Qazir elimizde baspanaly bolýdyń san túrli joldary bar. «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi «Turǵyn úı jınaq banki» Almaty qalasy fılıaly dırektorynyń orynbasary Danagúl Tileýberliqyzy Túsipovamen baspana alý tóńireginde suhbattasty.
- Danagúl Tileýberliqyzy, bıyl Almaty qalasy boıynsha «Turǵyn úı jınaq bankine» qol jetimdi baspana alý úshin qansha ótinish tústi?
- Ótken jyly Almaty qalasy boıynsha 10700 den astam adam nesıe alyp, úıli boldy. Salystyrý úshin aıta ketsek, 2018 jyly bank 8 myń adamǵa nesıe berdi. Al bıylǵy bıylǵy jyldyń basynan qazirgi kezge deıin nesıe berýdiń barlyq baǵdarlamalary boıynsha 3500 adam turǵyn úıge nesıe aldy.
-Turǵyn úı qurylysy jınaq bankiniń artyqshylyǵy qandaı?
-Kóp baǵdarlamalardy bank arqyly júzege asyratyndyqtan halyqtyń senimi artýda jáne ıpoteka boıynsha basqa banktermen salystyrǵanda paıyzdyq mólsherlemesi óte tómen bolyp keledi. Óz kezeginde paıyzdyq mólsherlemeniń tómen bolýy – barlyq klıentterdi qyzyqtyrady.
Qazirgi ýaqytta salynyp jatqan úılerge úles satyp alý arqyly qatysýǵa bolady. Bank salymshylarynyń quqyǵyn qorǵaý úshin tek qana kepili bar qurylystarǵa ruqsat beremiz. «Turǵyn úı qurylysy salynýynyń kepildendirý» qoryna kim úlesshi bolsa, sol qordyń kepil zatyn qandaı da bir kompanııa alsa, sol obektini biz ózimizdiń salymshylarymyzǵa usynyp, olarǵa salynyp jatqan kezinde satyp alý múmkindigin beremiz. Bul baǵdarlamada bólek páterdi qoıyp, kepil zat berý qajet emes. Nesıeni qordyń kepil zatynyń negizinde beremiz.
-Almaty qalasynyń jastaryna baspanaly bolýdyń qandaı jeńildikteri bar?
«Almaty jastary» baǵdarlamasynyń úshinshi kezeńi júzege asyrylýda. Bul baǵdarlamaǵa Almaty qalasy ákiminiń qoldaýy óte kúshti boldy. Alyńǵy eki kezeńge qaraǵanda úshinshi kezeńde qarjylandyrý birneshe esege kóbirek boldy jáne «Almaty jastary» baǵdarlamasyna bank tarapynan da aqsha bólindi. Ókinishke qaraı, baǵdarlamanyń aıasynda ótinish qabyldaý merzimi aıaqtaldy. Sondyqtan biz kim ótinish tapsyryp úlgerdi solardyń ishinen turǵyn úı basqarmasy ózderi saraptama jasap, barlyq talaptarǵa saı adamdardyń tizimin toltyryp, biz suraǵan belgili bir mólsherde bizge tizim beredi jáne klıentterge baǵyttama beredi. Atalǵan baǵdarlamanyń aıasynda bıyl eki kezeńdik ótinish qabyldaý boldy. Alǵashqy ótinish naýryzdan mamyr aıyna deıin qabyldanyp, onda 3 myńnan astam Almaty jastary ótinish tapsyrdy. Ekinshi kezeńi 22 maýsym men 2 shilde aralyǵynda ótip, 5 myńnan astam azamat ótinish tapsyrdy. Qazir ótinish tapsyrýshylar ishinen tańdaý jasalyp, bankke shaqyrylýda. Máselen, 500-den asa Almaty jastary bankke qujattaryn tapsyryp, óziniń bank tarapynan tólem qabilettiligin rastaý qujatyn aldy. 200-ge jýyq adamǵa nesıe berildi. Jyl sońyna deıin 1000 páterge nesıe berýdi maqsat etip otyrmyz.
Almaty jastarynyń taǵy da bir múmkindikteri – turǵyn úı qurlys jınaq bankinen shot ashyp, ózine aqsha jınap bastaǵany durys dep oılaımyn. Qazir memleket tarapynan jastardyń úıli bolýyna mol múmkindikter qarastyrylýda. Mysaly, Almaty jastary 5 jylǵa jalǵa úı alyp, sonda turý arqyly ózderiniń bolashaq úılerine aqsha jınaý múmkindigin alyp otyr. Páterdi jalǵa berý aqysy óte tómen deńgeıde.
-Jastardan basqa qandaı sanattaǵy adamdarǵa turǵyn úı jeńldigi qarastyrylǵan?
-Turǵyn úı qarym-qatynastary zańyna sáıkes:
- jas bolsa da bıýdjettik bólimshelerde jumys isteıtin nemese memlekettik laýazymda jumys isteıtin azamattar;
- belgili bir kategorııalarǵa jatatyn kóp balaly otbasylar;
- múgedek balalardy tárbıeleýshi jáne tolyq emes otbasylardyń tabysy belgili bir mólsherden aspaıtyn azamattar atynda úı bolmaǵan jaǵdaıda Almaty qalasynda tirkeýde bolsa, osy zań aıasynda úı alý kezegine turýy múmkindigi bar.
Buǵan jas nemese orta jáne úlken jastaǵy adamdar da qatysa alady. Ákimshilikte kezekte turǵan adamdaǵa arnaıy «5-10-20» baǵdarlamsy ashylyp jatyr. Bul baǵdarlamanyń aıasynda kóp azamattarǵa úı ala alatyn múmkindik bar. Negizgi sharty: ákimshilikke kezekke turý kerek jáne tabysy 1/3 turmys deńgeıine arnalǵan mınımýmnan aspaý kerek. Eskerte keteıin, buǵan tabysy úlken deńgeıdegi azamattar qatysa almaıdy. Tek tabysy ortasha (jalaqysynyń 50-60 paıyzy nesıege jetý kerek – avt.) deńgeıdegi januıalar ǵana qatysa alady. Qazirgi kezde «Nesıelik turǵyn úı» degen baǵdarlama jumys jasaýda. Munyń alǵashqy jarnasy – 20%. Joǵaryda atalǵan baǵdarlamalar «Nurly jer» baǵdarlamasynan bastaý alady.
Suhbatyńyzǵa rahmet!
Áńgimelesken Gúlvıra Asqarqyzy,
«Adyrna» ulttyq portaly
