Azattyqtyń aq tańy bizge ozbyr, qıturqy saıasat, qııanattyń qurbany bolǵan Alash qaıratkerleriniń esimin el esinde jańǵyrtyp, tarıhtyń aqtańdaq betterin aıqara ashyp berdi. Ult arystarynyń qundy eńbekteri urpaqqa eldiktiń, ult bop uıysýdyń, ǵylym men bilimge umtylýdyń jarqyn jolyn kórsetip, uly murattarǵa jeteledi. Sondaı alash arystarymen pikirles, nıettes bolǵan jarqyn tulǵalarymyzdyń biri – artyna mol mura, rýhanı qazyna qaldyrǵan, birtýar aqyn Káribaı Tańataruly.
Birinshiden, Káribaı aqyn ulttyń joǵyn joqtaǵan, jurt múddesin oılaǵan, el taǵdyryn jyryna arqaý etken Otanshyl tulǵa. Sol kezdegi búkil qazaq dalasyn qursaýlaǵan otarshyldyq, ústemdik jasaý, ultty qyspaqqa alý, ezgige salýdyń kórinisterine Káribaı aqyn azamatshyl, jalyndy jyrlarymen qarsy turyp, qalyń buqarany birigýge shaqyrdy, bas kóterýge úndedi. Eldiń erteńine alańdaǵan suńǵyla aqyn:
«Qalmady malyń túgil basta bılik,
Jalynsyz qyp-qyzyl ot shoqqa kúıdik.
Maly tur ǵoı basynan erik ketip,
Qamaldy tar qapasta talaı júırik»,- dep qazaq turmysynyń taryla bastaǵanyn jetkizip, bodandyqtyń noqtasyn taqqan qıly zaman kelbetin sýrettedi. Qyspaqqa shydamaǵan, qııanatqa tózbegen aqyn:
«Jylynda on altynshy shetke bardym,
kórdim dep zorlyq-qorlyq kóńilge aldym» dep bastalatyn óz óleńinde naǵashy jurtyn panalaǵanyn, sońynan on jeti adam barǵan soń, ókpeni umytyp, Qytaıdan týyp-ósken jerine qaıtqanyn shalqyta jazady. Eline oralǵan aqyn basqa ult zııalylary sekildi Sovet ókimetinen úlken úmit kútedi. «Zoreker Nıkolaıdyń taǵy qulap, tur eken qazir jaqsy zamanyńyz» dep jyrlaǵan aqyn «Qylańdap kele jatyr tań da atyp» jańa ókimetke tilektes únin qosady. Aqyn úmiti aqtalmaıdy. Ult tragedııasy bastalady. Halyq basyna «náýbet» jyldar ornaıdy. Jappaı kollektıvtendirý, aýqattylardy, qoja-moldalardy qýdalaýdyń beleń alǵanyn, buqaranyń kúızelgenin kórgen aqyn júregi qan jylaıdy. Otty jyrymen el eńsesin kóterip, jyǵylǵan janǵa óleńimen dem berýge tyrysady. Elimizdiń basyna qara kún týdyrǵan Goloekınshilder qazaqtyń malyn alyp, órisin taryltyp, bir-birin ańdytyp, asharshylyqty qoldan uıymdastyrdy. Halyq sany kúrt azaıdy. Bas saýǵalap, asharshylyqtyń azabyna shydamaǵan jurt qytaı jaqqa óte bastaıdy. Ketip bara jatqan beıbit eldi aýdandyq OGPÝ baskeserleri aıaýsyz shanshyp, oqtyń astyna alady. Halyqtyń muńyn jyrlap, óleńine ózek etken, úlken júrekti qaıratker aqyn da osy dúrbeleń kezinde oqqa ushady. Memlekettik syılyqtyń ıegeri, jazýshy Beksultan Nurjekeev «Kóshpendi sharýalar» qaıdan shyqty?» atty maqalasynda: «Ortalyq memlekettik arhıvtiń 44-qory, 492-isinde Qaratal aýdanynyń turǵyndaryn shekaradan kóshe ótip bara jatqandarynda atqan da jaǵdaı bolǵandyǵy aıtylady. Mundaı sumdyq neken-saıaq bolsa bir sári ǵoı. Onyń bárin óz kózimen kórgen qarttar áli de bar. Áıgili Áset Naımanbaevpen aıtysyp, ony jeńgen aqyn Káribaı Sasanov ta jáne onyń qasyndaǵy qarýsyz jandar da shekarada sotsyz, tergeýsiz sol jyldary atylyp ketkendigin bul kúnde jasyrýdyń esh reti joq.»- dep jazady. Bir ǵajaby, aqyn aıanyshty taǵdyryn, jazyqsyz kúıin «Tús» degen óleńinde aına-qatesiz boljap ketken eken. Qasıet qonǵan aqynnyń baqyldasýy bolǵan osy jyrynda bahadúr babalardyń, el ardaqtylarynyń, rý basylarynyń attary qurmetpen atalady. (Osy óleńniniń ózinen-aq búgingi urpaq óz atalarynyń esimderin tanyp-bilip, zertteı alady)
.....Myń toǵyz júz otyz bir boldy bir syn,
Kúızelis boldy qatty halyqqa tym.
