Júreginiń túgi bar - Quttymbet batyr

3956
Adyrna.kz Telegram

 

Áz-Táýke hannyń keńesshileriniń biregeıi Atalyq batyrdyń 370 jyldaı buryn dushpandarǵa kezegen aqberen myltyǵyn mura etken týǵan baýyry Quttymbet batyr ata jaýy qalmaq-jońǵarǵa da kezenip ótti

Keler jyly Qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy azattyq soǵysynyń bastaýynda turǵan Bulanty-Bileýti shaıqastaryna 290 jyl tolady. Qıyn-qystaý kezde, el basyna qater tónip, jeti basty aıdahardaı qalmaq-jońǵar jerimizdi tabalaǵanda, qoldaryna shoqpar, naızasyn alyp, el qorǵaǵan jaý júrek Tólek, Shubartýly Jaýlybaı, Saǵyndyq, Qalmataı, Quttymbet, Tiles Orazaı, Badana, Jálmen, Amanǵul, Jylkeldi, Kóbes, qyrǵyz Syrymbet, tórtqara Apyr, bolatshy Qaramende, Maıkeldi, Qypshaq Tileýli, Túıte, Qanatbaı t.b. jońǵar basqynshylaryna qarsy kóterilgen Otan soǵysynda, Bulanty boıynda alǵash ret jeńiske jetken qaharman qazaq batyrlarynyń erligi urpaqtar sanasynda máńgi saqtalady. Sol shaıqastarda kózsiz erlik tanytqan erler esimi áli tolyq anyqtalyp bolǵan joq. Olar jaıly derekter, tipti beıitteri de endi ǵana Táýelsizdiktiń tańy atqan soń ǵana anyqtala bastady.  Ol ásirese, osy ólkeniń týmalaryna da qatysty. Óıtkeni, olardyń babalary soǵys kezinde jan-qııarlyqtyń úlgisi bola bildi. Týǵan jerdi qorǵaýdyń mańyzdylyǵyn olarǵa túsindirýdiń qajettigi joq edi. Olardyń kóbisi elbasyndaǵylar bılikke talasyp, qyryq pyshaq bolyp jatqan kezdiń ózinde-aq, jońǵarlarmen keskilesken shaıqastarǵa aralasyp júrdi. Jalpy Bulanty, Bileýti, Qalmaqqyrylǵan, Qaraseri jerindegi qan maıdanǵa qatysqan ásker quramynyń kópshiligi osy óńirde ósip-óngender edi. Sondyqtan, jasaq basshylary soǵys jaǵdaıyna asa qajetti «jer jaǵdaıyn» jaqsy biletin rýbasshylary men elge tulǵa bolǵan tanymal batyrlardan quralǵan edi. Solardyń qatarynda kózderiniń tirisinde-aq, júregi jolbarystan taısalmaǵan qylyǵy úshin jaý júrek desetin Amanǵul batyr Ibeskeuly, «Júreginiń túgi bar» atanǵan Quttymbet batyrlardyń bolǵanyn kóne tarıh syr etedi. Meniń aıryqsha toqtalǵym kelgeni taǵdyry asa kúrdeli, antalaǵan jaýdyń júregin tirideı jaryp alatyn batyry - Quttymbet batyr jaıly birer syr úzigi. Óıtkeni, onyń erligi el esinde bolsa da, naqty jerlengen orny bertinge deıin qupııa saqtaldy. Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna oraı, «Uly dala eli» baǵdarlamasy boıynsha Atalyquly Quttymbet batyrdyń (1696 -1728) – 320 jyldyǵy Qaraǵandy oblysynyń deńgeıinde atalyp ótý josparlanýda. Osy ıgilikti istiń laıyqty ótýi úshin Qutan áýlıe, Quttymbet batyr urpaqtary ústimizdegi jyldyń birinshi maýsym, sársenbi kúni, Aqtuma – Keregetasyna jınalǵan bolatyn.  Quttymbet batyr joryq kezinde, ár aıdyń birinshi sársenbisine sáıkes kelse: «Bul meniń sátti kúnim!», – dep jaýǵa senimmen attanady eken. Mine, sol «Quttymbet batyrdyń sátti kúni – sársenbi», – dep osy kúndi belgileýimizdiń bir sebebi de osy bolatyn. «Aqtuma – Keregetas» – sonaý jyldary Quttymbet batyrdyń jerlengen jeri. Qyr basynda qazaqy kıiz úıdiń aýmaǵyndaı dóńgelentip qalaq tastardan sheber qalanǵan batyr beıitine quran baǵyshtadyq.  