Áldı, áldı, aq bópem,
Aq besikke jat, bópem!
Jylama, bópem, jylama,
Jilik shaǵyp bereıin,
Baıqutannyń quıryǵyn
Jipke taǵyp bereıin.
Áldı, áldı, appaǵym,
Qoıdyń júni – qalpaǵyń.
Jurtqa jaman bolsa da,
Ózim súıgen appaǵym.
Áldı, áldı, shyraǵym,
Kólge bitken quraǵym.
Japanǵa bitken tiregim,
Jaman kúnde keregim!..
Áldı, áldı, aq bópem,
Aq besikke jat, bópem!
Qonaq kelse, qoı, bópem,
Qoı toqtysyn soı, bópem,
Quıryǵyna toı, bópem!
Aınalaıyn kún bópem,
Býryl taıǵa min, bópem!
Aq qyzy bar úıinde,
Aqylbaıdyń úıine
Burala baryp tús, bópem,
Qymyzynan ish, bópem!
* * *
Qolymyzdan is alyp,
Moıynyna kúsh alyp,
Bizdi baǵar ma ekensiń?
Quryǵyńdy maıyryp,
Túnde jylqy qaıyryp,
Jaýdan jylqy aıyryp,
Jigit bolar ma ekensiń?
Aıyr qalpaq kıisip,
Aqyryp jaýǵa tıisip,
Batyr bolar ma ekensiń?
Barmaqtaryń maıysyp,
Túrli oıý oıysyp,
Usta bolar ma ekensiń?
Tańdaılaryń taqyldap,
Sóılegende sóz bermeı,
Sheshen bolar ma ekensiń?
Keń balaǵyń túrisken,
Uly topta kúresken
Palýan bolar ma ekensiń?
Bal qaınatyp, shaı ishken,
Qazy kertip, jal jegen,
Asty bolar ma ekensiń?
Uzaq jasap, kóbirek,
Basty bolar ma ekensiń?
Qaraǵaı naıza qolǵa alyp,
Jaýǵa tıer me ekensiń?
Qashqan jaýdyń artynan,
Túre qýar ma ekensiń?
Qýyp oıdyń jetigin,
Bilip ǵylym tetigin,
Ǵalym bolar ma ekensiń?
Eńbek etip bar elge,
Ónerińmen álemge
Málim bolar ma ekensiń?
Kóp qıynnan ótersiń,
Maqsatyńa jetersiń.
Uıyqtaı qoıshy, bópeshim!
Qaz-qaz, balam, basarsyń,
Sútke sýdy qosarsyń.
Tal shybyqtan at minip,
Baldyrǵan myltyq asarsyń.
Jylama, balam, jylama,
Apańdy sen qınama!
Jumystaryń taýsylmaı,
Terlep-tepship júrersiń.
Qyzyǵymen oıynnyń,
Saqyldap sen de kúlersiń.
Es toqtatyp bir kezde,
Aldy-artyńdy bilersiń,
Áldı, balam, áldı-aı,
Apań aıtqan án-kúı-aı.
Besik jyryn apańnyń
Kishkeneńnen jattaı ber.
Qaz-qaz turyp ómirge,
Basyp taban attaı ber.
Ózińe arnap, bópeshim,
Taý sýyndaı sarqyrap,
Tolqyp aqqan jyr qalsyn.
Jeńiltek bolma, bópeshim,
Salmaqty bol erlerdeı.
Júgire berme dalańdap,
Qur bekerge erbeńdeı.
Jylama, balam, jylama,
Atasy aıtqan bul sózdi,
Bópeshim meniń uǵa ma?
Áldı, balam, áldı-aı!
Jetige qashan kelesiń?
Sýyn ákep shesheńniń
Erjetken soń berersiń,
Quryǵyn ustap ákeńniń
Sońyna sen de erersiń.
Jylama, balam, jylama,
Apańdy sen qınama!
Ákeń seniń qýansyn,
Shesheń seniń qýansyn.
***
Aınalaıyn aıdan,
Sý alaıyn saıdan.
Jigit bolyp, bópeshim,
Tısin elge paıdań!
Aspandaǵy juldyzym,
Mańdaıdaǵy qundyzym,
Uıyqtaı qoıshy tezirek,
Tolyqsyǵan qyrmyzym!
***
Áldı, áldı, bóbegim,
Jubanbaıtyn ne dedim.
Bóbegimdi emizip,
Besigine bóledim.
Áldı, áldı, áldı qaq,
Erjetkende jylqy baq.
Úlken taýdan túlki qaq,
Táńir bersin basyńa baq.
Áldı, áldı, bóbegim-aý!
Áldı, áldı, taılaǵym,
Óristegi shańdaǵym,
Ot basynda oınaǵym,
Sý betinde qaımaǵym.
Áldı, áldı, bóbegim-aý!
Áldı, áldı, oımaǵym,
Oımaǵymmen oınadym.
Kúnde áldılep súısem de,
Qyzyǵyńa toımadym.
Áldı, áldı, bóbegim-aý!
Besikti alastaý
Alas, alas, baladan alas,
Iesi keldi, pálesi kósh!
Alas, alas, báleden alas,
Kózi jamannyń kózinen alas!
Tili jamannyń tilinen alas!
Qyryq qabyrǵasynan alas,
Otyz omyrtqasynan alas!
Alas, alas, alasy,
Keldi, mine, balasy.
Kósh, kósh, pálesi,
Keldi, mine, egesi.
Atalaryń aqyrsa, odan qoryqpa,
Analaryń, aǵalaryń shaqyrsa,
odan qoryqpa,
Oınaqtaǵan laqtan qoryqpa,
Syldyraǵan bulaqtan qoryqpa.
Týlaǵan taıdan,
Qýalaǵan botadan qoryqpa!
Mań tóbetteı uıqyly bol,
Túlkiniń balasyndaı kúlkili bol.
Alas, alas, alasy,
Keldi, mine, balasy.
Uıyqtap dem alsyn,
Qýnap oıansyn!
Besikke bóleý
Moınymdaǵy tumarym,
Tarqamaıtyn qumarym.
Taǵdyr bergen alsyn dep,
Aq besikke salsyn dep.
Moınymdaǵy marjanym,
Qoradaǵy mal-janym.
Besigińe jata ǵoı,
Tátti uıqyǵa bata ǵoı.
Balam jatsyn besikke,
Pálesi qalsyn esikte.
Besikten sheship alarda
Anasy sheship alsyn,
Uıqysy besikte qalsyn.
Balam besikten shyqsyn,
Pálesi esikten shyqsyn.
Ós-ós! (baldyrǵannyń qol-aıaǵyn sozý)
Ós-ós, balam, óse ber,
Batyr bol – balýan bilekti,
Batyl bol – taımas júrekti.
Aıaǵyńdy sozaıyq,
Saýsaǵyńdy jazaıyq.
Etti bolsyn baltyryń,
Epti bop ós, jarqynym.
Seıit KENJEAHMETULY,
«Qazaqtyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary» kitabynan.
«Atamura», 2010
