Zeınolla Tileýjanov. Aspanǵa kóshken aýyl

1765

Zeınolla Tileýjanov (1942 j.), aqyn.

Zeınolla Tileýjanov Shyǵys Qazaqstan oblysy (burynǵy Semeı oblysy) Aqsýat aýdanyna qarasty «Qyzyl qaıyń» ujymsharynda 1942 jyly 29 qarashada dúnıege kelgen. 1968 j. QazMÝ-diń fılologııa fakýltetin bitirgen. «Jetisý» oblystyq gazetinde, kınematografııa komıtetinde, «Jańa fılm-Novyı fılm», «Eńbek tańy» jýrnaldarynda jáne Mádenıet Mınıstrligi janyndaǵy halyq shyǵarmashylyǵy úıinde qyzmet atqarǵan.

 

ASPANǴA KÓShKEN AÝYL
Jaz shyqsa aýyl jaǵalaı,
Jaılaıtyn «Qarabulaqty».
Aıalsyz artqa qaramaı,
Arada qansha jyl aqty!
Kóbisi-aq este qalmapty,
Shiı kúrkem ǵana shoshaıǵan.
Qýalap kúzgi qańbaqty,
Aıaqqa kirgen oshaǵan.
Anam joq...
Egin basynda.
Jylaǵam,
Talaı qulaǵam!
Qaraıtyn kózdiń jasyna,
Aýylda joq-ty bir adam!
Shiı kúrke,
Qostar qarasha,
Qalqaıyp qyrda turatyn.
Qylqıyp tańmen talasa,
Jetimder órip shyǵatyn.
Qazannyń qara daýyly,
Ashýǵa bir kún basqanda...
Qas qaǵym sátte aýyldy,
Ushyryp ketti aspanǵa!...
Daýyldy túnde shyryldap,
Uıqydan shoshyp oıandym.