Erlerge er tanyǵan qater tónip,
Yqtaıtyn kerek boldy qoıanǵa jym....
.....Ákelip bir shuńqyrǵa qamap jyǵyp,
Keýdeme bir-ekeýi aldy shyǵyp.
Shamam joq qarsylasar demim quryp,
Ólippin jan tapsyryp men tunshyǵyp.
Hat jazdym qalam alyp oıana sap,
Boldy dep bul bir sumdyq ýaıymdap... -dep tolǵaǵan qaıran aqyn, asyra siltegen zulymdardyń 1931 jyly qurbanyna aınalady.
Ekinshiden, Káribaı Tańatarulyn arǵy-bergi tarıhty tereń biletin, keń tynysty epık aqyn dep aıtýǵa bolady. Aqyn shyǵarmalaryndaǵy kesek týyndylar - tarıhı dastandary sonyń dáleli. «Muryn men Báıjigit», «Maıqy bı», «Qanjyǵaly Bógembaı» «Qarakereı Qabanbaı» dastandaryndaǵy tyń derek, kórkemdik sheshim, kesteli til, obrazdy teńeýler arqyly aqyndyq qýatyn aıqyndap tur. Káribaı aqynnyń erekshe nazar aýdartatyn týyndysy – «Otyrarym –Astanam » óleńi. Aqyn murasyn zertteýshi, folklorshy-ǵalym Asqar Igen: «Onyń Aqtamberdi jyraýsha qulashyn sermep, asqaq armanǵa tolǵatqan kezderi kisini tipti selt etkizedi» degen pikirin aıtady. Shynynda da Káribaı aqynnyń osy óleńi tulpar minip, tý alǵan asqaq rýhty Dospanbet, Qaztýǵan sekildi joryq jyraýlarynan bastap, erlikti, ımandylyqty, eldikti, bereke-birlikti jyr etken Buqar tolǵaýlarymen, aqıqatty semser etken dúr Mahambet, uıqy berip ,qaıǵy alǵan Dýlat Babataıulynyń sary altynnyń býyndaı býyrqanǵan jyrlarymen úndesedi. «Jaratýshy bir Alla, tilegimdi bere gór» dep bastalatyn kórkem óleńi Alash armanyn jetkizedi.
...Máskeý, Mysyr, Baǵdattaı
Sáýletti qalam bolar ma?
Eminbeıtin basqa elge,
Baqyt qusy qonar ma? degen aqyn tilegi oryndaldy. Qazaǵy azattyqtyń kók baıraǵyn jelbiretti, Arqa tósine sáýletti qala saldy.
Úshinshiden, Káribaı aqynnyń ıslam qundylyqtaryn baǵalap, sharıǵatty jetik bilgenin aıta ketýimiz kerek. Shyǵarmalarynyń denin bir Allaǵa syıynyp bastaıdy. «Qazaqtyń ıslam dinin qabyldaýy, Mahmud dananyń «qazaq» atalýy» degen tolǵaýynda shyǵys aqyndaryna tán nazırashylyq dástúrdi ustanady. Mysaly
Artymda ózim ólsem, sózim qalsyn,
Jigitter kózi ashyq ǵıbrat alsyn,
Mashaallahý káná lám ıasha lám ıakýn
Kózi ashyq kókiregi oıaý zııaly jan
Bul sózdiń maǵynasyna kózin salsyn! degen jyr joldaryndaǵy arabsha sózderdiń, «Allanyń qalaǵany bolady, qalamaǵany bolmaıdy» dep keltirgeni Haq dinine moıynsunǵan, musylman senimine saı amal jasaǵan ári arab tilin de jaqsy bilgenin ańǵartady.
Tórtinshi, sańlaq aqyn óz turǵylastary sekildi hakim Abaıdy ustaz tutqan. Aqyn óleńderiniń mazmunyna qarap otyryp, qolynda arab,parsy tilderindegi kitaptardyń bolǵanyn, ózi de kitap shyǵarýǵa talpynǵanyn baıqaýǵa bolady. Óz óleńderine bıik talap qoıady. Abaı úlgisimen bilimge, adamdyqqa shaqyrady.
Balasy Tańatardyń men- Káribaı.
Bolyppyn malǵa kedeı, óleńge baı.
Sózimdi bireý maqtar, bireý sóger,
Jurtqa tegis unaýy ekitalaı – dep syn kózben qaraıdy.
«Artyna sóz qaldyrǵan ólmeıdi dep
Aıtqanyn uǵyńyzdar aqyn Abaı» dep kóńiline medet tutyp, Abaı sózine júginedi.
