OTAN
Bul uǵym – bóbek kúlkisi,
Jańǵyrar kókke áýelep.
Qulpyryp gúldiń túr-túsi,
Balbyrar baqtar máýelep.
Kúlgende sábı shalyqtap,
Móldirep qarar aspan da.
Bıikte qyran qalyqtap,
Eljirep turar tastar da.
Bul uǵym – súti ananyń,
Baqyttyń basy, bulaǵy.
Qurǵatpas tirlik tanabyn,
Shattyqtyń nári, jyr-áni.
Osynda ańsar, arman da,
Adamnyń ary ol bútindeı.
Atady beıbit tańdar da
Ananyń appaq sútindeı.
Bul uǵym – baba batasy:
«Qorǵan bol elge, jerge» – der.
Ony uqqan jigit saqasy –
Bolǵan er jáne jeńgen er!
Aýyp bir ketpes ol, sirá,
Óz elin satyp jat elge.
Qan tolyp turyp qonyshyna,
Tigedi basyn qaterge.
Bul uǵym – áje áldıi,
«Aı balam», – deıtin, – «Kún balam».
Ár qazaq mundaı án-kúıdi
Besikte jatyp tyńdaǵan.
Quıylǵan bóbek júrekke,
Tógilgen áni ájeniń.
Tilek te sonda, nıet te,
Óner men óleń álemi!
Bul uǵym – ustaz meıiri,
Qaryzdar soǵan barsha adam.
Ótedi barlyq ómiri,
Shaqyryp úmit ańsaǵan.
Ustazyn súıse ár adam,
Tereńdep, túlep, jaırańdar.
Ustazdy ulyq sanaǵan
Kemeńger bizdiń paıǵambar!
Bul uǵym – barlyq dos pen jar,
Týystas, tanys, bilis te.
Shattansa solar – kóktem bar,
Yqylas turar júrekte.
Bul uǵym – sheksiz, kóp mándi,
Tym otty jáne tym tátti.
Jazıra, nýly, asqarly,
Qudyretti, syrly, qymbatty!
ULYTAÝ
Ulytaý!
Uǵar ma ekenmin syr – armanyńdy?!
Tasyńnan seniń tarıhym shyn ańǵaryldy –
Alasha hannan bastalǵan,
Ólmeıtin máńgi,
Qaıtalap júrem ishimnen urandaryńdy!
Kózine jas pen qan tolyp Joshy han qýǵan
At qylyp mindi babalar qulandaryńdy.
Tasyńnan seniń kóriner ot – namystaryń da,
Ótti arystarym ózińde, kekti arystanym da.
Altyn Ordanyń alpaýyt,
Alapattary –
Eljirep súıdi Edige – Toqtamysyń da.
Qaıraldy seniń qaharly qaırattaryńmen,
Jebeniń ushy,
Aq naıza, kók qylyshtaryń da!
Saıraýmen turǵan sanamda ańǵar arymdy,
Syılaı kór maǵan, syılaı ber bar ǵajabyńdy.
Kermıyq, kerbez Kereı men Jánibek salǵan,
Jartasta qalǵan
Súıemin tańbalaryńdy!
Túrińnen kórip turamyn –
Deshti Qypshaqty,
Kúnińnen kórip turamyn bar Qazaǵymdy.
Ulytaý!
Senen san dushpan zarlap syrylǵan,
Susyńnan shoshyp san jaýyń...
Barlap, burylǵan.
Dańqyńdy seniń,
Antyńdy, Abyroıyńdy da
Dáleldep jyrlap tur, mine, Qalmaqqyrylǵan!
Aımalap tursyń Alashtyń appaq júregin,
Aınalyp tursyń Qazaqtyń ardaqty ulynan!
Keýdemdi kerner sen jaıly óleńder meniń,
Ulytaý barda sátim joq tómender meniń.
Ústi – nur,
Asty – kenderdiń keremetteri,
Bas ıer saǵan sondyqtan kemeńgerlerim.
Ordalar týy tigilgen,
Oty sónbeıtin
Ulytaýyna ulylyǵyn teńgerer Elim!
Ulytaý!
Senen men daǵy bata alar ma ekem,
Tasyńdy qalaı taısalmaı basa alar bóten?!
Jerimniń baıtaq jórgegi,
Órgegi sensiń –
Jaratqan ózi jar bolyp jasaǵan meken!
