Qazaq tiliniń mártebesi artqany qazirgi qoǵamda kún ótken aıqyn bilinip keledi. Óıtkeni memlekettik til - táýelsizdigimizdiń aıqyn belgisi.
Tilsiz ómir joq. Qoǵam belsendisi, «Ult taǵdyry qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Dos Kóshimniń memlekettik tildiń damýyna qatysty bylaı degeni bar: «Birinshi másele, Eger de qoǵamda qajetti jaǵdaı qalyptassa, ózge ult ókilderi de amalsyz qazaq tilin moıyndap, tildi bilýge ıkemdele túspek. Bul – bir. Ekinshi bir másele – tilge degen suranysty arttyrý, qajettilik jasaý. Ol memleket tarapynan júrgizilýi kerek. Mádenıetti túrde, barlyq quqyqtardy saqtaı otyryp, ózge ult ókilderin tildi úırenýge, qurmetteýge tartý. Úshinshi másele – ol memlekettik til týraly jańa zań qabyldaý. Qazirgi qoldanystaǵy Til týraly zańnyń búgingi kúnniń talaptaryn oryndaýǵa qaýqary kem».
Rasynda da qazaq qana emes, basqa ult ókilderi de memlekettik tildiń úlesi artyp kele jatqanyn qazirgi ýaqytta túsinip otyr. Tek kúndelikti ómirde tildiń qajettiligin artyra túsýimiz qajet. Ol másele de ózimizge baılanysty. «Qazaq sózi qalaı jazylýy kerek, sóz qoldanysynda qandaı erekshelikter bar, saýatty sóıleýdiń joly qandaı?» degen taqyrypta áleýmettik jelide óz oıyn turaqty bildirip turatyn azamattarymyz jeterlik Solardyń biri – jýrnalıst Dúráli Dúısebaı aǵamyz.
Endi belgili jýrnalıstiń myna bir pikirin tilge tıek eteıik.
– «Qazaq tili bankomatta birinshi til bolyp tur. Ekinshi - oryssha, úshinshi – aǵylshynsha, – deıdi Dúráli Dúısebaı. – Sonyń ózinde qazaqtar birden ekinshisin basady. Ondaıdy baıqasam, aıtyp, túsindirip keńesimdi berip turamyn. Olardyń osy tirligimen ózge tilge qyzmet etetinin eskertemin. Bir qyzyǵy, orysshany qatyrmasa da oryssha teretinderdiń, til-til dep ózderinshe shyryldap júrgenderdiń de oryssha túımeni basatynyn baıqap júrmin. Aıtsań, "qazaqshasy túsiniksiz" deıdi. Jáı sóz, árıne. Taıaýda osyndaı bir oqıǵa boldy. Bankomatta meniń aldymda úsh adam tur: bir orys, eki qazaq. Orystyń orysshany tańdaıtynyna shúbám joq. Aqshasyn alyp ol ketti. Artynan qazaq kelinshek basty, ádeıi qaradym - oryssha. "Aınalaıyn-aý, nege qazaqshany baspaısyń?" dedim daýsymdy qatqyldaý shyǵaryp. "Túsiniksiz" dedi me, áıteýir mińgirlep, aqshasyn alyp ol ketti. Osy ýaqytta bankomattyń qazaqshasy saýatty ekenin orysshasynan da túsinikti ekenin aıtyp úlgerdim. Úshinshisi, orta jastaǵy qazaq azamaty maǵan qarady da, "aǵa, qane kómektesińiz" dep qazaqsha tetikti basyp kep jiberdi. Retimen basyp jatyr, bári túsinikti. Meniń kómegimsiz basyp, aqshasyn alyp turyp: "Raqmet, aǵa, shynynda da túsinikti eken ǵoı" dep kúlip qoıdy.
Kóbisi solaı oılaıdy. Áıtpese, bankomattyń qazaqshasy túsinikti-aq».
Mine tilge qyzmet etý eń aldymen ózimizden bastalady. Tek qana nıet bolǵany jón. Budan shyǵatyn qorytyndy ne? Rasynda da túsinbeıtin eshteńe joq. Bári ashyq ári aıqyn. Tildiń túıtkilin eń aldymen sheshetin ózimiz, sol úshin ózgelerge de úlgi bolýymyz kerek.
Tilge qatysty taǵy bir mysal, eger siz sotqa qaı tilde talap –aryz túsirseńiz, sol tilde is qaralady. Sot, sýdıa is materıaldaryn sizdiń talabyńyzǵa oraı qazaq tilinde júrgizetin bolady. Árıne bul salada túıtkilder bar. Munyjaqynda jýrnalıstermen júzdesýde Joǵary Sot tóraǵasy Jaqyp Asanov ta aıtqan.
