Qazaq aǵartýshylyǵy men qazaq ultshyldyǵy - tarıhı qajettilikten týǵan ustanymdar

3863
Adyrna.kz Telegram

 Qazaq aǵartýshylyǵyn, ásirese onyń HH ǵasyrdyń basyna tán kezeńin, eýropalyq jáne orystyq aǵartýshylyqqa elikteýden týǵan qubylys retinde qarastyrý onyń tabıǵatyn týra túsine almaýshylyqqa uryndyrar edi Qazaq qoǵamyna aǵartýshylyq ıdeıasy Reseı arqyly kelgeni ras. Biraq qazaq aǵartýshylyǵynyń mazmundyq jáne hronologııalyq turǵydan óz ereksheligi, taǵdyry boldy. Qazaq aǵartýshylyǵyn, ásirese onyń HH ǵasyrdyń basyna tán kezeńin, eýropalyq jáne orystyq aǵartýshylyqqa elikteýden týǵan qubylys retinde qarastyrý onyń tabıǵatyn týra túsine almaýshylyqqa uryndyrar edi. Osy rette qazaq aǵartýshylyǵyna tıesili onyń mynadaı erekshelikterin eskergen jón. Qazaq topyraǵyndaǵy aǵartýshylyq ıdeıasy eski feodaldyq tártip pen qoǵamdyq qatynastarǵa, dinı fanatızmge qarsy baǵyttalýymen birge, reseılik otarlyq ezgiden qutylýǵa, zaman suranysyna laıyq bilim men ǵylymdy ıgerýge úndedi. Ult-azattyq úshin kúres basshylary bul negizgi maqsatqa jetýdiń joly qazaqty ult retinde birjola qalyptastyryp, onyń ulttyq memlekettigin jańǵyrtý arqyly júretindigin jaqsy túsindi. Basqasha aıtqanda, qazaq aǵartýshylyǵynyń ıdeıasy qazaq aqyn, jazýshy, fılosof ǵalymdarynyń shyǵarmashy¬lyq izdenisi arqyly jalpy ulttyq jobaǵa aınaldy.  Kezinde keńestik ıdeologııa qazaq aǵartýshylyǵyn Shoqan, Ybyraı jáne Abaıdyń qyzmetimen shekteýge tyrysty. Al qazaq aǵartýshylyǵynyń urany-devızi retinde uly Abaıdyń «Orystyń ǵylymy, óneri – dúnıeniń kilti... Balańa orystyń ǵylymyn úıret!» degen tujyrymy alyndy.  Qazaq aǵartýshylyǵynyń urany retinde Abaı sózin alǵan ıdeolo-gııanyń maqsaty qazaq mádenıetin ylǵı da úırenýshi shákirt jáne elikteýshi mádenıet dárejesinde ustaý bolatyn. Bul ustanymdaǵy qazaq mádenıetiniń túpnusqalyq (orıgınaldyq) mazmuny kún ótken saıyn álsirep, eń sońynda kóshirme mádenıet dárejesine túsýge tıis edi.  Mundaı taǵdyrdan bizdi 1991 jyly kelgen memlekettik táýelsizdik saqtap qaldy. Osy turǵydan alǵanda Memlekettik Táýelsizdik birneshe ǵasyrlardan beri halqymyzdyń eń ozyq, oıly azamattary ańsaǵan basty qundylyk ekendigi aıqyn.   Bul arada bizdiń Abaı aıtqan pikirdiń dúrystyǵyna shek keltirý pıǵylymyzda joq. Uly oıshyl sózinde tarıhı shyndyqtyń taby jatyr. Orys mádenıeti men tili qazaqty álemdik órkenıetpen jalǵastyrǵan kópir bolǵany daýsyz shyndyq. Sonymen birge, keńestik ıdeologııa jasaǵan tujyrymdy maldanyp tarıhı shyndyqqa kóz jumý da ádiletsizdik bolar edi. Al tarıhı shyndyq qazaq aǵartýshylyǵynyń qoǵam moıyndaǵan devızi Myrjaqyp Dýlatulynyń «Oıan, qazaq!» (1909) dep tastaǵan urany bolǵandyǵyn kórsetedi. Qazaqty «Masa» bolyp oıatý Ahmet Baıtursynulynyń «Qyryq mysal» (1909) jáne «Masa» (1911) atty kitaptarynyń negizgi ózegi bolǵandyǵy aıan. Tipten, XX ǵasyr basyndaǵy kitap, maqala jazǵan ult oqyǵandarynyń maqsat-muraty osy ortaq ustanymǵa kelip toǵysyp jatty.  