Atyńdy seniń babalar qaı zamandarda
«Ulytaý» dep ulyqtap ataǵan eken?!
PIR
Urpaqqa ujdan daryǵan –
Atadan máńgi.
Umytpas ul-qyz –
Uly ister jasaǵandardy!
Áıgilep ketken –
Aqyndar, batyrlar ǵana
El-jerin satyp,
Dushpanǵa tasalanǵandy!
Mahambet deseń –
Jáńgir men Baımaǵambetterdi,
Súıinbaı deseń –
Tezek pen Qataǵandardy –
Qosa aıtpaı bolmas
Qazaqqa qas adamdardy.
Daýyldaı keıde,
Keı kezde quıyndaı zaman,
Sondaı bir sátte –
Táńirge sıynbaı ma adam?!
Sáýlesin tóger sondaıda –
Sańylaq, saqı,
Ydyrap keter –
Esektiń qıyndaı nadan.
Barystaı sesti,
Bórideı tekti ór aqyn az ǵoı,
Solardyń nary –
Somjúrek Súıinbaı babam!
Zarlaǵan joq Ol –
Zarjaqtar zamanynda da.
Qanbastan jutty –
Qazaqtyń ǵajabyn ǵana.
Jyrlaǵan alǵash –
Arasyn Atyraý, Altaı
Aıqyndap aıtqan –
Alashtyń alabyn dara.
Ilikti-aý keshe –
Ilkide bir týar jyr bop.
Muzbalaq aqyn –
Muqaǵalıdyń janaryna da!
Bórili baıraq –
Bastaǵan ilgeri joryq.
Baıraqty sondaı –
Bıt kózder kúndedi kelip.
Qazaqtyń týy búgingi –
Jalǵasy sonyń
Qaraıdy bizge –
Aspan bop!
Kún kózi bolyp!
Áýezov Muhtar –
Áýlıem aıtyp ketkendeı –
Súıekem qaldy –
Alashtyń
Altyn dińgegi bolyp!
Jylqy
O, Qazaq eli!
Jylqy pirimen negizdes,
Jylqy qylymen egizdes –
Seniń Ar, Iman, Janyń,
Seniń Qaǵıdalaryń!
Solaı meńzeıdi Arıı babalaryń!
O, Qazaq eli!
Seniń jan nuryń,
Seniń Táńiriń –
Altyn Aı,
Aq Kún analaryń!
Solaı meńzeıdi Saq, Ǵun babalaryń!
O, Qazaq eli!
Sen jylqyny úırettiń,
Jaýyńdy kúırettiń.
Ashına – Kók Bórige
Álemdi bılettiń!
Qahar,
Zahar,
Ot, Qylysh – qaraǵanyń!
Sóıdeıdi Kók Túrik babalaryń!
O, Qazaq eli!
Batyryń silkinip edi,
Jaýyna julqynyp edi.
Alyssa jeńgizgen – jylqynyń demi,
Alysqa jetkizgen – jylqynyń teri.
O, Qazaq eli!
Jylqyny jebegen,
Sen – naǵyz kóregen!
«Jigitiń sorlysyn
Attyń joldysy teńegen» –
Degen babalaryń.
Jylqyny baǵalaǵyn!
O, Qazaq eli!
Darhansyń, dalasyń sen!
Danyshpan, danasyń sen!
Bıiksiń, tereńsiń sen!
Kemenger, kemelsiń sen!
Osynyń bári –
Jylqy deminen!
Osynyń bári –
Jylqy terinen! ...
... Tartqan ul el men jurtyna
Eskertkish qoısyn jylqyǵa!
Bul Mýza ...
Shaǵangúlge
Tolyp, tunyp turǵany-aı ...
kókiregimde bir jyrdyń.
Ishinde emes bul Mýza –
Kúmbir,
Kúbir,
Syńǵyrdyń.
Syrtynda emes jáne de –
Mıýaly aǵash,
Myń gúldiń.
O, osyndaı Mýzany
Kóre almaıtyn kózderdi
Kelip turar tún qylǵym!
Kóp aldaıtyn sózderdi
Kelip turar jym qylǵym!
Kókiregim kók tirep,
Turmaspyn jer tepkilep.
