Jyraqtaǵy Jaqııanovty jurty nege izdemeıdi?

7045
Ǵalymjan Jaqııanov Pavlodar oblysyndaǵy kolonııada, osy aýyldaǵy jeke úıde turýǵa ruqsat etilgennen keıingi sýret. 19 qyrkúıek, 2004 jyl. azattyq.org saıtynan
Ǵalymjan Jaqııanov Pavlodar oblysyndaǵy kolonııada, osy aýyldaǵy jeke úıde turýǵa ruqsat etilgennen keıingi sýret. 19 qyrkúıek, 2004 jyl. azattyq.org saıtynan

Ǵalymjan Bádiljanuly Jaqııanovty  keıingi býyn umyta bastaǵan sııaqty. Óıtkeni onyń Qazaqstannan ketkenine 10 jyldyń júzi bolyp qaldy.

Kezinde «jas túrkiler» degen atqa ıe bolǵan elimizge belgili azamattarmen birge «Qazaqstannyń Demokratııalyq tańdaýy» degen partııa qurǵan Ǵalymjan Jaqııanov 2002 jyldyń jazynda 7 jylǵa sottalǵan. Sol kezdegi júıe men Rahat Álıev bastaǵan topqa qarsy shyqqan Jaqııanov elimizde demokratııalyq qundylyqtardy ornatýǵa barynsha atsalysqan. 2001 jyldary qurylǵan QDT qozǵalysynyń málimdemesi sol kezdegi bılikke asa aýyr soqqy bolyp tıgenin de jasyrýǵa bolmaıdy.

2002 jyldyń qańtar aıynda Jaqııanovqa qatysty qylmystyq is qozǵalyp, quqyq qorǵaý organdarynyń ókilderi onyń sońyna túsedi. Naýryz aıynda  ol Almaty qalasyndaǵy Fýrmanov kóshesindegi Franııa, Ulybrıtanııa jáne Germanııa elshiliginiń  ǵımaratyna kelip tyǵylady. Bes kúndik kelissózden keıin «táýelsiz sot taǵaıyndalady» degen kepildikten  soń ǵana ol ǵımarattan shyǵady. Biraq 7 jylǵa sottalyp ketedi.

2004 jyly ol basynan ótken qıyndyqtar týraly  «Trýdnostı jıznı» atty kitabyn jarııalaıdy.

Úsh jarym jyldan asa ýaqyt Qazaqstandaǵy eń las Qusmuryn túrmesinde otyrǵan Jaqııanov 2006 jyldyń 14 qańtarynda bostandyqqa shyqty.

«Órge umtylǵan» ómirbaıan

Sovhoz dırektorynyń balasy bolǵan Ǵalymjan Jaqııanov  Shyǵys Qazaqstannyń Kúrshim aýdanynda týǵan. Mektepti bitirgennen keıin Máskeýdiń Baýman atyndaǵy ýnıversıtetin bitirgen. 1986-1989 jyldary Semeıdegi mashına jasaý zaýytynda master bolyp jumys istep, atalǵan zaýyttyń komsomol komıtetiniń basshysy bolǵan ol shamaly ýaqyttan keıin «Maqsat» dep atalatyn oblystyq jastar uıymyn qurady. Munan keıingi ómirbaıanyn qarasaq, bılik laýazymynda órge qaraı umtylǵan qaıratker azamattyń aıshyqty joldaryn kóremiz.

1990-1992 jyly «Toman» kommerııalyq fırmasynyń dırektory, 1992-1994 jyly «Semeı» qarjy-óndiristik kompanııasynyń bas dırektory, 1994 maýsym men  1997 naýryz aralyǵynda Semeı oblysynyń ákimi, 1997 jyldyń naýryz ben 1997 jyldyń qarasha aıyna deıin Qazaqstan Respýblıkasy strategııalyq resýrstardy baqylaý agenttiginiń tóraǵasy bolyp qyzmet atqarady. Odan keıin 1997 jyldan 2001 jylǵa deıin Pavlodar oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndalady.

