— Tabyl aǵa, ashar-shylyq jaıly muraǵat materıaldaryn únemi jarııalap kelesiz. Bul joly Bashqurtstanǵa jolyńyz túsipti. Baýyrlas eldiń muraǵatynan elge qatysty tyń dúnıe kezdestire aldyńyz ba?
— Bul saparym jaman bolmady. Qanjyǵamda jańalyq kóp. Bizdiń elge de qatysty tyń derekterge keziktim. Sózdi mynadan bastaǵym kelip tur. Bizdiń keıbir ǵalymdar asharshylyqta qazaq dalasynda 4 mln-daı adam qyryldy degen málimet usynady. Bul — jalǵan aqparat. Qyrylǵan halyqty az kórsetý arqyly neni kókseıtinderin túsinbeımin. Osy saparymda Bashqurtstandaǵy Respýblıkalyq muraǵattan 1921-22 jylǵy asharshylyq saldarynan odaq boıynsha 6 mln. adam óldi degen derek taptym. Qupııa derek. (Al 1931 jylǵy ashtyq bólek áńgime). Asharshylyqta qazaqtan kóp qyrylǵan halyq joq. Demek, meniń esebim boıynsha 1921-22 jylǵy asharshylyqtyń ózinde qazaqtyń 3 mln-daı adamy jer jastanǵan.
— Alapat ashtyq Bashqurt halqyna da ońaıǵa soqpaǵan bolar? Olarǵa tıgizgen zaýaly jaıly da aıta ketseńiz.
— Árıne, qoldan jasalǵan asharshylyq bulardy da aınalyp ótpegen. 1921 jyly bastalǵan ashtyq 1922 jyly jalǵasyp, Bashqurtstan gýbernııalarynda 421.352 adam, 368.330 balalar ashtyq aýyrtpalyǵyn tartyp, aýrý-syrqaý meńdep, kóbi ólim qushypty. (GACh.of.380.op.1.d.18.p21.24.) Ashtyqtyń kesirinen álsiregenderdi qýaty barlar tamyz aıynda (86 adamdy) soıyp jeı bastaǵan. Ýralskide — 84, Troıkide — 5, Mıasskomda — 7, gýbernııa boıynsha 98 adamdy soıyp jegen. (GACh.o.f.380.op.1d18-37.) Mine, jan shoshyrlyq faktiler.
El bolǵasyn kósemsiz bola ma? Bashqurt halyq qozǵalysynyń basshysy A.A.Valıdov Keńes basshylarynyń júrgizip jatqan saıasattaryn áshkereleıdi. Óıtkeni «Asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen uran bul jaqqa da jetken edi. Onyń qundy usynystary nátıjesiz qalyp, kóp keshikpeı gýbernııalarda ashtyq órtteı laý ete túsedi. Arhıv qujattaryna súıensek, 1921 jyldyń birinshi qańtarynda Ýfa gýbernııasynda 13 mıllıon put astyq, 2.2 myń put maı, 12 mıllıon dana jumyrtqa, Kishi bashkerııa boıynsha 2.2 mıllıon put astyq, 6.2 put maı jınalǵan. Sharýalarda 39 myń iri qara, 82 myń qoı, eshki bolǵan. Olardy da sypyryp alǵan. Ara ósirýden jınalǵan 2.2 put bal da tárkilengen. Ol azdaı 1921 jylǵy qýańshylyq qosylyp, azamat soǵysy qaljyratqan elde ashtyq bastalady da, halyq kóterilisine ulasady. Aryndy ózenderdiń boıymen aqqan ólikter jaǵalaýlarda shashylyp jatty deıdi bizge jetken derek.
— Demek, qyzyl ımperııa olardy da aıamaǵan eken-aý?...
— Bir «qyzyǵy», apat oshaǵynyń ulǵaıa bastaǵanyn sezingen qyzyl ımperııa Máskeýdiń qol astyndaǵy az ulttarǵa «jyly shyraı» tanytqan. Mysaly, sol ýaqytta Amerıka, Shveııa, Norvegııa, qyzyl krest qoǵamdary ashtyqtyń aldyn alý úshin azyq-túlik vagondaryn jóneltip otyrǵan. Muny Reseı dabyraıtyp kórsetpegen. Jasyrǵan. Syrttan jetkizilgen kómektiń qansha ekeni áli kúnge jumbaq. Alaıda, eń soraqysy, Qazaqstandy mundaı járdemnen tys qaldyrǵan. Osynyń ózi-aq qazaq ultyn joıyp jiberýge baǵyttalǵan qadam deýge jetip jatyr! Menińshe, Lenın bastaǵan qyzyl ımperııa alash qaıratkerlerinen qatty shoshyǵan. Olarǵa senimsizdik tanytqan. Qalaıda ultty qurtyp jiberýge tyrysqan ǵoı. Sebebi bolshevıkterdiń baǵdarlamalary men zańdarynyń kóbin Alash kósemderi túzedi. Sondyqtan da, olar “soıalızmge birden-bir qaýipti jurt — Alash” dep uǵynǵany kámil.