Alashqa ortaq tulǵa, dúldúl aqyn Káribaı Tańatarulynyń esimi erterekte Áset Naımanbaıulymen aıtysy arqyly ǵana qalyń kópshilikke belgili bolsa, táýelsizdikten keıin ǵana ár jerden jınaqtalǵan shyǵarmalary nasıhattalyp, ádebı ortada tanyla bastady. Jyldar boıy sanasynda ǵana saqtap kelgen Tarbaǵataı jurtshylyǵy aqynmen rýhanı qaýyshyp, asylyn tapqandaı, óshken otyn jaqqandaı qýandy. Respýblıkalyq, oblystyq, aýdandyq gazetterge dúrkin-dúrkin Káribaı Tańataruly týraly maqalalar jarııalandy. Ólketanýshy, shejireshi, aqtańger aqyn Qalıhan Altynbaev, shejireshi, ardager Máýlithan Sydyqov, aǵaıyny Tortaı Jaǵyparov, aqyn Serik Jumatovtar aqyn óleńderin urpaq jadynda jańǵyrtyp, nasıhattalýyna úles qosty. 1995 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirýshi retinde «Ásetpen aıtysqan Káribaı aqyn shyǵarmashylyǵy» taqyrybyndaǵy dıplomdyq jumys, ustazym, professor Tursynbek Kákishev jetekshiligimen jazylǵan bolatyn.
Káribaı aqynnyń rýhanı murasy ásirese qytaıdaǵy qandastarymyzdyń arasynda jaqsy saqtalǵan. 2011 jyly Astanadaǵy «El-shejire» baspasynan professor Qunypııa Alpysbaevtyń alǵy sózimen Káribaı Tańatarulynyń kitaby jaryq kórdi. Osy kitaptaǵy barlyq shyǵarmalardy «Otyrar kitaphanasy» ǵylymı zertteý ortalyǵyna tapsyrǵan jazýshy, zertteýshi, ǵalym, qytaıdaǵy «Atamura» syılyǵynyń ıeger Asqar Igenuly. Aqyn shyǵarmalaryn el ishinen jınap, saralap, taldap, tolyqtyryp 2015 jyly «Úsh qııan» baspasynan shyǵarǵan Asqar Igenulynyń eńbegi ushan-teńiz. Halyq ishinde saqtalǵan qazyna, kónekóz qarııalardyń kókireginde jattalǵan, sary qaǵazda hattalǵan Káribaı murasyn yjdahattylyqpen jınap, urpaq ıgiligine berip otyrǵan Asqar Igenulyna myń alǵys!
Árıne, aqyn muralaryn jınaqtaýda uly Qunapııanyń zerektigi, qaǵylezdigi úlken olja bolǵanyn aıtýymyz kerek. Urpaǵynan kóshirip alyp nasıhattaǵan, aqyn muralaryn el ishine dáriptegen shejireshi, folklorshy Beısenǵalı Sadyqanulynyń esimin erekshe iltıpatpen atap ótken oryndy. B.Ábilqasymov, Z.Sánik, A. Júnisov, Á.Sádýaqasuly, J.Sháken, Á.Dáýlethan t,b eńbekterinde esimi atalyp qana ótken jyr jampozy - Káribaı Tańatarulynyń shyǵarmalary áli de zerdelenip, aqynnyń aıtyskerlik qyry, Bátımen aıtysy, atasy Boqbasar bı týraly tolǵaýy, Qabanbaıdyń urpaǵy Súleımen bı týraly óleńi, jer-sý attaryn áspettegen, tórelerdiń aldynda qaımyqpaı shyndyqty aıtqan jyrlary bólek-bólek taqyryp.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Tarbaǵataı aýdany Qarǵyba aýylynda dúnıege kelip, alashtyń ortaq perzentine, has tulparyna aınalǵan Káribaı Tańatarulynyń eńbekterin ǵylymı aınalymǵa engizip, jańasha paıymdaýdy qajet etedi. Aqynnyń týǵan jyly týraly pikir san alýan. 2002 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan ulttyq enıklopedııasynyń» 4- tomynda 1861 jyl dep berilse, endi bir derekterde 1873, 1866 dep qate kórsetilip júr. Aqynnyń týǵan jyly 1872 jyl ekendigi óz óleńinde taıǵa tańba basqandaı jazylyp tur. Olaı bolsa, 2022 jyly san qyrly talant ıesi Káribaı Tańatarulynyń týǵanyna 150 jyl tolady.
Jaqynda Tarbaǵataı aýdanynyń ákimi Serikqazy Qusaıynuly Káribaı aqynnyń eskertkishin ornatýdy qolǵa alǵanyn estidik. Endi aqyn esimin ulyqtaý, urpaǵy umytpaý úshin týǵan jeri Qarǵyba aýylyndaǵy Iý.Gagarın mektebine Káribaı Tańatarulynyń esimi berilse,
«...Jyr aǵyp, kókiregimnen óleń gýlep,
Sýyndaı tasyp aqqan Qarǵybanyń.
Endigi bar armanym osy boldy,
Artyma qandaı eńbek qaldyramyn..,- dep tolǵanǵan, erkindikti ańsaǵan aqyn armanynyń oryndalǵany sol bolar edi!
Serik Ákiramuly QALIEV,
aqyn, QR Mádenıet qaıratkeri