Kókjıekke kóz júgirte otyra: «Osy jerden tabylǵan Quttymbet batyrdyń aqberen myltyǵyn, kezdigin kórý, narkesken qylyshy týraly ańyz-áńgime estý – jınalǵan Atalyq áýlıe urpaqtary úshin kezdeısoq pa, álde qupııaly zańdylyq pa?» – degen oıǵa keldim.  Batyrdyń aqberen myltyǵyn qolyma ustap otyryp, elimizdiń táýelsizdigi úshin janyn qurbandyqqa shalǵan babalarymyzdyń ómir joldaryn kóz aldyma keltirdim. «Osy táýelsizdikti máńgi saqtańdar, dushpandaryńdy aıamańdar, olarǵa susty bolyńdar, jeriń men eliń úshin janyń pıda! – degen sózder qudireti kúshti Alla taǵalanyń, árýaqty Atalyq áýlıe urpaqtaryna bergen aıany dep te uǵyndym.  Áz-Táýke hannyń keńesshileriniń biregeıi Atalyq batyrdyń 370 jyldaı buryn dushpandarǵa kezegen aqberen myltyǵyn mura etken týǵan baýyry Quttymbet batyr ata jaýy qalmaq-jońǵarǵa da kezenip ótti?!  Osy aqberen myltyq «Batyr beıitinen» 2010 jyly tabylǵan-dy. Ol kez munda babamyz Quttymbet batyrdyń jerlengenin naqtylaýǵa qatysty zertteý kezi edi. Myltyq dúmbisiniń aǵashtary shirip ketken eken. Búginde, bolat temirden quıylǵan alty qyrly úńgisin arnaıy saraptamadan ótkizip, Jezqazǵandyq ataqty Erǵazy ustanyń jóndeýimen qalpyna keltirildi. Babamyzdan búgingi tikeleı urpaqtaryna adaspaı jetken tarıhy tereń aq beren myltyqty kórgen saıyn: «Tarıhyn bilmegen ulttyń bolashaǵy da bulyńǵyr bolýy múmkin», – degen Elbasynyń salmaqty da, salıqaly sózi oıyma keldi.  Quttymbet batyrdyń erligi el esinde bolsa da, naqty jerlengen orny bertinge deıin qupııa saqtaldy. «Esqula-3» sý qoımasynyń irgesindegi, Keregetas tóbesindegi Quttymbet batyrdyń «qupııa beıit-qorǵany» janyndaǵy qalmaq hany «qyzynyń molasy» atalǵan shaǵyn tas úıindisiniń sońǵy jyldary joıyla bastaýy kóp jaıdy naqtylaýda kedergi tıgizip baqty, zertteýlerimizdiń uzaq jyldarǵa sozylýyna áser etti. Osyǵan oraı, tóbe etegindegi qorymdaǵy «Tulpar tas» músindi tas belgige nazar aýdarýshylar ilegi kóbeıe tústi. Respýblıkanyń ár óńirinen osy beıitti óz babalaryna uqsatý nıetimen zerttegen ártúrli toptardyń is-áreketteriniń nátıjesiz bolýy, meniń de «Es» jáne «Qula» sózderine zeıin qoıýyma, astaryna tereńirek úńilýime májbúrledi.  Ótken ǵasyr qarııalarynyń áńgimesindegi: «Quttymbet Sarytaýdan eki otyzdan astam shaqyrym kún shyǵysqa qupııa jerlendi» – deýi shyndyqqa aınaldy. Jaman-Keregetastyń bıigine jerlenýge laıyqty Quttymbet batyr kóptiń biri emes, sholǵynshy, búgingi tilmen aıtsaq, «desanttyq» toptyń jetekshisi. Barlaý maqsatymen qosa, jońǵarlardy kútpegen shabýylmen shyǵynǵa ushyratyp dushpandaryn kózdegen baǵytynan, kóksegen josparynan jańyldyrypty.  