Urpaq ustamy myqty bolsyn

1065

Balasyn besikke bólep áldılep, alaqanyna salyp aıalaǵan qazaq urpaǵyna «Tárbıe – tal besikten» degen maǵynasy tereń támsil qaldyrdy. Anasynyń áldıi qulaǵynyń quryshyn qandyryp, balbyrap uıyqtaıtyn balapannyń uıqysy da qanyq, kóńili de kóterińki, jany da taza, boıy da sergek bolatynyn ısi qazaq jaqsy biledi. Al osyndaı balanyń óskende qyldan taıyp, ata-ana bergen tárbıeni tárk etip betimen ketetini bolmaýshy edi. Al ara-tura erketotaılardyń buzyqtyǵy bolyp jatsa  aýyl bolyp «aıaǵyn tyıdyrtyp», jaman qylyǵyn qoıdyrtyp, jónge keltirip, aqylǵa salatyn edi. Bul rette balalarǵa muǵalimderdiń berer tárbıesiniń jóni bólek, ǵıbraty óz aldyna bir tóbe edi. Balasynyń qulaǵy qaraıyp, jasy tolǵan qulynshaǵyn jetelep mektepke barǵan ata-ana balasyn mańdaıynan súıip turyp muǵalimge «eti seniki, súıegi meniki», tárbıelep, oqytyp adam qylarsyń dep tabystap jatatyn. Muny estigen muǵalim de sol bala úshin baryn salyp, bilgenin úıretip, tárbıesine tikeleı ózi ǵana jaýapty bolyp qalǵandaı janyn berýshi edi. Artyq ketken kezderde aıalap otyrǵan balasyn aıamaı jazalap ta alatyn. Sol kezde bala da ony ata-anasyna aıtyp barmaıtyn, úıine jylap kelmeıtin. Ata-ana ondaıdy bilse de artyq sóz aıtyp, shý shyǵaryp mektepke júgirmeıtin. Kerisinshe, óziń birdeme búldirgensiń ǵoı, qolyńmen istegendi moınyńmen kóterý kerek, muǵalimdiki durys dep balasyn tyıyp tastaıtyn. Kim balasyn jekkóredi deısiń, tek qatesin túsinip, adamnyń ala jibin attamaıtyn adal bolsyn, úlkendi syılap, kishige izet kórseter adam bolsyn degen nıet qoı ol. Endigi jerde muǵalim de búkil jaýapkershilikti moıynyna alyp, balaǵa bilim berý men tárbıeleýde aıanyp qalmaýshy edi. Tipti, óz balasyndaı kórip, eshteńeden kem qaldyrmaı artyq ketse aıybyn ótetip, keri ketse ketigin toltyryp, az ǵana jetistigine maqtanyp, marqaıyp jatatyn ádemi bir úrdis bar edi. Qazir she? Qazir osy bir keremet sabaqtastyqtyń, ata-ana men muǵalim, oqýshy men muǵalim arasyndaǵy keremet syılastyq pen túsinistiktiń jibi jińishkerdi, tipti tárbıeniń osy jaǵy aıaǵynan aqsap qaldy... Nege? Bir sát oılanyp kórińizshi. Siz balańyzdy muǵalimge ne dep, qalaı  tabystadyńyz?

«Taıaqtyń eki ushy bar» ekenin de bilemiz. Barlyq balanyń tártipti nemese buzyq emes ekeni sııaqty, muǵalimderdiń de bári birdeı  bilimdi, bala tárbıesinde salmaqty sabyr men tereń aqyldyń ıesi me degen suraq týary zańdy. Eki tarapty da maqtaýdan, ıá, dattaýdan aýlaqpyz. Biraq shyndyqqa týra qaraý lázim. Óıtkeni burynǵymen salystyrǵanda aıtarlyqtaı ózgergen qazirgi ómirdiń jaqsy-jaman jaqtary bala men ata-anaǵa ǵana emes, et pen súıekten jaralǵan muǵalimge de oń jáne teris áser eteri haq. Osyndaı qaıshylyqtardy saralaı kele, jalpy osy úshtiktiń arasyndaǵy túsinistik degen uǵymǵa syna túskenin aıtpaýǵa bolmaıdy. Ony kúndelikti ómirde kórip-bilip otyrmyz. Sondyqtan ata-ananyń da muǵalimderdiń jaýapkerlishiligine, bilimi, mádenıeti men tárbıesine qatysty birqatar talap qoıyp, ony talap etýge quqy bar ekeni zańdylyq.

