«Aspan» atty suńqaryn qolynan túsirmeı, únemi oıýly beshpentpen júretin Rýslan Abyl qusbegilikti 11 jasynan beri súıikti isine aınaldyrdy. Tipti tań men keshti aıyryp bolmaıtyn túngi klýbtaǵy dıdjeılik qyzmeti de ony qanatty «dostarynan» alystata almady. Qusbegilik – ol úshin sport, óner, ómirdiń ajyramas bólshegi. Ulttyq sportty saqtap qalý úshin jantalasyp júrgen Rýslannyń áńgimesi túsingen janǵa oı salarlyqtaı…
«Slovenııa, alaqandaı ǵana Slovenııa qusbegilik týraly arnaıy pándi mektep baǵdarlamasyna engizip qoıdy. Búginde Eýropa men arab áleminiń qusbegilikke degen qyzyǵýshylyǵy artyp tur. Qusbegilikti ulttyq sporty, atakásibi sanaǵan qazaqtar uıyqtap jatqanda, bar álem bul ónerge talasý ústinde. Bizdiń qymyz ben qazyny ózgelerge ustata salǵanymyzdaı, qusbegilikten de qol úzip qalatyn túrimiz bar. Túsinesiz be, Facebook áleýmettik jelisine tirkelgen álemdegi qusbegilerdiń sany – 40 myń. Tirkelmegeni qanshama?! Germanııada 12 myń qusbegi bary resmı túrde anyqtaldy. Al qusbegilikti tól sporty sanaǵan qazaqtardyń ishinde bul sportty serik etkenderdiń sany 70-ten áreń asyp jyǵylady. Ulttyq sportty ózgeniń óńgerip ketýinen aman alyp qalatyn baǵdarlama qabyldaý kerek shyǵar, múmkin. Áıtpese…»
Rasynda, japondar dzıýdosymen, ózbekter kýrashymen maqtanady. Tól sportyn nasıhattaý barysynda túrli ádisterdi qoldanyp, jalpaq álemge ulttyq sportynyń tilin túsindirip jatady. Al qazaqqa Alladan daryǵan óner — qusbegilikti ózgeni qoıyp, óz elimizde órkendetýge den qoıar emespiz.
«Sheteldik jazbalardan qusbegilik eń alǵash Úndistan men Mesopotomııada paıda boldy degen derekterge jıi ushyrasamyn. Biraq bul – jalǵan aqpar. Óıtkeni búrkit pen suńqar qońyrjaı klımatta ǵana erkin samǵaı alady. Taý bókterinde tynystap alǵan soń jazyqta talmaı ushady. Al joǵaryda aıtylǵan Mesopotomııa men Úndi jeri – óte ystyq. Ejelgi saq dáýirinde tasta qashalyp salynǵan qustardyń sýretin tarıhshylar qyran dep topshylady. Onyń ústine, Búrkitshilerdiń dúnıejúzilik federaııasynyń múshesi óz eńbeginde «qusbegilik eń alǵash ret Turan jerinde paıda boldy» dep jazǵan. Endeshe, qusbegiliktiń qazaq dalasynda paıda bolǵanyna kúmán keltirmeý kerek. Edil qaǵan Eýropany jaýlaǵanda, onyń tik kótergen týyndaǵy qara suńqarǵa bári kóz tigip, keremet qyzyǵýshylyq tanytty».
Ulttyq sportymyzǵa kóz salýshylardyń kóp ekenin joǵaryda aıttyq. Qusbegilik búginde bar álemde qarqyndy damý ústinde. Qazaqstandaǵy qusbegilikti damytýǵa jeke kásipkerler de bilek sybanyp kirisip ketti. Ásirese óner adamdarynyń yqylasy erekshe. Qarapaıym halyq sahnanyń kórkine aınalǵan ártisterdiń árbir qımylyna qol soǵyp, olardyń is-áreketine erekshe mán beredi. Endeshe, qusbegilikti nasıhattaýǵa ánshi, kúıshilerdi de paıdalaný kerek. Máselen, Toqtar Serikov suńqar dese ishken asyn jerge qoıady delik. Osydan soń Toqtardyń talantyna tamsanýshylardyń suńqar, qusbegilik týraly tereńnen bilýge talpynatynyna senim zor.