Sholýshy top birde, jońǵar qontaıshysy Syban Raptannyń ordasyna shabýyldap, onyń úrip aýyzǵa salǵandaı, órimtaldaı, jas sulý qyzyn jáne birneshe adamdaryn tutqyndap, alyp ketedi. Bul oqıǵa tarıhtan belgili. Syban Raptannyń Hocha atty qyzy Quttymbet batyrdyń qolyna osylaı túsken. Hochany qutqarmaqshy bolǵan jońǵar batyrlaryn birinen soń, birin shoqparmen uryp qulatyp, jaý qorshaýynan sytylyp shyqqan Quttymbet batyr, oljaǵa túsken arý hanshany aǵasy Qutan bıge syıǵa tartady. Sonda aqyly kemel, adam tanı biletin synshy aǵasy Qutan bı: – Mynaý qas batyrǵa laıyqty hor qyzyndaı jan eken, óz oljańdy óziń al, adal jar etkeı, – dep rızashylyǵymen inisine eki áıeliniń ústine nekelep qosady. Keıin sol arý qyz Hocha el arasynda «Horqyz» atanǵan eken. Horqyzynan týǵan uldyń esimin – Tólebaı dep qoıady. Tólebaı atamyzdan taraǵan urpaqtar qazir Jezqazǵan, Sátbaev qalalarynda turady. Quttymbet qaıtys bolǵan soń, jesir qalǵan Horqyzdy ata saltymen Qutan bı óz balasy Shalabaıǵa qosady. Odan dúnıege kelgen balanyń esimi – Myrzakeldi. Myrzakeldiden ataqty qas batyr Medet týady. Osy eki baladan keıin Horqyz sheshemiz qatty aýyrady, qaıtys bolarynyń aldynda ózin Quttymbet batyrdyń janyna jerleýge amanat etedi.  Osylaısha, osy tóbe basyndaǵy beıitti «qazaq batyry men qalmaq qyzynyń molasy» dep estıtinbiz degen kisilerdiń aıtýlary shyndyqpen úılesedi.  Han ordasyna, sondaı-aq, ataqty kisiler aýylyna barymta-shabýylǵa shyǵý naǵyz «júreginiń túgi bar, jaý-júrek batyrdyń» ǵana batyly baratyny málim. Qyzyn «kimniń áketkenin» bilgen han ashýǵa býlyǵyp, ábden óshikkeni sonsha:  – Ony qolǵa túsirip, ustaǵanda, keýdesinen júregin tirideı alyńdar! – dep buıyrypty. Alaıda, jońǵarlar hannyń buıryǵyn oryndaı almaı araǵa 2-3 jyl salypty. Quttymbetti ustaýdyń túrli aıla-tásilin qoldanady. «Ańdyǵan jaý almaı qoımas» degen sol bolsa kerek, aqyry Quttymbettiń shaǵyn tobyn dushpandary qapyda qorshaıdy.   Jaý qorshaýynda qalǵan qazaq tobynyń quramynda Quttymbet batyrdyń inisi, shamamen, 12-13 jasar Táttimbet ta bar edi. Baýyrym «urpaqsyz qalmasyn», – dep, ákesi Atalyqtyń murasy – kúmispen kómkerilgen, Buqarada jasalǵan aq myltyǵyn men óz arǵymaǵyn túsip berip, «elge habar jetkiz» dep Táttimbetti qashyryp jiberedi de, ózi qas jaýymen qıdalasyp júrip, erlikpen shaıqasta qaza boldy. Jońǵar jaýyngerleri Quttymbet batyr júregin tirideı jaryp aldy, júrekte «eki tal qyl» bar eken... Onyń kýási Kishitaýdaǵy «Quttymbettiń qara tasy»...  Sonymen ólke tarıhyndaǵy «Esqula» ataýyna qaıta oralaıyq.   Áýeli, «Ulytaý» (№1.1998 j.) jýrnalynda jarııalanǵan meniń óz jazbalarymnan birer sóz keltireıin.: «Batyrdy jasyryn jerlep kelgen qaraly top alǵashqyda aýyldy aınalshyqtap, ketpeı júrgen «tul» tulpardyń qarasy kórinbegen soń, sharq ura tóńirekti izdedi. ... jylyna jal quıryǵy kúzelgen batyrdyń «tul» tulpary – ákesi Atalyqtan almasyp kele jatqan quba jaldy qula aıǵyrdyń tuqymy soıylsa kerek-ti edi. Bul jylqynyń kıesi dese de, bolǵandaı-dy. Sol aıǵyr jaıly «Ózen-ómir ótkeli» kitabymda da keńinen baıandaǵan edim. Solarǵa qosarym: Atalyq babamnyń quba jal qula aıǵyrynyń tuqymdarynyń jalǵasy ózi qutty, ári sútti bıik qula bıe bizdiń úıde 1975 jylǵa deıin boldy. Ata «malynyń kózi» dep, sheshem men Ahat aǵaıym tuqymyn qansha kóbeıtkisi kelse de, saqtaı almady. Urǵashy tóli sırek qulyndady. Qulyndary ózinen aınymaıtyn qula bolatyn.  