Qazaq áý bastan yrymshyl halyq qoı. Eski zamannan búginge deıin saqtalǵan yrymdar jeterlik. Alaıda tómendegi nazarlaryńyzǵa usynyp otyrǵan yrymdar «basqashalaý». Kúndelikti ómirimizde jıi kezdesetin yrymdar. Oqyp kórińizshi, rasymen solaı ǵoı, qalaı oılaısyz?
- Eger otbasyńyzdyń nazaryn qalap nemese olardyń qońyraýyn kútseńiz, ýaqytty ysyrap qylmańyz. Dereý jýynatyn bólmege kirip ketińiz. 5 mınýttyń ishinde sizge búkil álem habarlasady: 20 jyldan beri aralaspaǵan synyptasyńyz qońyraý shalady, hat tasýshy da dál sol sátte sizdi esine túsirip, sálemdeme ákelip, týystaryńyz esikti uryp, «Tezdet!» dep aıǵaıǵa basady, al balaǵa gorshok kerek bola qalady (al ol jýynatyn bólmede).
- Qys pen qardan ábden mezi bolsańyz, sizge jyly jaqqa qonys aýdarýdyń esh keregi joq. Jaı ǵana shańǵy, snoýbord nemese konkı satyp alyńyz. Dál sol jyly kóktemge deıin qar jaýmaı kúıdiredi.
3.Jańbyrdy unatpaısyz ba? Kún kózin bult búrkegennen qolshatyryńyzdy qoltyǵyńyzǵa qysa shyǵyńyz. Eshqashan qolshatyryńyzdy qolyńyzdan tastamańyz. Aspan qansha túnerip, aýa raıy qubylmasyn, siz úıińizde qolshatyryńyzdy umytyp ketpeıinshe, jańbyr jaýmaıdy. Eger qolshatyr alýdy umytsańyz, ózińizge ókpeleńiz, dál sol kúni jaýynnyń astynda qalyp, malmandaı sý bolasyz.
4.Eger jumysyńyz, kóligińiz nemese týystaryńyz saıajaıǵa baryp, baqsha jumysyn isteýińizge kedergi keltirse, qymbat manıkıýr jasatyp alyńyz. Qalaı tyrnaǵyńyzǵa boıaý jaǵyp, kútim jasaýdy bastaısyz, sol kezde tyrnaqty syndyratyn, qolyńyzdy tilim tilim etetin jumys shyǵady.
- Kútken marshrýtyńyz kelmeı jatyr ma? Temeki tartyp kórińiz. Eger qaltańyzda sońǵy temekińiz qalsa, kestege qaramastan avtobýs ekinshi ret tartqanyńyzsha, shańdatyp turyp keledi.
- Eger sizge ketý kerek bop, balamen otyratyn eshkim tappasańyz, kereýetti aýdaryp, jýylatyn ydys-aıaqty taýdaı qyp tastańyz, útiktelmegen tósek japqyshtardy da kózge kórinetin jerge úıip qoıyńyz. Dál osy sátte tylsym kúshter úıińizge eneńizdi jetektep ákele jatqanyna shúbańyz bolmasyn.
- Keıde oınaýǵa shyqqan balańyzdy tappaı qalyp, azdan keıin tynyshtandyrǵysh dári iship, telefonǵa jabysyp,ondaǵan adamǵa qońyraý shalyp, shashyńyz aqyryndap aǵara bastaı ma? Balańyzdy tabýdyń joly ońaı. Dereý áıelińizdi qushaqtap, betinen súıe bastańyz. Jaqyndap ta úlgermeısiz...balańyz esikti qaǵyp, ózi jetip keledi.
- Eger ózińizdi burynǵy jigitińiz ben jaýlaryńyzdyń esine túsirgińiz kelse, ... joq, keshirińiz, qyzyl Mazdany kelesi joly aıdaısyz. Bul joly basyńyzdy jýmaı, jaı ǵana jyrtyq halat kıip, qolyńyzǵa qoqys shelegin ustap syrtqa shyǵyńyz. Aldyńyzdan kóp ańsatpaı ata dushpanyńyz nemese kezinde mensinbeı ketken jigitińiz shyǵa keledi.
- Telefonmen tutas tanystaryńyz sharq uryp izdegenin qalasańyz, kúndiz bir ýaqyt taýyp, jaı ǵana uıyqtańyzshy. Ózińizdiń qanshalyqty qajet adam ekenińizdi bilesiz.
- Eger ózińiz unatpaıtyn kórshi kelinshek erteń taýǵa shyǵyp, demalýdy josparlap otyrǵanyn estiseńiz, osy úshin kóńil kúıińiz birden tússe, qamyqpańyz. Úıge kelip, toqtamaı kir jýyńyz da, dalaǵa jaıyńyz. Kóp uzamaı, aspan túnerip, jańbyr bastalady. Ókinishke qaraı, siz túgel keppegen kirlerińizdi úıge kirgizesiz, al esesine álgi kelinshektiń taýǵa barý josparynyń da talqany shyǵady.
Daıyndaǵan Aıjan QURMANBAI,
«Adyrna» ulttyq portaly
