Erke Ertistiń jaǵasynda ornalasqan Semeı qalasy – qazaq halqynyń rýhanı ordasy. Ult zııalylary 1917 jyly Alashorda ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııasynyń astanasy dep osy qalany belgilegen. Eldiń rýhanı damýy jolynda aıryqsha mańyzǵa ıe Semeı qalasynPrezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev ta Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoı qarsańynda tarıhı ortalyq retinde belgileý jón dep aıtqan-dy. Osy oraıda uly Abaı eline saıahattaı barǵan ıisi qazaq bas suqpaı ketpeýge tıis aıtýly oryndardyń toptamasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Abaıdyń ádebı-memorıaldyq murajaıy. Murajaı Abaıdyń týǵanyna 95 jyl tolýyna oraı arnaıy qurylǵan. Munda aqyn paıdalanǵan kitaptar men ózge de buıymdar saqtalǵan. Abaı ómirine qatysty birneshe zalǵa bólingen.
Sondaı-aq murajaı kesheninde HIH ǵasyrda jas búldirshinderdi shyǵys ádebıeti men mádenıetine baýlyp, dinı bilim bergen Ahmet Rıza medresesiniń qalpyna keltirilgen úlgisi de bar.
Tarıhı-ólketaný mýzeıi. Qazaq jerindegi alǵashqy mýzeılerdiń biri – Semeıdiń oblystyq ólketaný mýzeıi. Mýzeıdiń qurylýyna orystyń saıası jer aýdarylǵan demokrattarymen qosa, aqyn Abaı da túrtki bolǵan. Qazirgi tańda mýzeı ǵımaraty 1895 jyly salynǵan general-gýbernatordyń úıinde ornalasqan. Osy úıde 1917 jyly Á. Bókeıhan Semeı qalasynyń turǵyndarymen kezdesken. Dál sol jyly Qazaq avtonomııasyn qurý jaıly sheshim de osy ǵımaratta qabyldanǵan.
Mýzeı qorynda erte jáne orta ǵasyr jádigerleri, qazaq zııalylary men saıası jer aýdarylǵan jandardyń tutynǵan zattary, olar jaıly málimetter saqtalǵan.
«Alash arystary-Muhtar Áýezov» murajaıy. Bul murajaı –elimizdegi Alash arystaryna arnalǵan tuńǵysh murajaı. 1997 jyly zańǵar jazýshymyz Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı Ánııar Moldabaevtyń úıinde uıymdastyrylǵan. Ýaqytynda bul úı Abaı túsken Semeıdegi sanaýly úıdiń biri bolǵan. Murajaıdyń taǵy bir ereksheligi 1921-1922 jyldary Á. Bókeıhan men M. Dýlatulynyń otbasy osy úıde turǵan. Bul jaıynda Gúlnar Mirjaqypqyzynyń estelikterinde aıtylady.
Murajaıda Alash qozǵalysy jaıyndaǵy málimetter, Alash arystarynyń eńbegi men ómiri, M. Áýezovtiń semeılik kezeńindegi derekter bir-birimen baılanysta kórinis tapqan.
Dostoevskııdiń ádebı-memorıaldyq murajaıy. Orys jazýshysy F.M. Dostoevskııdiń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı 1971 jyly ashylǵan. Murajaı eki bólimnen turady: biri – ashylǵan kitap pishindegi jazýshynyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan bólim bolsa, ekinshisi – jazýshynyń 1857-1859 jyldar aralyǵynda turǵan eki qabatty úı. Bul úıde qalamger áıgili «Aǵaıdyń túsi», «Stepanchıkovo selosy jáne turǵyndary», «Óli úıdegi jandar» syndy shyǵarmalaryn jazǵan. Murajaı qoryndajazýshynyń shyǵarmalarynyń túpnusqalary, kitaptary, tutynǵan múlik-múkamaly, shyǵarmashylyǵy jaıly zertteýler saqtalǵan.
Sonymen qatar bul mádenı oshaq F.M. Dostoevskıı men Sh.Sh. Ýálıhanovtyń dostyǵynan da syr shertedi. Orys jazýshysy men qazaq oqymystysynyń rýhanı dostyǵy úshin arnaıy murajaı aldyna eskertkish te ornatylǵan.
Nevzorovtar otbasy atyndaǵy beıneleý óneri mýzeıi. Mýzeı 1988 jyly ashylǵan. 1991 jyly Nevzorovtar otbasy ataýy berilgen. Sebebi, mýzeıde saqtalǵan kollekııanyń 500-ge jýyǵyn osy otbasy syıǵa tartqan.
Mýzeıde XVII-XIX ǵasyrdaǵy golland, aǵylshyn, franýz, orys sýretshilerdiń kartınalary saqtalǵan. Budan bólek, Á. Qasteev, A. Ǵalymbaeva, G. Ismaılova, S. Mámbeev syndy qazaq sýretshileriniń týyndylary da bar. Mýzeı tórinde zamanaýı qazaq beıneleý óneri de ózindikornyn taba alǵan.
Nevzorovtar áýleti Semeı halqy úshin baǵa jetpes baılyqty syıǵa tartqan. Jas urpaq pen sulýlyqqa, ónerge yntyq jandar bul álemge bir súńgip, rýhanı mol azyq pen estetıkalyq lázzat alary sózsiz.
Atalǵan tarıhı-mádenı oryndardan bólek, Semeı qalasynda qazaq tarıhyndaǵy beldi-belgili tulǵalarǵa arnalǵan eskertkishter, Qunanbaı qajylyqqa attanǵan elimizdegi ejelgi meshitterdiń biri – kópes Tynybaı Qaýkenov atyndaǵy meshit, bıologııalyq ortalyq, polıgon qurbandaryna arnalǵan «Ólimnen de kúshti» sáýlet-músin kesheni bar. HIH ǵasyrdan beri saqtalǵan ózge de ǵımarattar qalanyń sánin keltirip, jıhankezder úshin sol zamannyń keskin-sıpatyn anyq kórsetip tur.
Aıjan QURMANBAI,
«Adyrna» ulttyq portaly