Endi oıymyzdy «Es» jáne «Qula» sózderimen úılestire túsý úshin Toǵanbaı qajy Qulmanulynyń «Ertaǵy, Kertaǵyny jaılaǵan jurt» kitabynyń 175-176 betterinen tómende sózbe-sóz derek keltirelik: «Dala zańynda ury-qary, jaý, barymtashy «tul» jylqyǵa jolamaıdy. Áıtse de, kópke deıin «tul» atty kórgender bolmaıdy. Qutan áýlıe bir kúni túsinde, «tul» tulpardyń Aqtumada jaıylyp júrgenin kóredi jáne «jonyn» syrt bergeninen-aq ǵaıyptyq ekendigin ańǵarypty. Tań namazynan soń, syrtqa shyǵyp, aǵaıyn-týmaǵa:  – Bul qalaı etkende, taǵdyrdyń jazýy, túbi qaıyrly bolar, Alla isine shúkirshilik qylyp, táýbaǵa keleıik. «Tul» tulpar endi bizge joq. «At ıesin tabady» degen ras eken. Sondyqtan, olardy bir-birinen aıyrmaı-aq qoıdym. Ony batyrdyń ózine qıdym!  Óz qolyna alǵan eken, endi mazalamańdar, izdemeńder. Óziniń aq adal maly ǵoı, minip ketsin. Jylyna basqa mal tabyńdar, – deıdi. Buǵan bári tańyrqasa da, tis jarmaı, istiń aqyryn kútedi. Bir kúni, Aqtuma jaqtan mal izdegen jylqyshy batyrdyń tul tulparynyń bulaq mańyna jaıylyp, tún balasyna «batyr tamyna» ıegin asyp múlgip turatynyn jetkizedi. Habardy estigende Qutan áýlıe:  – Men senderge ne aıtyp edim, ol endi bizdiki emes dedim be, joq pa? Ol esti qula ǵoı, baýyrymnyń janynda máńgi qalsyn, – dep tyıyp tastapty. «Tul» tulpar jyl boıy «batyrdyń mańynda» bolady. Qutan áýlıe sheshimimen jyly berilgen soń, batyr rýhyna baǵyshtap tulparyn baýyzdap, tóbe etegindegi qorymǵa jerlep, basyna «Tulpar tas» belgisin qoıypty. Bıiktigi eki metrge jýyq. «Belgi tas» tulpar beınesinen aınymaıdy.  Abyz áýlıeniń júrek tolqytar osy sheshimi, inisi Quttymbet batyrǵa da, onyń joryqtas serigi, qanaty, jan aıamas serigi bolǵan, ári qazasyn da jyl boıy beıit basynda aza tutqan, «adamnan da esti» janýarǵa kórsetilgen zor qurmeti ekeni daýsyz!».  Ómir tolqyndaryn qaz-qalpynda beınelegen «adamnan da esti janýarǵa kórsetilgen zor qurmeti» sóılemi mazmunynyń tarıhı dúnıe-tanymdyq belesterin kókiregi ashyq, oıy ushqyr, «vırtýaldy» baǵamdaıtyn azamatttar ǵana ańǵarary daýsyz. Joǵaryda aıtylǵandardy oı eleginen ótkizip, «Es» jáne «Qula» sózderiniń qosyndysyn qaperge alyp, «tulpar tas» eskertkishimen úılestire túıindegende, ári «Batyr beıiti» jerlengen tóbeniń etegindegi tulpar belgisi mańyndaǵy «qazaq jaýyngerleri» jerlengen qorymdy esepke ala kelip, mynany eskerý kerek:  Birinshiden, Qutan jáne áýlıeniń óte senimdi seriktesteriniń sol kezeńde batyr jerlengen aımaqtyń kóne ataýynyń biriniń de atyn qoldanbaı, tek «Esqula» degen búrkenshik atpen sóılesýi.  