Aqadyrdan qos qabatty qorym tabyldy

843

 

Batys Qazaqstan oblysy, Jánibek aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Aqadyr-2 eskertkishine tıesili 44 qorymnyń birinde alǵashqy qazba jumystaryn aıaqtaǵan oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń mamandary on toǵyzynshy qorymnan eresek er men áıel adamnyń jáne eki jas balanyń súıekterin tapty.

 

TAIPALAR TONAǴAN QORYM

Ǵalymdar qorymnyń temir dáýirine, b.e.d. VI-IV ǵasyrlarǵa jatatynyn aıtyp otyr. Buny qorymnan tabylǵan b.e.d. V ǵasyrǵa tıesili jebeniń qoladan quıylǵan ushy da dáleldep otyr.Arheologtardyń aıtýynsha, qorymdy bul jerge keıinirek kelgen sarmattar tonaýy múmkin. Kóshpendiler qabirdi adaqtap bolǵan soń, ony

 

Jaýynger keıpinde jerlengen bala. Aqadyr-2 qorymy, Batys Qazaqstan oblysy. Tamyz, 2010 jyl.ári qaraı tereńdete, keńite qazyp, oǵan óz taıpalastaryn jerlese kerek.Úńgirde qaz-qatar jatqan úsh qanqanyń er, áıel jáne birge tolmaǵan jas balaǵa tıesili ekendigi anyqtaldy. Er adamnyń jaýyrynynyń astynan synǵan qola aına tabyldy. Ejelgi kóshpendilerde aınany syndyrý dástúri belgili bir mán-mańyzǵa ıe bolǵany málim.Áıel adamnyń janyna sheberlerdiń qolymen quıylǵan qysh ydys, jip ıiretin urshyqtyń basy, áınekten jasalǵan monshaq qoıylǵan jáne bas jaǵynda qurbandyqqa shalynǵan janýardyń súıekteri bolǵan.Bala tikburyshty etilip aǵashtan qashalǵan qola qospalary bar tumar tárizdi ádemi sándik alqamen jerlengen. Jerlengender bir áýlettiń músheleri me, joq pa – anyǵyn antropolog-mamandar aıtpaq.

 

ǴASYRLARDAN JETKEN DÁM

 

«Qabirden biraz qysh qumyralar alyndy. Bizdi ustaıtyn tutqasy, as quıatyn aýzy bar, zerlengen ydysta tamaqtyń qaldyqtary saqtalyp qalǵandyǵy qyzyqtyrdy. Qumyra ortan beline deıin sary tústi suıyq tamaqpen toltyrylǵan. Alaıda ydystyń túbindegi arnaıy tesikter arqyly as-sý jerge tógilipti. Qumyra turǵan jerdiń topyraǵy da sarǵysh túske boıalǵan».

 

 

Aqadyr-2 qorymyna jerlengen adamnyń qańqa súıekteri. Batys Qazaqstan oblysy, tamyz, 2010 jyl.tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń ǵylymı qyzmetkeri Iana Luqpanova.Qazba barysynda tabylǵan jádigerler endi ǵalymdardyń naqtyly saraptamasynan ótpekshi. Jalpy jer astynan úsh metr tereńdikte qazylǵan qorym qurylysynyń ózi kóńil aýdarýǵa turarlyqtaı óte úlken. Eni – 3, bıiktigi – 1,5 metr. Ishi irileý kelgen sopaqsha qysh tastarmen toltyrylyp, aralaryna usaq qum sebilgendigi de qazba jumysyna qatysqandardyń nazaryn aýdartypty.Eń qyzyǵy – joǵarydaǵy úlken qorymnyń irgesinen 5 jasar balaǵa arnalǵan kishirek jerleý orny tabyldy. Qurylysy, arhıtektýrasy boıynsha týra úlken qorym tárizdes.Iana Luqpanovanyń aıtýynsha, b.e.d. III ǵasyrdaǵy kóshpendiler qoǵamy úshin sábı aıryqsha mańyzdy rólge ıe bolsa kerek.

 

 

RESEIMEN ShEKARADAǴY QAZYNA

 

Aqadyr-2 – aýdan tarıhyndaǵy 2010 jylǵa deıin qazylǵan úshinshi qorym. Uzyndyǵy 2,200 metr bolatyn eskertkish Aqadyr aýylynan soltústik-shyǵysqa qaraı úsh shaqyrym qashyqtyqta jatyr.Byltyr Maıtúbek eskertkishine tıesili qorymnan da jaýynger keıpinde jerlengen bes jasar balanyń súıekteri, moıynǵa, qolǵa taǵatyn

 

Qysh qumyraǵa uqsatyp áınekten qashalǵan monshaq. Aqadyr-2 qorymy, Batys Qazaqstan oblysy. Tamyz, 2010 jyl.monshaqtar, tóńkerilgen kishkentaı qazan jáne qaıraq tabylǵan-tyn. Bala sary tústi metaldan jasalǵan órnektermen áshekeılengen kıizdiń ústine jatqyzylypty.Bul – Jánibek aýdanynda bastalǵan zertteý jumysynyń basy ǵana. Keler jyldary úlken arheologııalyq oljadan úmitti ǵalymdar Aqadyr-2 kompleksinde qazba jumystaryn odan ári jalǵastyrmaqshy.Jánibek Reseıdiń Volgograd, Saratov oblystarymen shektesetindikten, shekaradaǵy Kishi ózen men Tarǵyn ózenderiniń aınalasyn reseılik arheologtarmen birigip zerttep shyǵý da josparlanǵan. Qos ózenniń aınalasy ara-qashyqtyqtary 50, 100, 200 metrlik úlkendi-kishili obalarǵa toly deıdi mamandar.Jalpy, Jánibek aýdanynyń aýmaǵy az zerttelgen. Alǵash ret 1980 jyly jergilikti arheolog Borıs Jelezchıkov pen máskeýlik ǵalym Masha Mashkova bastaǵan zertteý toby qazirgi Taý (burynǵy Qaırat) aýylynyń qasyndaǵy jalǵyz qorym ústinen sý qubyryn tartyp jatqandyqtan jedel túrdegi qazba jumystaryn júrgizgen-di.


Gúlfaırýs ÝÁLIAHMET, 

«Azattyq radıosy».

Pikirler