Saýsaqpen gúl ekkim kep,
Aspanǵa ushyp ketkim kep,
Janarynda jas ta bar,
Mańdaıynda baq ta bar –
O, osyndaı Mýzany
Ardaqtaımyn aq bilek –
Taza!
Tunyq!
Tekti! – dep ...
Tolyp, tunyp turǵany-aı ...
Kókiregimde bir kólim.
Bul kólimniń tolqynyn
Mármár taspen irkemin.
Ol bógetim –
Sabyrly,
Salqyn,
Sazdy,
Salýaly.
Aryn,
Bárin qorǵap tur,
Ata-baba arýaǵy.
Ishi taza mármárdiń
Syrtyn nurmen súrtemin.
Túsinesiń ...
Túsin Sen –
Batyrym da úrkegim!
Tolyp, tunyp turǵany-aı ...
Kókiregimde bir áýen.
Shyr aınalyp barady
Kóz aldymda kún – álem.
Arpalysyp kelemin
Arsyzdyqpen, kúnámen ...
Aı, Shaǵankúl,
Shaǵantaı,
Eń birinshi eliń bar,
Tákeń ...
Sonsoń – myna men!
JALǴYZ AǴASh
Jalǵyz tal kóz ushynda buldyraıdy,
Sol talǵa qarap turyp qyz jylaıdy.
Qyz jalǵyz, tal da jalǵyz, taǵdyr jalǵyz,
Jar eter jaratqandy – Bir Qudaıdy.
Jelpıdi jeńil jibek samal esip,
Sol samal qyz boıynan barady ótip.
Júregin, júıkesin de shanshyp túırep,
Turǵandaı bar baqytyn talaq etip.
Qyz búgin jylamaıdy tekten nalyp,
Kúnderi ótken jyldyń netken jaryq!
Buıyǵyp buldyraǵan sonaý talǵa,
Júrdi ǵoı, bir bozdaqpen atpen baryp.
Bul aǵash buıralanǵan, kúmbezdengen,
Eskertkish sııaqtanar nur kezderden.
Jaýdyrap turǵan shyǵar japyraǵy,
Jas jannyń júregindeı kirlenbegen.
Qos torǵaı butaǵynda án salatyn,
Qýanyp japyraqtar, qol soǵatyn.
Jarysyp jeldeı esip jetip baryp,
Qos ǵashyq qos toryny qańtaratyn.
Kún kúlip, «Qos ǵashyqty jany bir» der,
Mazdatyp mahabbatty Táńir úrler.
Jaınaıtyn jumaqtaǵy kilemdeı bop,
Jaıqalǵan jasyl shalǵyn, sary gúlder.
Qosarly bolmas pa edi máńgi jaras,
Jalqylyq jalǵanda bul sán quramas.
Butaǵyn budyr-budyr keńge jaıyp,
Japanda qalaı ósken jalǵyz aǵash?!
Jalǵyzdyq janyn munyń júdetpeı me,
Úreı sor ishki muńyn údetpeı me?!
Kólkigen kók japyraq, jastaı saýlap,
Kók karǵa basyn kelip kúzetpeı me?!
Qyz aıtty: «Jalǵyzdyǵy nesi aıyp?» – dep,
«Qasyna bir tal egip, qosaıyq» – dep.
Oılanyp turyp-turyp dedi jigit:
«Biz muny áýlıe aǵash ataıyq» – dep
Qos torǵaı ásem únin saırap, tókti,
Qos ǵashyq shat bop kúlip, jaınap ketti.
«Basyna áýlıe aǵash yrymym» dep,
Arý qyz oramalyn baılap ketti.
Jas jigit jaırań qaǵyp, kúle bergen,
«Jaqsy – dep – jón-josyqty bile bilgen» ...
Darıǵa-aı, jıyrmasynda jasyn soǵyp,
Sol bozdaq ótip ketti bul ómirden! ...
Qaraıdy jalǵyz aǵash eljirep qur,
Minekı, birte-birte jel de údep tur.
Arýdyń byltyr jazda baılap ketken
Bozarǵan oramaly jelbirep tur.
QARA NÚKTE
Jaqqan kóp jan nurymen baq shyraǵyn,
Kórgen kóp kóreshektiń naq synaǵyn.
Qaı pende nege biraq baıqamaıdy –
Kisiniń kináratsyz jaqsy jaǵyn?