Ekinshiden, jońǵarlar qabirdi, ıaǵnı batyr múrdesi qaıda jerlengenin bilse, basyna dáret syndyryp, máıitti múshelep, aıýandyqpen qorlaǵan bolar edi. Sebebi, jońǵar saltynda qandy joryqqa shyǵar aldynda, álgindeı jaýyn qorlaý rásim-joralǵysyn jasasa, odan lázzat, kúsh-qýat alatyn kórinedi. Sondyqtan, Qutan, búrkenshik Esqula atymen, tipti, aýyl adamdarynyń da kóbine beıitti sezdirmegen.  Úshinshiden, árbir qazaq aýyldarynda jońǵarlardyń jansyz tyńshylary bolǵan, ony qazaq basshylary bilgen.  Demek, Esqula esimin Q.I.Sátbaevqa jetkizýshi jáne bizderge 1984 jyldary alǵash aıtqan Jákesh qarııalar tarıhty jalǵaýshy dala danalary qatarynda bolsa kerek. Ol Quttannyń senimdi keńesshi seriktestikteriniń urpaǵy desek, ókinishtisi, olardyń ózi mán-jaıdy tolyq bilmegendigi. Qutan bıdiń inisi Quttymbetti joqtaǵan uzaq joqtaýynyń bir úzigi ǵana bizge jetti :  «Esqula tulpar týlaǵan,  Qalmaqty qoısha baýlaǵan.  On san jaýy bolsa da,  Aldyna salyp aıdaǵan. Shyraqqa kettiń, Quttymbet,  Jumaqqa kettiń, baýyrym», – degen úzindi shýmaǵyndaǵy «Esqula tulpar týlaǵan» joly budan bylaı eshkimge kúmándi-kúdik keltirmese kerek desek te, «Esqula» ataýy ýaqyt óte umytyla bastaǵan. «Tulpar tas» eskertkishi zamanynan 2,5 ǵasyrdaı ótkende ólkeni zerttegen ǵulama Sátbaev – qarııalardyń birinen «Esqula» ataýyn estıdi. Jalpy ǵalym aǵamyz jer ataýlaryn asa mán bergeni ańǵarylady. Ataýly oryndarǵa estelik bolarlyq qandaı da bir qaldyrýdy daǵdysyna aınaldyrǵan. Ony ańǵarý esh qıyndyq keltirmeıdi.  Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaev: «Er esimi – el esinde. Erkindik alǵan eldiń búgingi urpaqtary ózderiniń batyr babalaryna taǵzym etip, áziz attaryn ardaqtaıtyny, ábden ádiletti is», – degen sózi eriksiz eske túsedi. Qaı ult qaı halyq ta bolsa da jer, sý, taý, adam esimderiniń tarıhı oqıǵalarymen sabaqtastyǵyn ejelden moıyndaǵan.  Tarıhtaǵy aqtańdaq kezeńde Q.I.Sátbaevqa «Esqulany» málim etken qarııanyń ózi, tóbe basyndaǵy «qazaqtyń batyry jáne qalmaq qyzynyń» molasyn naqty atap bere almaýy osynyń aıǵaǵy. «Solaı deýshi edi» degennen ári asa almaǵan.  Degenmen, «Esqula» ataýy Q.I.Sátbaevqa áserli bolyp, unaǵany anyq, sana túısiginde áldebir qupııanyń baryn sezingenin joqqa shyǵarýǵa bolmas. Dálirek aıtsam, «Esqula» ataýy ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldaryna deıin qoldanysta bolmaǵan. Balalyq shaǵymda osy aıtylǵan aımaqta kıiz úıde oınadym. Aqshı, Kókdombaq, Aqtuma, Keregetas, Qyzyltaý, Qalymbet, Aqtunba, Boshan, t.b. jer ataýlary qazirge deıin esimde bolsa da, «Esqula» atyn bir-de bir estimeppin.  Gıdrologııalyq zertteýler irge tasyn qalaýshy Q.I.Sátbaevtyń keıingi gıdrolog izbasarlary ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldarynda resimı qujattamalarynda umytyla bastaǵan «Esqula-1», «Esqula-2», «Esqula-3» ataýlaryn qoldanǵan. Bul kezdeısoqtyq pa? Olaı deýge qısyn joq. Dýaly aýyz Qutan bıdiń «Esqula» dep ataǵan jeriniń sý qorynnan tirshilik nárin ishken adal jandardyń aıy ońynan bolsyn!


                    Ómirtaı JÁLELOV, ólketanýshy, professor,

 

"Qazaqstan tarıhy " 

 

 

Pikirler