MUHTAR TAIJAN: Jer reformasyn tezdetip ótkizý qajet

391

Munaı quny taıaý arada kóterilmeıdi. Sondyqtan, qalaı bolǵanda da, bıýdjetti qatań sekvestrleý kerek bolady. Jáne bul isti, múmkindiginshe, tezirek bastaý qajet. Atalǵan proeske Esep komıtetin, sondaı-aq, táýelsiz ekonomıstterdi tartý kerek, óz basym, at salysýǵa ázirmin.

1. Birinshi kezekte kvazımemsektor - Samuryq-Qazyna, Báıterek, Qazagrony, esh jaltaqsyz, taratý kerek. Bul jerge «esh jaltaqsyz» degendi nege qosyp turmyn. Óıtkeni bul kompanııalarda depýtattar men úlken sheneýnikterdiń balalary, nemereleri jumys jasaıdy, «otbasylyq jem-astaý» dese de bolady. Sondyqtan, bul proesti osy kompanııalarmen baılanysy joq adamdar ǵana júzege asyra alady.

2. Samuryq-Qazynanyń (QMG, QTJ, Qazatomóndirisi syqyldy) tabıǵı enshiles-monopolııalaryn, Báıterektiń (Qazaqstannnyń damý bankisi syqyldy) enshiles kompanııalaryn úkimetke tikeleı baǵyndyrý kerek. Bulardyń jumysyn tıisti mınıstrlikter (Energetıka mınıstrligi, AShM, t.s.s) baqylaýy tıis. Al olardyń kiris-tabystary, iz-túzsiz joıylyp ketetin bas holdıngterge emes, bıýdjetke tikeleı quıylýy kerek.

3. Mánsiz bıýdjet baǵdarlamalaryn, sondaı-aq, salyq jeńildikterin, qajetsiz sýbsıdııalardy aıamaı qurtý qajet, bular da – memleket qarjysyn jeke qaltaǵa salýdyń qıturtqy amaldary. Bıýjdet qarjysyn jalmaýdyń jyldar boıy qalyptasqan bul júıesin de, esh jaltaqsyz jáne aıaýsyz, kúıretý kerek bolady.

4. Jer reformasyn tezdetip ótkizý qajet. Paıdalanbaı turǵan jerlerdi bosatyp, mal ustap, óz kúnin ózi kórýi úshin jergilikti aýyl turǵyndaryna taratyp berý kerek. Álde bireý «eki sıyr» ıdeıasyna qarsy ma eken? Bul jerde kóp másele latıfýndısterdiń múddesine kelip tireledi.

5. Eýrazııalyq Ekonomıkalyq Odaqtan shyǵý ne, eń bolmasa, oǵan múshe bolýdy toqtata turý týraly másele kóterý qajet. Halyq bul ıdeıany qyzý qoldaıdy. Bunsyz ekonomıkalyq damý degen bolmaıdy, bul – otandyq óndirýshiler jáne ulttyq valıýta úshin ómir men ólim máselesi. Koronavırýs -jahandaný, ıntegraııa syndy jalǵan ıdeıalardyń janazasyn shyǵardy.

Daǵdarys jaǵdaıynda bári – sózsiz ulttyq memleketterge aınalyp shyǵa keldi.
Eń áýelgi is-qadamdar osy. Osylardy qolǵa alýǵa, Úkimet sheshimdi qanshalyqty erterek qabyldasa, ózderi úshin de, halyq úshin de sonshalyqty jaqsy bolady. Aıtpaqshy, onda qurylǵan Reformalar jáne modernızaııa ortalyǵy ne bolyp jatyr eken?

Muhtar Taıjan

Pikirler
Redakııa tańdaýy