Bolsa da adal jolǵa jany qurban,
Júdeıdi júrek jıi jabyǵýdan.
Qalbańdap qarǵadaı bop bireýler júr,
Myqtyǵa miger tappaı jaǵynýdan.
Jaman ıt estı qalsa, qasqyr únin,
Qyńsylar, sezip kúshi tapshylyǵyn.
Úretin úıde otyryp ıtarshylar.
Bilmeıdi bireýlerdiń jaqsylyǵyn.
Júrgendeı bólise almaı enshilerin,
Dúmbilez dattar týys, kórshilerin.
Ósektiń órtin qoıyp, ózi órtenip,
Kórgenbiz san saıqaldyń tershigenin.
Izdemes izgilikti ǵurpy nadan,
Túsinbes muńlyq janyn shyrqyraǵan.
Sanada sáýle nury bolmaǵan soń,
Tappaıdy taza nıet kiltin adam ...
Mán bergen árbir sózge, ár áripke,
Úıretken san ádepke, san ádipke –
Bir ustaz áppaq paraq ortasyna
Qoıypty kip-kishkentaı qara núkte
Kóp eken shákirtteri esti, basty,
Solarǵa áz kóńili kóp qulapty.
Kórsetip aq paraqty ár birinen
«Ne kórip tursyń qazir?» dep surapty.
Tań qalyp bul suraqqa ala bóten,
Shákirtter «qara núkte» degen eken.
«Aqty emes, tek qarany baıqadyńdar, –
Depti ustaz, – Osylaryń jaman eken».
«Dúnıe – depti taǵy – adam – uly,
Alladan keıin turar danalyǵy.
Alaıda, qara peıil – aq kónildi,
Kórkeýde kóre almaıdy sanalyny».
Támsil ǵoı qalǵan bul bir baıaǵydan,
Saqtasyn adamdardyń aıarynan.
Nelikten bylǵanady aıaýly jan
Alapes, alaıaqtyń aıaǵynan?
Adaldyń júreginde Qudaı da anyq.
Turmaıdy ol bireýlerdi synaı qaǵyp.
Haramnyń qarashyǵyn qara núkte
Qashanda júredi eken shyr aınalyp.
QAZAQ ÁIELI
Jyrlaýǵa qazaq áıelin
Aqynnyń mendeı bar ma áli?!
Ol – meniń búkil álemim,
Arymnyń appaq ardaǵy!
Asatyn odan joq názik,
Asatyn odan asqaq joq.
Qaraıdy ol bizge toqtalyp,
Qazaqtyń kóshin bastap kep.
Aıtpaımyn qalaı men solaı –
Ar tutam Arý – Anany.
Ol barda úıiń keń saraı,
Túp-túgel erdiń jaraǵy.
Kıizdi júnen sol basty,
Oıýlap syrmaq sol syrdy.
Úıdi de tigip, ornatty,
Ydysqa yrys toltyrdy.
Tartylǵan symdaı saýsaǵy,
Ol - ismer jáne ol – epti
Bilinbes keıip, sharshaýy,
Demepti «bala mezi etti».
Ózendeı tereń mol sýly
Arnaly qazaq áıeli.
Bilmeıtin tasyp tolqýdy,
Toıynsyn deıtin bar eli.
Ylǵı bir aqtan jasalǵan
Tartady ol nárli tamaǵyn.
Yqylas, nıet, bata alǵan,
Qydyrdaı sılap qonaǵyn.
Kúbirlep keıde qoıady ol –
Kúıitter kúnde yrymyn.
Órnektep oıý oıady ol,
Óredi kúnde burymyn.
Kórse ony qulyn kisinep,
Móńirep torpaq turady.
Kúıeýi keler keshirek,
Kók tirep shoshaq tymyǵy.
Atynan alar túsirip,
Aldynan shyǵyp áıeli.
Qoıady shyrt-shyrt túkirip,
Salqyndaý shyǵyp sálemi.
Ózi bir myrza, ózi – bek,
Ol – úıdiń kósem kórkemi.
Basqadan góri baby kóp,
Baqytty qazaq erkegi ...
Bar bolsa jardyń páktigi,
Baspaıdy erdi azap-muń.
Qaǵylmas, sirá qap túbi,
Áıeli barda qazaqtyń!