«Balam bala bolsyn deseń, oqyt, mal aıama» dedi Abaı. Al kózi ashyq, kókiregi oıaý jurt baýyr eti balasynan eshteńesin aıamaıtyny haq. Oqydym, toqydym, osymen boldym, toldym deme degendi de únemi qulaǵyna quıyp otyrý lázim. Alaıda baryn aıamaı balasyna bergen qazaq qajet bolǵanda balasynan  tárbıesiniń óteýi retinde onyń adamgershiligin, bilimdiligin, biliktiligin de talap etip, aıalap otyrǵan balasyn qajet kezde aıamaı tártipke salýy da qajet qoı... Al búgingi ata-analardyń kóbi (árıne, bárine topyraq shashýdan aýlaqpyz) balasynan «mal aıamaıtyny» sonsha, sabaqtan bólek neshe túrli  kýrstarǵa oqytqanymen, balaǵa barynsha talap qoıyp, qadaǵalaýdy, ne oqyp, neni úırenip, kimdermen aralasyp, qaıda baryp  júrgenin baqylaýdy bosańsytyp aldy nemesme qoıdy, sebebi ýaqyty joq, bolsa da bos emes...  Ras, balanyń aýzynan ne shyqsa sony oryndap, aıtqanyn alyp berip, erkine qoıyp qoıdyq. Qý tirlikten qol bosamaı, jumys-jumys dep júrgende qolynda tabaqtaı plansheti, bolmasa kúrekteı smartfony, úıinde televızordaı kompıýteri bar bala baqylaýsyz qaldy. Ózinde joq bolsa da, qatarynan qalmasyn dep balasynyń qýanyshy úshin qaryzǵa alyp bergender qanshama?! Saldarynan qolyndaǵy smartfonnyń markasymen, ústindegi qymbat kıimimen maqtanyp, qasyndaǵy dosyn mensinbeıtin menmendigi basym, basynda atys-shabys oıynnan basqa dym joq maqtabas maqtanshaq, erteńi qarańǵy balalardyń kóptep ósip jatqany da ótirik emes...

Planshet, gadjet pen smartfondardyń ómirimizge demde dendep enip ketkeni sonsha, onsyz tirlik toqtap, baılanys úzilip qalatyndaı deńgeıge jettik. Bilim berý salasynda da basty qajettiliktiń birine aınaldy. Qashyqtan oqýdyń jeleýimen ata-ana bala basyn túgendep kem degende arzan bolsa da smartfon alyp berdi. Talap sondaı, qajettilik bolǵanmen, alyp bergen dúnıelerdi qalaı durys qoldanýdy, áleýmettik jelilerdi qalaı paıdalaný kerek ekenin jete úıretip jatpaıtyny taǵy bar... Olardy qoldanýdyń óz tártibi, belgili ýaqyty, bilýge tıisti erejesi bar ekenin bilmeıtin, óz erki ózine tıgen bala qandaı saıtty qarap otyr, qandaı oıyn oınap jatyr, kimdermen baılanys jasap otyr,  qaı áleýmettik jelini qalaı qoldanyp júr degen kóptegen mańyzdy máselege mán bermegendikten talaı balanyń taǵdyry talqan bolǵany da jasyryn emes, ókinishtisi sol - ol áli de jalǵasyp jatyr... Jaı ǵana mysal, balańyzdy bir sátke baqylańyzshy. Qulaqqap taǵyp alyp atys-shabys oınaǵan balanyń minezi áp-sátte ózgerip, aınalasyna meıirimi joǵalǵany sonsha, eshteńege qaraýǵa murshasy joq, adrenalın alyp alǵan kezde eki beti qyp-qyzyl bolyp alaburtyp, kózi janyp, alaq-julaq etip yzalanyp otyrady.

Adrenalın degen ne dep otyrǵan shyǵarsyz. Artyq bolmas aıta keteıik, ol - búırek ústi bezderiniń qabatynda bolatyn mı tárizdi zattan túzilip, aǵza sharshaǵanda, mıǵa qandaı da bir psıhologııalyq kúsh túsken ýaqytta zat almasý   men mıdyń, jalpy aǵzanyń qalypty jumysyn erikten tys kúsheıtetin gormon. Máselen, bala anaý qyrǵyn bolyp soǵysatyn qubyjyqtar týraly oıyndardy oınap otyrǵanda berilip ketetini sonsha, aqyryn baıqasańyz tynys alýy jıilip, atyn atap shaqyrsań da estımeıtin, qasyna barsań da baıqamaıtyn kúıde bolady. Al abaısyzda kóńili bólinip ketse renjip, ózinen kishi bireý bolsa uryp ta jiberýden taıynbaıdy. Sol sátte ana balanyń boıyndaǵy agressııany kórgende óziń qorqasyń. Bul jaı bizdiń ǵana emes, qazir búkil álemniń bas aýrýyna aınalǵan asa kúrdeli máseleniń biri bolyp otyr. Ata-anaǵa, muǵalimge óte tanys jaǵdaı  – bul.