«Qazaqstandaǵy qusbegilerdiń basyn biriktirgen irili-usaqty uıymdar bar. Olar jumys istemeı, qol qýsyryp otyr deı almaımyn. Alaıda nasıhat jumystaryn júrgizýde belsendilik tanytpaı otyrmyz. Máselen, qusbegilik týraly arnaıy saıt ashamyz dep basshylardyń ýáde bergenine tórt jyl boldy. Al shetelde qusbegilik týraly saıttan kóz súrinedi. Sporttyń bul túri týraly jeke gazet-jýrnaldar men kitaptar bolsa da, murtymyzdy balta shappas edi. Ókinishke qaraı, sheshýin tappaǵan osyndaı máseleler qusbegilikti nasıhattaýǵa kedergi keltirýde. Álemniń 77 elinen kelgen saıatshylardyń basyn qosyp, Eýropa Halyqaralyq qusbegiler festıvalin uıymdastyrdy. Qazaqstanda ótken is-sharalardyń ishindegi eń aýqymdysy dep Baqyt Qarnaqbaev aǵamyz uıymdastyrǵan «Qusbegilik: kóbeıtý jáne veterınarııa» atty halyqaralyq semınardy aıtýǵa bolady. Oǵan álemdegi búrkitshilerdiń bas dárigerin shaqyrdyq. Ol kisi qusty qalaı emdeý, qalaı tamaqtandyrý qajet ekenin taǵy bir saraptap berdi. Shyny kerek, bizderde qus aýyryp qalsa, oǵan durys dıagnoz qoıylmaıdy. Máselen, syrqattanǵan qusty Qazaqstanda úsh ortalyq tekseredi jáne úsheýiniń qoıǵan dıagnozy bir-birimen múlde sáıkes kelmeıdi».
Qustardyń qarny toq bolmasa, odan qandaı da bir nátıje suraý ábestik. Bir ıtelgi kúnine 150-200 gramm sıyr etin jeıdi. Al búrkitke 450-600 gramm et berýge mindettisiń. Qustar da adam sekildi. Durys tamaqtanbasa, aǵzasy álsireıdi.
«Túzde ushyp úırengen qustardyń aǵzasy óte shydamdy. Alyp júrekti. Al qolǵa úıretken qustardan únemi bir kinárat tabylady. Sheteldikter satyp alarda eń birinshi olardyń júregi qýatty ma, joq pa, sony qaraıdy. Qolǵa úıretken qustar álsiz bolmaýy úshin jaqsylap baptaý kerek. Jaqynda ǵalymdar qolǵa úırengen qustardy kıiz úı sekildi dóńgelek pishinde jasalǵan úıde ósirý kerektigin anyqtady. Sebebi qus aspandy kóremin dep dóńgelek úıde aınalyp usha beredi, usha beredi. Bul óz kezeginde qustyń densaýlyǵynan min tappaýǵa septigin tıgizedi. Biz tek qustarǵa ǵana emes, ańdarǵa da jaqsy kútim jasaýǵa tıispiz. Máselen, búrkit pen suńqarǵa azyq bolady dep dala qoıany men túlkini alyp kelemiz. Olardy arnaıy jyljymaly qora-jaılarǵa salyp, tamaǵyn berip, jaǵdaıyn jasaýǵa mindettimiz. Alaıda bizde ondaı múmkindik joq, sol sebepti ańdardy ustap ákelip, qoraǵa qamap tastaımyz. Dala qoıandary shydamaı ólip ketedi. Sosyn amal qalmaǵasyn úı qoıandaryn jiberýge týra keledi. Úı qoıany qashpaıdy, óte qorqaq. Bul – óz kezeginde qusbegiliktiń qyzyǵyn qashyratyn faktorlardyń biri».
Úı qoıandarynyń qashpaı, bir orynda turyp alýy búrkittiń abdyraýyna jol ashady. Ol ańdy durys búre almaı qalady. Al bul sátti utymdy paıdalanǵan sheteldikter qusbegiliktiń túp tórkini jatqan Qazaqstandaǵy jaǵdaı osyndaı dep kúlki qylyp, ǵalamtorǵa shyǵaryp jibergen kezderi de bolǵan.
«Qusbegilik – naǵyz sport. Basqa sport túrlerinen basty artyqshylyǵy – tabıǵatqa etene jaqyn bolatyndyǵynda. Qusbegi ataný úshin fýtbol jankúıerinen de artyq fanat bolýǵa tıissiń. Ata-babamyzdan qalǵan tól muraǵa tańba túsirmeýdi qazir oılaǵanymyz da kesh. Qusbegilik Almatydan ózge, Ortalyq, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda qanat jaıyp keledi. Jaqynda Atyraýǵa úıretilgen qustardy jiberdik. Elimizdegi búrkitshilik salasynda tyndyrylǵan ister az. Ózim de qur sózden úı turǵyzatyn adam emespin. Agrarlyq ýnıversıtettiń ańshylyqtaný fakýltetin bitirdim. Endi oqyrmandy qusbegiliktiń qyr-syryna qanyqtyratyn kitap jazyp shyǵamyn».
Aqyrys SEIITQAZY,
«Alash aınasy».