JYLDAR ÓTER
Jyldar ótip barady jyljyp, aǵyp,
Bir qýanyp júrekter, bir muńaıyp
«Eńbek etpeı erinsek qurımyz» dep,
Bıyl erte ornynan turdy halyq.
Sana, sezim shyryldar shegirtkedeı –
Ne tyndyrdy? ... Júr áli neni istemeı?
Tegis jerdi bolmaıdy tyrmalamaı,
Teristeýdi bolmaıdy teristemeı.
Mine, taǵy ketipti bir jyl ótip,
Keı saýsaqty kúıdirip, kúldiretip.
Jumysshynyń janary mólt-mólt etip,
Sharýaqordyń júregi dir-dir etip.
Suıyq sózdiń syldyry, syńǵyrynan
Oıshyldardyń oıy da myń qubylǵan.
Lepti lebiz lepirgen jan jubatyp,
Yrym úshin talaı shı syndyrylǵan.
Qotyr bastan qıyndaý soqyr bastar –
Syryq siltep syrtynan dosyn dattar.
Bet-betine belsengen belsendiler –
Qoltyqtasyp qostary qosylmastar ...
Jyldar óter áli de zýlap, zyrlap,
Biri – kózdi , biri ezý sýlandyrmaq.
Qarasha úıi qazaqtyń qaıter eken,
Daǵdarystyń daýyly turǵanda yrǵap? ...
***
Zamana maǵan keı kezde elesim syndy,
Sol úshin meni esh bir jan demesin jyndy.
Sezip júrmin ǵoı sezetinimdi,
Kórip júrmin ǵoı kóretin kúndi.
Óz demim ǵana ókpemmen alatyn tynys,
Sanam da durys sııaqty, sanatym durys.
Ushamyn desem – qanatym qurysh,
Óleńim, jyrym – sabatym yrys.
Bilem ǵoı, bilem – kóp syrdyń málim ekenin,
Túsinip bolmas, alaıda, Táńir esebin.
Dalada júrsem saǵym keshemin,
Naıqalǵan taýdan nalyp ótemin.
Otyrsam eger bir shyńnyń basyna shyǵyp,
Qyrandar sonda sasady-aý qasymnan yǵyp.
Shattana kúlip, ashyna kúlip,
Jatar-aý tynbaı jasyn aǵylyp.
Taýlarmen sóıtip ıyǵym teńdeser edi,
Qumdy emes, shyńdy betke alyp el kósher edi.
Halqymnyń sonda er, kósemderi –
«Aspanan túsken» der me eken meni?!
***
Sen qoıa tur sózińdi yzyńdaǵan,
Unamaıdy eshqashan myjyń maǵan.
Julmalaǵyń kep tur ǵoı júregimdi,
Shamańdy bil, shamandansam, jynym jaman!
Sen emessiń jynymdy basa alatyn,
Sál qýansam adammyn jasaratyn.
Sezimimdi sábıdeı áldeılep júr
Sónbeıtuǵyn keýdemde mahabbatym.
Kórip turmyn ishińniń tym tarlyǵyn,
Kóziń kórmes suńqardyń suńqarlyǵyn.
Jaǵyp júrse janyma jaqsy adamdar,
Ol ózimniń ómirge ińkárligim.
Oıyń nege ash ańdaı antaılaıdy,
Jaman nıet janyńdy jańqalaıdy.
Myna maǵan muntazdaı aǵa-ini, dos –
Nurlarynan boıyma qan taraıdy.
Sóıleısiń-aý sóz saptap, adamsynyp,
Saǵan kimder jasaǵan jamanshylyq.
Men bilemin, sen bárin jek kóresin,
Sondaı bolar árqashan nadan, shirik!
***
Kúmán, kúdik –
Kúltildek bul bir isik,
Oı-sanada turady shyńǵyrysyp.
Biteý jara bitkendeı bir jerine,
Kúmánshil men kúdikshil júr búrisip.
Kúmán, kúdik –
Kúná emes, ol – kúpirlik,
Kúpirlikke kóbimiz jol túsirdik.
Kúmánimiz oń bolmaı, teris bolsa,
Júregimiz ketedi-aý yrshyp-yrshyp.
Kúmán, kúdik –
Kónbes ol nasıhatqa.
Beınesi de kóriner ár sıpatta.
Kúmán, kúdik adamǵa artyq bolmas,
Bastap tursa tek qana aqıqatqa.
***
Biz de talaı kezinde bılep edik,
Kirmes jerge kirem dep kımeledik.
Endi otyrmyz alqalap nemereler,
Ubaq-shubaq taýsylmas kıno kórip.
Oınaq salsa qasyńda nemereler,
Ótken shaqtar oıyńa kele berer.
«Men jas boldym» degenge senbeıdi olar,
Sýretińdi kórsetseń senedi eger.
Esińe alyp sulýdyń syńǵyr únin,
Umyty da almaısyń tún qyzyǵyn.
Qaı jerimnen minimdi tabady dep,
Qabaǵyna qaraısyń ul-qyzyńnyń.
Keshki sezim bir bólek, tańǵy sezim,
Kóńilin de aýlaısyń báıbisheniń.
Ordalanyp ketkendeı osy kúni –
Ortamyzda ornaǵan máńgi senim.
Keýdesine keremet gúl taǵynǵan
Tym alystap ketpeısiń nur shaǵyńnan –
Ótip ketken keshegi jastyq shaqty
Taýyp alady ekensiń urpaǵyńnan.
***
Qubylyp tur sát saıyn aýa raıy,
Qala qyljaq bop ketti, taý – anaıy.
Judyryqtaı júregim julqynyp tur,
Kóńilimdi ne nárse daýalaıdy?
Qys kelse de qarlatyp qadam basyp,
Jańbyrly bult kelip júr amandasyp.
Qara jańbyr astynda qar egilse,
Men de ezilip, birtúrli qalam jasap.
Qara jańbyr tur, mine, jaýyp taǵy,
Bul ne degen tabıǵat aýyspaly?!
Jaz ben kúzim meniń de jaǵalasyp,
Ish jaǵymnan bir úreı daýystady.
Óndir sezim turatyn óngendeı bop –
Júrektegi laýlaǵan sóngendeı me ot?
Qysta jańbyr jaýsa eger, qınalamyn,
Janym súımes kelinshek kelgendeı bop.
KÓGERShINDER
Armysyndar, ardaqty kógershinder,
Aldyma ushyp aq tańda kelesinder.
Jylt-jylt etken oınaqy kózderińnen
Jumaq nuryn jyp-jyly tógesinder.
Sendersińder bazarly quthanama
Kúnen habar gýildep beretinder!
Shashqan jemdi jegen soń tyndym qylyp,
Boılaryńdy balqytar kún qyzdyryp.
Qaraısyndar aspanǵa, jan-jaqqa da,
Moıyndaryń taýystaı myń qubylyp.
Aqyldasyp, aıtysyp sál otyryp,
Keteseńder bir jaqqa kil qydyryp.
Barlyǵyńda bir ǵajap jarasym bar,
Máńgi esimde saqtalyp qalasyndar.
Áne otyr ǵoı oılanyp Alashubar,
Al, Shoınaqtyń adamdaı sanasy bar.
Mine, otyr ǵoı mardymsyp Júndibalaq,
Shirenedi, basqadan dara shyǵar.
Aspan jaqqa kóp qarar Aqbas degen,
Eshkim mundaı momyndy tappas bilem.
Imengen soń ne dersiń Shımoıynnan,
Ol nemege bilmeımin batpas neden?
Al Biztumsyq shoshańdar bilgishsinip,
Biraq tatý Aıdarly sappaspenen.
Qalmasyn dep jemsaýlar qaltalanyp,
Berýdemiz tary da, arpa da alyp.
Tereze ashyp, samaldap men otyrsam,
Júresińder bólmemde taltań qaǵyp.
Osylaryń uıat qoı, kókelerim,
Ie bolyp aldyńdar balkonǵa anyq
Kógershinder ... Men túkke tań qalmaımyn,
Qushaǵymdy senderge tańnan jaıdym.
Kókteımin dep kógershin alǵysymen,
Áldekimdeı ańyzǵa aldanbaımyn.
Kógershinge Kóshim han hat tasytqan,
Sondaı bolsam dep keıde armandaımyn.
Keshirińder kóp sóksem, kógershinder,
Dánderińdi jerden de terersińder.
Tilderińdi túsinem ymdaryńdy,
Osynyma kún saıyn senesińder.
Beıbitshilik beınesi – pák qussyńdar,
Kelińder de keýdemdi tór etińder!
Kógershinder!
Kógershinder!