Júregi qurǵyr sýyldap,
Kójegindeı bop qoıannyń!
Qara tún –
Qara ajdaha...
Ashady arbap aranyn...
Jyǵylyp, turyp, dalbasa,
Betaldy mańyp baramyn...
Qarańǵy saı ma,
Jyra ma?
Kim bilsin ne bar aldymda?!
Əıteýir,
Shóp pe, qýraı ma?..
Jarmastym Jerdiń jalyna!
Qaıda, – dep, – anam? – shoshyndym...
Ondaıda qalmas es tipti,
Jel alyp ketken qosynyń,
Sońynan qýyp ketipti!..
...Shańda bir soldat oraldy,
Kóp kútken jeńis kelgen-di!
Qońyr qos túlep ońaldy,
Ushpaıtyn boldy jelge endi!
Ótti de solaı aýyr kún,
Elesi qaldy ótkenniń...
Əkeme aıttym aýyldyń
Aspanǵa kóship ketkenin!..
QAMShY
Alaqanyn aq kúmiske qaqtaǵan,
Aq kıiktiń syıraǵyna saptaǵan.
Bul qamshyny –
Taıdyń jalyn tartqanda,
Syılap edi aýylda bir qart maǵan!
Ol kezde men-
Qulynyndaı dalanyń,
Quıynymen jarysatyn balamyn.
«Jabylardy jabyqqanda ursań da,
Shyn júırikti urma deıtin, qaraǵym!»
Aspanymnan qıqý salyp,
Qaz shubap,
ótti kóktem,
ótti jaısań jaz shýaq,
Qyz júırigi –
Talaı toıda jetkizbeı,
Talaı qýdym...
Shabanymdy qamshylap.
Bul qamshyǵa...
Er ashýyn órgen be?
Meniń babam meıman ertip kelgende,
Sháı bermeıtin sháıpaý qatyn jym bolǵan,
Segiz órme –
Buzaýtisti kórgende!
Kók jaılaýda,
Kókpar tartyp kerilgen,
Qazanattyń san qurǵattym –
Terin men!
Kók bulttar tebiskende tóbemde,
Jaı otynan –
Meniń qamshym órilgen!
Kók shynjyryn –
Dal-dal qylyp shydamnyń,
Ashýymnyń arystany shyǵar kún...
Dál sol kúni!
Yzasy ótken ıtterdi,
Osy qamshym úzilgenshe urarmyn!..
Jer betinen –
Izdep júrip URARMYN!!!
BALALYQ
Jigittik darıdy dep,
Boıǵa myna,
Ol kúnde qara bala oılady ma?
Kók ózenge qarmaq sap,
Torǵaı qýdyq,
Toıǵan soń, qara syıyr aıranyna!
Balalyq kúlge aýnamaı júrmeıtuǵyn,
Túr emes...
Onda myna – túr deıtiniń!
Əjeıdiń óredegi tory qurtyn,
Bala edik toryp júrip,
Bir jeıtuǵyn...
Turǵanda juldyz jýsap...
Tamasha tún!
Balanyń erttep minip aǵash atyn,
Aýyldyń tentekteri aı astynda,
Asyr sap,
Aqsúıekke talasatyn!
Qys ótip,
Keldi kóktem...
Arqalap syz!
Sezintip mahabbatty jan taǵatsyz...
Basqa bala qasyna aýysqanda,
Qasymdaǵy kishkentaı partalas qyz!
Sol bir kún...
Esińde me, qurdas, seniń,
Keýdeme
Tolqyn kirdi shýlap meniń...
Anam bolsa,
Taryltyp jamap jatty,
Əkemniń kónetozdaý sur kastıýmin!
ANA TÝRALY BALLADA
(Ańyzdyń izimen)
Qazaqtyń:
Joryǵy men asy jaıly,
Daý jaıly, jesir jaıly –
Basy baıly...
Keý-keýlep qarııalar áńgime aıtsa,
Qonyshqa qaǵyp qoıyp nasybaıdy!
Emizip jalǵyz syıyr – tatar aǵyn,
Umytyp zilsiz sheshe shapalaǵyn,
Bizdiń shań betimizdeı shaıylmaǵan,
Syrlaryn tyńdaǵanda Saharanyń...
Sol mezet qııalymda...
Qara túndi,
Qaq jaryp,
Qaharly jaý shabatyn-dy!
Aq sútin kókke saýyp,
Ana azynap,
Besikte sábı jetim qalatyn-dy!
Ne túrli ot aýyzdy sheshenderdi,
Sendeltken –
Bir daý bopty osy elderde...
Eki Ana – bir balaǵa daýly bopty,
Eshkim shyqpaı sol daýdy «sheshem!» deýge...
Aq úıge óktem kirip –
Jan yqtaǵan:
Jyrtyq jeń qoıshy bala –
Jaryq taban,
Ortaǵa júginipti bılik surap,
Tańdantyp!
Tarylandardy shalyp qalǵan...
«Toıynyp qazanymnyń qaspaǵyna,
