyǵyn jasaý degen salt-dástúr joq.
Sondaı-aq, arabtarda jeti ataǵa deıin qyz almaý degen qaǵıda da joq. Bundaı qundylyqtar qazaq pen arabtyń dástúrlerindegi ádet-ǵuryptardyń ereksheligin kórsetedi. Qazaq halqy Abaı aıtpaqshy «Allanyń ózide ras, sózi de ras» dep ıslam dinin qabyldady. Biraq arabtyń dástúrin qabyldaǵan joq. Kerisinshe, olardy tárik etti. Arabtardyń salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn qabyldamaýymyzǵa sebep bolǵan, ıslam dini men qazaqı ádet-ǵuryptardyń sabaqtasyp búgingi kúnge deıin jetýine úlken úles qosqan Qoja Ahmet Iassaýı babamyzdyń arqasynda ekenin umytpaǵanymyz jón. Qoja Ahmet Iassaýı babamyz túrkilik ádet-ǵuryptar men ıslam dinin ushtastyryp halyqqa jetkizgen. Osy Iassaýı babamyzdyń ilimin dintanýshy ǵalymdar dástúrli dinı tanym dep atap júr.
Dástúrli dinı tanym degen ol – qazaqtyń ulttyq bolmysynyń ózegi. Qazaqtardyń dinı tanymy fıqhta Ábý Hanıfa mázhabyn, senimde Matýrıdı aqıdasy men Iassaýı iliminiń qabattaryna negizdelgen. Iaǵnı, qazaq jerine Hanafı-Matýrıdı ilimin alyp kelgen osy Iassaýı baba bolǵan. Osy dinı túsinik boıynsha qazaqtyń salt-dástúri men ádet-ǵuryptary ómirsheń bolyp keldi. Árıne «Ár eldiń zańy basqa, ıtteri teri qara qasqa» demekshi ózge ulttyń mádenıeti men ádet-ǵurpyn bilgen, syılaǵan durys. Biraq «Dástúri jaraspaǵannyń, dám-tuzy jaraspaıdy» degendeı ózge ultardyń mádenıetin boımyzǵa sińirip qazaqı dúnıetanymnan aıyrylyp bir-birimiz ben daýlasyp júrmeıik aǵaıyn.
Jaqypov Erzat Jasqanbaıuly,
Jambyl oblysy ákimdigi «Din problemalaryn zertteý ortalyǵynyń» bólim basshysy
Foto ashyq derekkózden alyndy.