– Respýblıka halqynyń 70 paıyzy– qazaqtildi azamat. Bul kórsetkish qarqyndap ósýde. Demek, memlekettik tilge qatysty talap jyl saıyn emes, kún saıyn qataıa bermek. Tek proestik qujattardy memlekettik tilde júrgizý jetkiliksiz. Endi sot proesterin birtindep qazaq tiline kóshirýimiz qajet. Ol úshin ne kerek? Eki nárse. Birinshiden, sóıleı bilýimiz. Ekinshiden, jaza bilýimiz kerek. Sot júıesine qoıylǵan eń birinshi mindet – sotqa degen senim. Al, senim qaı kezde bolady? Eger ár sheshim men úkim zańdy jáne negizdi bolsa. Onymen tanysqannan keıin sýdıanyń nege sondaı sheshimge kelgenin logıkalyq turǵydan árbir adam jaqsy túsinse, bul sotqa degen oń kózqarasty qalyptastyrar edi. Taraptar ár ýájine naqty jáne tolyq jaýap alsa, sýdıa óz sheshimin túsinikti ári qarapaıym tilmen jetkize bilse, sonda ǵana azamattar sot sheshimimen kelisip, joǵaryǵa shaǵym túspeıtin bolady, - dedi Joǵarǵy Sot tóraǵasy Jaqyp Asanov.
Joǵary Sot tóraǵasynyń sýdıalardy bos ýaqytta qazaq tiline kóńil bólip, sheshendik ónerdi meńgerýge shaqyrǵany da beker emes.
–Sot sheshimderine qarap, jurt sottyń jumysyna baǵa beredi. Qate jazylǵan bir túıir sheshim qasyqtap jınaǵan abyroıymyzdy shelektep tógedi. Biraq, qyzmette ósem degen sýdıalardyń sheshimderin erteń Sot sapasy jónindegi komıssııa muqııat qaraıtyn bolady. Eger is boıynsha zańsyz sheshim qabyldasa, ondaı sýdıaǵa sózsiz jol joq. Al, memlekettik tildi jetik bilmese, ol da úlken kedergi bolmaq, - dedi Joǵarǵy Sot tóraǵasy.
Biz kúndelikti ómirdegi nemese sot salasyndaǵy memlekettik tildiń mártebesin sóz ettik. Qalaı aıtqanda da, bári aldymen ózimizge baılanysty. Endeshe «tilimiz joǵalyp bara jatyr» dep baıbalam sala berýdiń de qajeti shamaly.
–Shyn mánisinde, qaı memleket bolsyn, bir tildiń aınalasyna toptasady. Qoǵamda tek qana bir tildiń qajettiligin týdyrady. Sol til ultaralyq qarym-qatynas tiliniń rólin atqarady. Sondyqtan biz de qazaq tiliniń mańyna toptasýymyz qajet. Til ortaq bolmaı, qoǵam birikpeıdi. Ult bolamyn desek, ár qazaq óziniń ana tilin dáripteýi kerek. Ózgelerdiń qazaq tilin úırenýine qajettilik qajet, – deıdi belgili jýrnalıst Beıbit Ospan.
Jyl saıyn aıqyn baıqalatyn bir nárse, qazaq tilinde sóıleıtinderdiń sany barǵan saıyn artyp keledi. Muny Ulttyq biryńǵaı test tapsyratyndardyń sandyq kórsetkishinen –aq baıqaýǵa bolady. 2018 jyly 102 447 ótinish qabyldanǵan. Onyń ishinde 25 177 nemese 25% – orys tilinde, 46 –i aǵylshyn tilinde tapsyrýǵa nıet bildirgen. 2019 jyly UBT tapsyrýǵa 117 242 ótinish qabyldandy. Onyń ishinde 88 277 nemese 75,3 %-y qazaq tilinde, 28 784 nemese 24,6%-y – orys tilinde, 181 nemese 0,1%-y aǵylshyn tilinde.. Demek, budan shyǵatyn qorytyndy, memlekettik tildiń yqpaly kúsheıip keledi. Muny orys tiliniń múddesin kóksep júrgen Qazaqstandaǵy keıbireýler tereń túsinýi tıis.
Nemis fılosofy Kanttyń bylaı degeni bar: «Halyq óz tilinen aıyrylǵan kezde ulttyq minezinen de aıyrylady». «Ulttyń rýhtyń negizi – ulttyq til» dep Mustafa Shoqaı da beker aıtqan joq. Al Alash arysy Álıhan Bókeıhan: «Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn», dep ómirden ótti. Endeshe til úshin ultqa qyzmet etýden artyq abyroı joq.
Erkin QALDAN,
«Adyrna ulttyq portaly