Jarlynyń esirdi-aý dep, baspaǵy da!»
Kári baı tórden kúlip qarqyldady,
Irgege shyrt túkirip tastady da.
«Keneı der – qolǵa jaqsa,
Saqany da!
Ul týmas – jaqsy atanyń ataǵyna!
Úsh júz jasap,
Quzǵyn da qunsyz óter,
Kári dep qonbaıdy aqyl saqaldyǵa!»
Degende:
«Jón aıtty!», –dep,
Bala, tipti»,
Sasan bı jurtty aýzyna qaratypty.
Uzamaı jar shaqyrtyp shar tarapqa,
Tóbege bı shyǵatyn –
Bala shyqty.
Eki ana –
Eki jaqta alasurdy!..
Bılik kútip,
Qaq jarǵan qara qyldy.
Boqań bı qundaǵymen qolyna aldy,
Jórgeginde talpyntyp talas uldy.
«Qaıtedi eı! – Myna bala, jarmes pe edi?»
Qalt etpeı qol kóterdi narkeskendi!..
Urandap san keýdede kúdik shapty...
Qaq bólip...
Tastar kezde náresteni!
Syńsydy saı salanyń bulaqtary...
Kól óksip, kók quraǵy qulap qaldy!
Qar bult –
Qabaǵynda ot tutanyp,
Bir sátke jasyn tógip,
Jylap ta aldy...
Jalt etken ajal susy kózin qaryp,
Qolymen betin basty –
Tobyr halyq!
Semserdiń ózeginen qan dirdektep,
Qara jer...
Jutyp jatty obyrlanyp!
«Bas ketip,
Tar keýdeden –
Qan atyldy!..»,
Degen oı tek bir sátte taratyldy!
Qan uıyp...
Tilimdengen saýsaǵyna,
Sert ustap!..
Semser júzin –Ana turdy!!!
Sheshilip,
Daý túıini asa qatty,
Sol qoıshy:
«Balabı» – dep ataq apty!
Tóbede kúlip turyp,
Aıtqan deıdi...
Semsermen –
Jekpe-jek qyp mahabbatty:
«Halaıyq! Rıza bol tóreme sen!
Týmaǵan Ana jaıy –
Bólek eken!..
Ózekti jaryp shyqqan balasy úshin,
Ózektegi sol júrek óledi eken!»
(Boqań – Sary rýynyń bıi – Boqbasar.)
DOSYM-AI!
MEN AÝYLDAN KEShE KELDIM...
Dosym-aı!
Men aýyldan keshe keldim.
Aq sháshin –
Súıip qamqor sheshelerdiń!
Aýylda qarııalar az qapty ǵoı!..
Jaý shapqan saqalyndaı kóselerdiń...
Estýshi em...
Sóz somdaǵan zerigerden:
«Jat jerde qysady dep,
Kóri de erdiń!»
Bul kúnde mynaý janym –
Qyryq tesik...
Oq tıgen saýytyndaı serilerdiń!
Albyrt bop baıqamappyn...
Jasty da anyq,
Úlken bop, osy joly bas týradyq.
Bir qulaq, átteń maǵan buıyrmady!
Ketken soń,
Qara bala qaqshyp alyp...
Basqanyń bosaǵasy tar,
Saǵan jat!
Bel sheship jata almaısyń,
Sharshaǵanda at...
Ne jetsin... óziń týǵan lashyqqa,
Iti de asylatyn arsalańdap!
QAŃǴYBAS ULDYŃ ORALÝY
(Rembrandtyń sýretiniń aldynda týǵan oı)
Tabanyn taýǵa basyp,
Tasqa basyp...
Jer tappaı alaqandaı...
Aspany ashyq.
Adasqan ul oraldy óz úıiniń,
Esigin qaıyrshydaı jasqana ashyp...
Taǵdyrdyń tálkek bolǵan quıynyna,
Jandardyń...
Bári osyndaı buıyǵy ma?
Adasqan ul oraldy shoqpyt súırep,
Arqalap –
Sorly basyn ıyǵyna.
Qaltyrap kári áke sý qarańǵy,
Kóre almaı –
Týǵan ulyn muńdanady...
Kórmeýdiń ózi de bir –
Baqyt shyǵar...
Baqyt bolsa –
Jaman ul týmaǵany...
Ne syr bar...
Adasqan ul júreginde?
Jatpaı ma kıparısti gúl elinde?
Qudaıdan ul tilegen –
Qaıran áke...
Qudaıdan qańǵybas ul tiledi me?!
Bilemin!..
Qart tarıh kúresinen,
Talaıdyń taýy tozyp,
Túgesilgen!
Teńizdeı tereń uldy –
Ana terbep,
Italııa shynjyrly...
Qul ósirgen!
Janymnyń juldyzynan...
Jas tamady!
Taǵdyry –
Qaıǵy berse,
Jasqa máńgi...
Týǵan jerden ıt bolyp ,
Bir ketken soń...
Jaqsy ǵoı...
Iti bolyp qaıtpaǵany!
Pikirler
Redakııa tańdaýy