Jaqııanovatyń budan keıingi taǵdyry jurtqa belgili. Júıege qarsy shyqqany úshin jazyqty bolyp, ol sottaldy.

Jaqııanov Qazaqstan tarıhyndaǵy eń jas ákim bolǵan.

Ǵalymjan Bádiljanulynyń Pavlodar oblysyn basqaryp turǵan kezindegi qazaq tiliniń bedelin kóterýge qatysty qabyldaǵan ataqty «Altyn til» baǵdarlamasyn bireý biler, bireý bilmes. Bul baǵdarlamany jas ákim aımaqtaǵy orystildilerdiń qatty qarsylyǵyna qaramastan qabyldattyrǵan. Sol ýaqyttan beri 19-20 jyl ótse de, qazaqtyń. memlekettiń tildiń taǵdyry túıtkildi másele kúıinde qalyp otyr. Orystildilerdiń  qarsylyǵyn eleń qylmaı, tizege basyp, mundaı jobany qabyldaı alatyn ákim bar ma, qazir Qazaqstanda?!.

Jaqııanovtar otbasy

 

Shetel asqan sheneýnik  

Jaqııanovqa basqa jol qalmady. Bostandyqqa shyqqannan keıin ol qurlyq asty. Qazaqstan qadirin bilmedi. Eks-sheneýnik AQSh-qa qonys aýdardy. Naqty aıtsaq, shetelge ketýge ruqsat alýǵa úsh jyldan asa ýaqyt ótken. Aqyry 2009 jyly AQSh-qa turaqtady.

Al ınternet kózderinde Jaqııanovtarǵa qatysty derekter kóp kezdespeıdi. 2014 jyly elimizdiń birqatar buqaralyq aqparat quraldary Ǵalymjan Jaqııanovtyń  Massachýsetsk ýnıversıtetiniń magıstry atanǵanyn jazdy.

2013 jyldyń 18 qańtarynda  forbes.kz  jýrnalyna bergen suhbatynda ol Tólen Toqtasynov ekeýi (burynǵy Májilis depýtaty) Qytaı men Monǵolııada kómir óndirisimen aınalysatynyn aıtqan. 2013 jyldyń  6 mamyr kúni «Azattyq» radıosyna bergen suhbatynda Ǵalymjan Bádiljanulynyiń zaıyby Qarlyǵash Jaqııanova Boston qalasynda bolǵan jarylysqa qatysty suhbat bergen.

Al Ǵalymjannyń úlken uly Beriktiń Garvard bıznes mektebin bitirip, «Shevron» kompanııasynda bes jyl jumys istegeni týraly aqparat bar. Kishi uly Elejannyń Massachýsetsk tehnologııalyq ýnıversıtetin bitirgeni jaıly ǵana málimet kezdesedi. Al Qarlyǵash Jaqııanovanyń  Bostonnyń til mektebin bitirgeni aıtylady.

Budan keıin Jaqııanovtarǵa qatysty eshqandaı málimet joq. Keıbir derekterge qaraǵanda, olar Qytaı, Monǵolııadaǵy zaýyttaryn satyp jibergen.  Qarlyǵash Jaqııanova óziniń  feısbýk paraqshasynda Bostan qalasynda turyp jatqanyn naqty atap kórsetken.

Ǵalymjan Jaqııanov nege jym- jyrt jatyr?

Aqıqatyn aıtý kerek, qazirgi ýaqytta shetel asqan Jaqııanovtardyń únsizdigi qatty oılandyrady. Múmkin Ǵalymjan Jaqııanov saıasattan birjola ketken bolar. Ol jaǵy da málimsiz. Biraq ol  2013 jyly forbes.kz jýrnalyna bergen suhbatynda túbinde saıasatqa qaıta  oralatynyn aıtqan. Al odan beri 7 jyl ótti. Únsizdik. Únsizdik nege uzaqqa sozylyp otyr? Munyń sebebi nede? Biraq Ǵalymjan Jaqııanovtarǵa qatysty súısinip aıtatyn bir nárse bar.