— Sózińizdiń túbirine úńilsek, shetten kelgen azyq-túlik baýyrlas bashqurt halqyn ashtyqtan qutqaryp qaldy degendi meńzeıdi. Oǵan qandaı naqty dálelderińiz bar?
— Jeri qunarly da qutty óńirde ashyqqan halyqqa 1922 jyldyń 6 qańtarynda «Vınkobogo» sý kemesi 5.900 tonna júgeri dáni jáne basqa da azyq-túlik, dári-dármek jetkizgen. Álgi sheteldiń kómegi 5250 ashyqqan balalardy asyrasa, 1921 jylǵy jeltoqsandaǵy derek boıynsha 75 000 balany ashtyqtan qorǵaý kerektigin málimdeýmen qatar (GIARb f.r.-O1O1.op 1.d.70.l.29-30) balalar ólimi 40 paıyzǵa, emshektegi sábıler ólimi 75 paıyzǵa jetkenin qamtyp aıtylady. Sol tusta Amerıka ákimshiligi ashyqqandarǵa kómek esebinde 29 tamyzda Rıgadan Máskeýge 8 vagon, 30 tamyzda 14 vagon toly azyq-túlik jóneltilgenin «Pravda» gazetiniń 1921 jylǵy 3 qyrkúıegindegi sanynda jazǵan eken. Eldi ashtyqtan qutqarý úshin qurylǵan 2222 ashanadan 276 686 adam tamaqtanyp turǵan. «Pravda» gazetiniń jazýynsha, RSFSR-da 1922 jyldyń 1 tamyzdaǵy málimetinde 9 mıllıon 554 myń 575 adamǵa ómirin jalǵaýǵa Amerıka azyqpen kómek bergeni ashyq aıtylǵan. (ARA) (GARF. F.r.1058.op1.d.532.l.99a). Al bul jerdegi muraǵat derekterinen ashtan qyrylyp jatqan qazaq eline az da bolsa kómek boldy degendi óz basym kezdestire almadym.
— Keıbir tarıhshylar asharshylyqta ólgen qazaqtardyń sanyn búrkemeleıdi dep qaldyńyz. Ony naqty qandaı derekke súıenip aıtyp otyrsyz?
— Reseıdiń qupııa málimetinde 1900 jyly Qazaqııada 10 mln. halyq turady dep jazylǵan. Budan 10 jyldan asa ýaqyt ótkende Alash ardaqtysy Ahmet Baıtursynov: “Alhamdýlılla, 7 mln. qazaq barmyz”, — dep naqtylaıdy. Demek, eki arada ósim joq. Bálkim, jut pen asharshylyq jaıpap tastaǵan. Orystyń Sajnıkov degen tarıhshysy 1915 jyly jazǵan maqalasynda: “Qazaqtardyń árbir úıine barǵanda, qansha balań bar dese, 4-5 qara domalaq dep aıtady. Naqty adam sanyn aıtpaıdy olar. Óıtkeni Reseıdiń otary bolǵandyqtan, salyqtan qorqady”, — dep jazady. Onyń boljamynsha, tap sol ýaqytta Qazaqııada 8,5 mln. adam tirshilik keshken. Al 1921-22 jyly ashtyqtan tiri qalǵan qazaq sany 4 mln. Joǵaryda keltirilgen málimettermen salystyrsaq, qalǵandary qaıda ushyp ketken? Osyǵan men renjımin. Ashtyq týraly jazǵan franýz jazýshysy Izabella: “1921 jyldan bastalǵan ashtyq Qazaqstanda 1934 jylǵa deıin jalǵasty. Ashtyq tórt kezeńnen turdy. Osy kezeńde qazaqtardyń 80 paıyzy qyryldy. Bul genoıdten de asyp ketti”, — dep jazady. Osyndaı derekterdi kórip otyryp, qalaı shydaısyń? Rasyn aıtý kerek, qoldan uıymdastyrylǵan ashtyq qazaqtyń tektiligin joıdy. Sonyń zardabyn áli tartyp kelemiz.
— Tabyl aǵa, asharshylyq jaıly az jazylǵan joq. Jazyla da bermek. Bul — qazaq halqy úshin umytylmas qasiret! Sóz sońynda sizdi qazir qatty mazalap júrgen máselege toqtalsaq?...
— Ýkraına jerindegi ashtyq týraly tarıhı derekter aıtyldy. Olarda halyqtyń 11 paıyzy qyrylǵany naqtylandy. Muny burynǵy Keńes odaǵynyń tusynda-aq moıyndatty. Al bizdiń elimizdegi halyqtyń 80 paıyzy, tórt birdeı ashtyqta qyrylǵanyn áli kúnge deıin eshkim, esh jerde naqty derekpen dáleldegen joq. Men maqsatym — osynyń túbine jetý. Oǵan ǵumyrym jete me, bilmeımin.
Naǵashybaı QABYLBEK,