Al osyndaı balany mektepke jiberip otyryp qandaı bir jaǵdaıda muǵalimge kiná artatyndardyń da az emes ekeni shyndyq. Tártip buzǵan balany jónge salǵany úshin muǵalimniń eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp, balalaryn ándegende muǵalimniń qunyn kók tıyn qalatyn ata-analar bar. Qalaı oılaısyz, osy durys pa?  Mektep - qoǵamdyq oryn. Al qoǵamdyq orynda tártip jalpyǵa ortaq jáne zań. Endi osyǵan baǵynbaǵan balany muǵalim ne isteýi kerek sizdińshe? Tártipti talap etýge haqy bar ǵoı. Balasynyń betine qarap qoı degen muǵalimniń artyna sham alyp túsip, qoly jaǵasynda ketetinderdi de kórip júrmiz. Eń jamany sol, osynyń bárin balanyń kózinshe jasaıdy, muǵalimdi jerge jeti kirgizip, jeti shyǵaryp jamandaıdy, onyń isiniń durys emes ekenin barynsha aıtýǵa tyrysyp baǵady. Muny kórgen bala óz isiniń qate bolǵanyn uqpaq túgili, muǵalimniń muǵalim ekenin moıyndaýdan qalady. Bul jerde muǵalimder de jetisip turǵan joq degen ýáj artyq, uıat. Mine, bala bolashaǵyna shabylǵan baltanyń biri osy dep bilińiz.

Balanyń aıtqanyn alyp berip, qadalaǵaýsyz qaldyryp bir jáne úlken qate jiberedi, balanyń kózinshe bireýdi jamandap ekinshi qateni, onyń isiniń durys emes ekenin túsindermeı úshinshi qateni, qoıshy, sóıtip tek bir ǵana buzyqtyq jasaǵany úshin myń qateni ózi jiberip alǵanyn bilmeıdi, bilmegen soń moıyndamaıdy. Óıtkeni «Balapan uıada ne kórse, ushqanda sony iledi» degendi umytqan ata-ananyń ózi qoly qalt etse sol smartfonnyń nemese planshettiń «ishinde júredi». Onyń zııany shash etekten ekenin bile tura, oqýshy balany qoıyp, jylaǵan quıtaqandaı sábıdi de jubatý úshin qolyna smartfondy berip oıyn qosyp ustatyp qoıady. Erteń onyń bolashaǵy  ne bolady degen úlken suraqtyń baryn umyt qalady…

Aıtaıyq degenimiz ol emes, mynaý. Elimizde taralyp otyrǵan indetke baılanysty qashyqtan oqýmen oqytýdyń tájirıbesinen  azdy-kópti bolsa da óttik. Kóp qıyndyqtyń bolǵany da ras. Ol óz aldyna bir másele. Alda sabaq bastalatyn ýaqyt jaqyndady. Balalar qashyqtan oqıtyn bolǵandyqtan baǵanaǵy planshet, gadjet pen smartfondarǵa, kompıýterlerge baılanatyn ýaqyty kele jatyr. Siz sabaq oqyp jatyr dep beıqam otyrǵanda ol balanyń «basqa álemde sharlap júrmesine» esh kepildik joq. «Balany tárbıeleýdiń qajeti joq, ol báribir saǵan tartady» degendi bir jerden oqyǵan, bolmasa, es tigen bolarsyz. Jany bar sóz. Sondyqtan, áýeli, ózińizdi tárbıeleýge tyrysyńyz, tehnıkanyń jetistikterin durys qoldanyp, áleýmettik jelilerdi durys paıdalanyp úırenseńiz balańyzdy da soǵan úıreterińiz haq. Solaı ǵoı. Muǵalim men balanyń arasyndaǵy qarym-qatynastaǵy basty dáneker - ata-ana ekeni belgili. Balalardy únemi baqylaýdy esten shyǵarmaı, qadaǵalaýǵa da mindetti jáne ol asa mańyzdy, óte qajet ekenin ár ata-ana uǵýy kerek. Onsyz «sý aıaǵy - qurdym» ekenin umytýǵa bolmaıdy. Ata-ana ustamdy bolsa, urpaǵy da ulaǵatty bolaryn, «ustazy myqtynyń - ustamy myqty» ekenin biletin elmiz ǵoı, urpaǵymyz ustazymen maqtanatyn, ata-anasyn qurmettep, baýyryna meıirin tógip, aınalasyna shýaǵyn shashyp turatyn mereıi ústem, ustamy myqty, ulaǵatty bolsyn!

 

Janbota Sultanmuratqyzy,

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy