Uly dala taǵamdary men qolóneri jańǵyrdy

718

Zamana alysy, ýaqyttyń talaby myń qubylǵan  jahandaný dáýirinde ózimizdi ult retinde saqtap qala alamyz ba, joq álde bordaı tozamyz ba? Ýrbanızaııa, jańa tehnologııalardyń damýy ǵana emes, ultymyz ben memlekettiligimizdiń tamyryna balta shabatyn dúbara órkenıetterdiń yqpaly bizdiń ómir súrý ortamyz ben tanym-túsinigimizdiń ózgerýine alyp keldi. Baǵzydan kele jatqan salt-dástúrimiz ben jol-joralǵylarymyz turmaq ata dinimiz ben tilimizdiń de kúıi belgili.

Osynaý almaǵaıyp ýaqytta ata-babalarymyzdyń myńdaǵan jyldar súzgiden ótken, óziniń durystyǵyn dáleldegen, qandaı qoǵamda, qandaı zamanda da bolmasyn ómir súrýge laıyqty salt-dástúrimizdi jańǵyrtý bolashaǵymyzdyń kepili. Osyndaı uly murat jolynda jasalyp jatqan is-sharalardyń biri Áz-Naýryz meıramynyń qarsańynda  Almaty qalasyndaǵy «Qýyrdaqtyń kókesi» meıramhanasynda "Uly dala taǵamdary jáne qolóneri" atty kesh ótti.

Osy meıramhana  ulttyq taǵamdarymyzdyń erekshe túrlerin, umytylyp bara jatqan taǵam túrleri men daıyndaý joldaryn qaıta jańǵyrtyp jatyr. Adamnyń bolmysyna ishken asy men sýsynyń da áseri kóp. Fasfýdtar men kóptegen ulttardyń ulttyq ashanalary elge óz as-sýlaryn usyný arqyly ekonomıkamyzǵa ǵana emes mádenıetimizge de ekspanııa jasap otyr. Sondyqtan ulttyq qundylyqtarymyzdyń biri ulttyq taǵamdarymyzdy barynsha dáriptep, ózimizdiń kúndelikti dastarhanymyzda turatyn, iship-jem asymyzǵaı aınaldyrýymyz kerek.

Osy keshte meıramhana qonaqtaryna qazaqtyń shashylyǵy (qazir káýap dep atap júrgen) «kómbe» dep atalatyn et taǵamy daıyndalyp, usynyldy. «Kómbeni» ázirleý joldary beınebaıan túrinde kórsetildi. Odan keıin kesh qonaqtarynyń aldynda qurttyń qalaı daıyndalatyny kórsetildi. Sabaǵa quıylǵan  irkitti pisip, qazanǵa quıyp qaınatty. Qurt qaınap jatqan kezde onyń túbi kúıip ketpes úshin arnaýly qurt bylǵaýyshpen  álsin-álsin qazannyń túbin, erneýin qyryp aralastyryp otyrdy.Qaınap jatqan qurttyń kóbigin jalap, ystyq qurt ishken meıramhana qonaqtaryna qurt jaıly tolyq maǵlumat ta aıtylyp otyrdy. Bir ǵana qurttyń jas qurt,kóbik, ystyq qurt, syqpa qurt, malta, ezgen qurt,untaq qurt, qurt- maı, qurt-kóje syndy túrleri barynan-aq bizdiń ulttyq taǵamdarymyzdyń túrleriniń kóptigi men qunaryn baǵamdaı berseńiz bolady.

Qoı sútinen qoryqtyq pisirý men basqur toqý syndy ónerimizdi de Mońǵolııadan kelgen qandasymyz Alma apaıymyz sol jerde kórsetip berdi. Kesh kezinde ulttyq án-kúılerimiz oryndalyp, ǵasyrlar qoınaýyna baryp qaıtqandaı kúı keshken áserli kesh boldy. Keshti uıymdastyryp, júrgizip otyrǵan «Bıznes bastaý» kásipkerler mektebiniń basshysy, kásipker Ahmetbek Nursıla aǵamyzǵa meımandar alǵystaryn bildirdi. Ulttyq qundylyqtarymyzdy  zamanǵa laıyqtap elge usyný men kásip kózine aınaldyra bilýi, suranysqa ıe bolýy qandaı ónerimizdiń bolmasyn dáriptelýiniń, umytylmaı jalǵasyn tabýynyń birden-bir joly.


 Ardaq BERKIMBAI

 

Pikirler