Eger qoryta aıtar bolsaq, qazaq aǵartýshylyǵynyń tolyqqandy qoǵamdyq qúbylys retinde kórinýi XX ǵasyrdyń alǵashqy shıregine, ıaǵnı alash zııalylarynyń qyzmetine tus keledi. Jalpyulttyq «Aıqap» jýrnalynyń (1911-1915), «Qazaq» gazetiniń (1913-1918), eki mıllıonǵa jýyq tırajben basylǵan (revolıýııalyq ózgeristerge deıin) qazaq kitaptarynyń jaryq kórýi jáne basqa atqarylǵan ister osy tujyrymǵa negiz bola alady. Al Sh. Ýálıhanovtyń, Y. Altynsarınniń jáne A. Qunanbaevtyń aǵartýshylyq isindegi ornyna kelsek, onda olardyń qyzmeti qazaq topyraǵyndaǵy aǵartýshylyqtyń alǵashqy qadamy retinde baǵalanýǵa laıyq.  Endi qazaq aǵartýshylyǵynyń hronologııalyq aýqymy jóninde. Salystyrmaly turǵydan alǵanda, máselen eýropalyk aǵartýshylyq eshqandaı da syrtqy aralasýsyz barlyq qalyptasý jáne damý saty-larynan emin-erkin júrip ótti. Sondaı-aq onyń ókilderi eshqandaı da repressııa qurbany bolǵan emes. Al qazaq aǵartýshylyǵy barlyq belgilerimen tolyqqandy tutas qoǵamdyq proess retinde X ǵasyrdyń basynda qarqyndy óris alǵanymen, uzaqqa sozylǵan joq. Bar bolǵany jıyrma jylǵa jeter-jetpes merzimge sozyldy.  Al ony bastap, baǵyt-baǵdaryn anyqtaǵan tulǵalar túgeldeı derlik saıası repressııa qurbany boldy. Mundaı tragedııany birde-bir eýropalyq ult basynan keshirgen joq. Soǵan qaramastan qazaq zııaly-larynyń 20-30 jyl kóleminde júrip ótken joly kez-kelgen zerdeli adamdy tań qaldyrmaı qoımaıdy. Osy mezgilde olar zaman suranysyna laıyq ult-azattyq kúres ıdeologııasyn qalyptastyra otyryp, otarshyl bılikke aryz-tilek (petıııa) jazýdan (1905) ulttyq memlekettilikti jańǵyrtý máselesin qolǵa alyp, ony iske asyrý áreketine deıin kóterildi (1917). Mundaı jaǵdaıdyń adamzat tarıhynda jıi kórine bermeıtindigin aıtqan artyq emes.  Qazaq aǵartýshylyǵynyń sondaı-aq mynadaı bir ereksheligine nazar aýdarǵan jón. Ol qoǵamdyq ustanym jáne kózqaras retinde qazaq, ultshyldyǵyna soqpaı óte almaıtyn edi. Al qazaq ultshyldyǵy qoǵamdyq oıdaǵy negizgi de yqpaldy aǵym retinde «Aıqap» jýrnaly men «Qazaq» gazeti arqyly tolyq kórinis tapty. Bul rette «Aıqaptyń» orny men róli (1911-1915) qazak ultshyldyǵynyń bastapqy qalyptasý kezeńine saı kelse, al «Qazaq» gazetiniń qyzmeti onyń, ıaǵnı qazaq ultshyldyǵynyń birjola kemel aǵym retinde ornyǵýyna tus keldi.  Ultshyldyq (qoǵamdyq oıdaǵy aǵym, ustanym retinde) bul jalǵyz qazaq qoǵamyna ǵana emes, jalpy barlyq otar elderge ortaq qubylys bolatyn. Sondyqtan bolsa kerek, Dj. Nerý osy tarıhı kezeńde ultshyldyq «búkil Azııa elderinde ústemdik qurǵan progresshil kúsh boldy» dep kórsetti (Nerý Dj. Otkrytıe Indıı.Kn.2. M., 1989.S.109- 113). XX ǵasyr basyndaǵy qazaq qoǵamy jaǵdaıynda bilimdi jáne sanaly azamatqa ultshyldyq ustanymynda bolmaý múmkin emes-tin. Mirja¬qyp Dýlatuly aıtqandaı sol tarıhı kezeńdegi qazaq qoǵamynda «shyn ultshyldyń ózi az edi. Ultshyl emesterdiń kóbi, ózimshil, dárejequmar, zorlyqshyl edi». Bul mezgildegi qazaq ultshyldyǵynyń ózi aǵartýshylyq sıpat aldy. Bul turǵydan alǵanda ol Abaı mektebinen shyqqan ultshyldyq, ıaǵnı óz ulty – qazaq eliniń kemshiligin ashyq synǵa alyp, onymen ymyrasyz kúreske shyqqan synshyl ári qorǵanystyq ustanymdaǵy ultshyldyq bolatyn.  XX ǵasyrdyń basyndaǵy ult zııalylarynyń aldyna qoıǵan mindeti qazaq degen «halqyn ult deńgeıine kóterý», óz elin «jat ústemdiktiń tepkisinen qutqaryp óz mekemelerine ıe, táýelsiz bir jeke tulǵaǵa aınaldyrý (M. Shoqaı)» boldy jáne osy muratqa jetý jolynda halyq buqarasymen arada ortaq sana qalyptastyrýǵa tyrysty.  Osy rette qazaq aǵartýshylyǵy men ultshyldyǵyna tıesili myna-daı bir jaǵdaıǵa nazar aýdarýǵa týra keledi. Qalypty da beıbit damý jaǵdaıynda aǵartýshylyq qyzmet ulttyq tildiń, bilim júıesiniń, jańa satydaǵy ulttyq mádenıettiń, ulttyq biregeılik pen sananyń qalyptasýymen aıaqtalmaq.  Basqasha aıtqanda, aǵartýshylyq ult úshin uıytqy element mindetin atqarady. Sol sııaqty ultshyldyqtyń da túpki maqsat-muraty bar. Otarlyq ezgi jaǵdaıyndaǵy elder úshin ol ulttyq memlekettilikti jańǵyrtý nemese ony qalyptastyrý. Ulttyq memleket azattyq jolyna túsken eldiń terrıtorııalyq tutastyǵy men erkin damýynyń kepili.  Qazaq aǵartýshylyǵymen qazaq ultshyldyǵynyń taǵdyry, ókinishke qaraı, qaıǵyly qalyptasty. Olar kózdegen maqsatyna jete almaı, bar bolǵany jıyrma jylǵa jeter-jetpes ýaqytta tarıh sahnasynan yǵystyryldy. Patshalyq bıliktiń ornyna kelgen Keńestik bılik qazaq ult-azattyq qozǵalysyn gýmanızmge, órkenıettik ustanymdarǵa múldem jat ádis-quraldar arqyly basyp janshydy. Búgingi kazaq qoǵamnyń kóptegen máseleleri aǵartýshylyq jáne ultshyldyq ıdeıalarynyń óziniń tabıǵı logıkalyq sońyna jetpeı úzilip qalýyna baılanysty.


                                                                                                                                                                                                        Mámbet QOIGELDI,

                                                                                                                                                                tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor 

© e-history.kz

 

Pikirler