Shetelge ártúrli jaǵdaımen qýdalanyp, sottalyp ketken «oppozıııadamyz» dep júrgen azamattardyń barlyǵy Qazaqstandy synaıdy, elde júrgizilip jatqan reformalardy joqqa shyǵarady.

Muhtar Áblıazov ta, Ákejan Qajygeldın de, Álnur Musaev ta, tipti  Erjan Tursymbaı men Ermek Narymbaı da qazirgi júrgizilip jatqan reformalardy joqqa shyǵarady. Júıeni synaıdy.

Elde júrgen Janbolat Mamaı da  bılikpen kóshede tireskisi keledi. Biraq birnárseni bitirip jatqan biri joq.

Al Ǵalymjan Jaqııanov jym-jyrt. Synamaıdy. Elden, memleketten min izdemeıdi. Ótkenge ókpelemeıdi. Biraq Strategııalyq resýrstardy baqylaý agenttiginiń tóraǵasy qyzmetinde bolǵan ol talaı qupııany biledi. Tabıǵı baılyq pen óndiristiń qalaı jekeshelengenin de habardar.

Ǵalymjan Jaqııanov janaıqaıǵa basyp, qazaq qoǵamyn qaralap jatqan joq. Biraq kókeıde bir suraq bar: Jaqııanovty jyraqta júrse de jurty nege izdemeıdi?

Ǵalymjannyń basyna kún týǵanda jan jary Qarlyǵash shyryldap qanatymen sý septi. Bılikpen taıtalasty.

Bir qyzyǵy, Jaqııanovtar otbasy áleýmettik jelide de únsiz. Mysaly,  Qarlyǵash Jaqııanova feısbýk paraqshasyna bıylǵy jyldyń 5 maýsym kúni ǵana kirgen. Ol anda -sanda ǵana jelidegi keıbir tilekterge jaýap qaıtarady.

Biraq jeke paraqshasynan baıqaǵanymyz, onyń Qazaqstanǵa, týǵan jerge degen saǵynyshy basym.

«Netken baıtaq, netken uly jer ediń,

Nendeı kúıge júregimdi bólediń?!

Sende týdym, sende óstim men, sende ólsem,

Armanym joq bul dúnıede der edim!».

Bul Qarlyǵash Jaqııanovanyń feısbýk paraqshasynda turǵan qazaq aqyny Qasym Amanjolovtyń jyry.

Jaqııanov aqıqatty aıtty. Ǵalymjan Bádiljanuly strategııalyq  agenttikti basqaryp otyrǵan shaqta mıllıardtaǵan dollar turatyn iri óndiristerdiń kók tıynǵa satylǵanyn, keıbir taý-ken oryndary men munaı kenishteriniń tegin berilip ketkenine ashyq narazylyǵyn bildirdi.

Jaqııanov  elimizge 5 saıası reforma qajet ekendigin aıtty. Ol: táýelsiz sot, ákimderdi saılaý, táýelsiz BAQ (sóz bostandyǵy), parlamenttiń ókilettiligin keńeıtý jáne taza ári ádil saılaý. Ol júıege qarsy shyqty.

Ǵalymjan Jaqııanovtyń zor áleýetin bizdiń bılik memlekettiń damýy men qalyptasýyna paıdalaný kerek edi.

...Aıtpaqshy búgin Ǵalymjandaı qaıratker azamattyń qysyltaıań kezeńde qasynda bolǵan, ony qadirleı bilgen Qarlyǵash Jaqııanovanyń týǵan kúni.

Qutty bolsyn!

 

Erkin Qaldan,

«Adyrna» ulttyq portaly

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy