Qusbegilik ónerimizdi de ózgeler óńgerip kete me?..

1438

«Aspan» atty suńqaryn qolynan túsirmeı, únemi oıýly beshpentpen júretin Rýslan Abyl qusbegilikti 11 jasynan beri súıikti isine aınaldyrdy. Tipti tań men keshti aıyryp bolmaıtyn túngi klýbtaǵy dıdjeılik qyzmeti de ony qanatty «dostarynan» alystata almady. Qusbegilik – ol úshin sport, óner, ómirdiń ajyramas bólshegi. Ulttyq sportty saqtap qalý úshin jantalasyp júrgen Rýslannyń áńgimesi túsingen janǵa oı salarlyqtaı…

«Slovenııa, alaqandaı ǵana Slovenııa qusbegilik týraly arnaıy pándi mektep baǵdarlamasyna engizip qoıdy. Búginde Eýropa men arab áleminiń qusbegilikke degen qyzyǵýshylyǵy artyp tur. Qusbegilikti ulttyq sporty, atakásibi sanaǵan qazaqtar uıyqtap jatqanda, bar álem bul ónerge talasý ústinde. Bizdiń qymyz ben qazyny ózgelerge ustata salǵanymyzdaı, qusbe­gilikten de qol úzip qalatyn túrimiz bar. Túsinesiz be, Facebook áleýmettik jelisine tirkelgen álemdegi qusbegilerdiń sany – 40 myń. Tirkelmegeni qanshama?! Germanııada 12 myń qusbegi bary resmı túrde anyq­tal­dy. Al qusbegilikti tól sporty sanaǵan qa­zaq­tardyń ishinde bul sportty serik et­ken­derdiń sany 70-ten áreń asyp jyǵy­lady. Ulttyq sportty ózgeniń óńgerip ketýinen aman alyp qalatyn baǵdarlama qabyl­daý kerek shyǵar, múmkin. Áıt­pese…»

Rasynda, japondar dzıýdosymen, óz­bek­ter kýrashymen maqtanady. Tól sportyn nasıhattaý barysynda túrli ádis­terdi qol­danyp, jalpaq álemge ult­tyq sporty­nyń tilin túsindirip jata­dy. Al qazaqqa Alladan daryǵan óner  — qusbegilikti ózge­ni qo­ıyp, óz elimizde órkendetýge den qoıar emespiz.

«Sheteldik jazbalardan qusbegilik eń alǵash Úndistan men Mesopotomııada paıda boldy degen derekterge jıi ushyrasamyn. Biraq bul – jalǵan aqpar. Óıtkeni búrkit pen suńqar qońyrjaı klımatta ǵana erkin samǵaı alady. Taý bókterinde tynystap alǵan soń jazyqta talmaı ushady. Al joǵa­ryda aıtylǵan Mesopotomııa men Úndi jeri – óte ystyq. Ejelgi saq dáýirinde tasta qa­sha­lyp salynǵan qustardyń sýretin tarıhshylar qyran dep topshylady. Onyń ústine, Búrkitshilerdiń dúnıejúzilik fede­ra­ııa­synyń múshesi óz eńbeginde «qusbegilik eń alǵash ret Turan jerinde paıda boldy» dep jazǵan. Endeshe, qusbegiliktiń qazaq dalasynda paıda bolǵanyna kúmán keltirmeý kerek. Edil qaǵan Eýropany jaýlaǵanda, onyń tik kótergen týyndaǵy qara suńqarǵa bári kóz tigip, keremet qyzyǵýshylyq tanytty».

Ulttyq sportymyzǵa kóz salýshy­lar­dyń kóp ekenin joǵaryda aıttyq. Qus­begi­lik búginde bar álemde qarqyn­dy damý ústinde. Qazaqstandaǵy qusbe­gi­likti damy­týǵa jeke kásipkerler de bilek sybanyp kirisip ketti. Ásirese óner adam­dary­nyń yqylasy erekshe. Qara­paıym halyq sah­nanyń kórkine aınal­ǵan ártis­terdiń árbir qımylyna qol so­ǵyp, olar­dyń is-áreketine erekshe mán beredi. Endeshe, qusbegilikti nası­hat­taýǵa ánshi, kúıshi­lerdi de paıdalaný kerek. Máse­len, Toqtar Serikov suń­qar dese ishken asyn jerge qoıady delik. Osydan soń Toq­tar­dyń talantyna tam­saný­shylar­dyń suńqar, qus­begilik týraly tereńnen bilýge talpynatynyna senim zor.

«Qazaqstandaǵy qusbegilerdiń basyn biriktirgen irili-usaqty uıymdar bar. Olar jumys istemeı, qol qýsyryp otyr deı almaımyn. Alaıda nasıhat jumystaryn júr­gizýde belsendilik tanytpaı otyrmyz. Máselen, qusbegilik týraly arnaıy saıt asha­myz dep basshylardyń ýáde bergenine tórt jyl boldy. Al shetelde qusbegilik týraly saıttan kóz súrinedi. Sporttyń bul túri týraly jeke gazet-jýrnaldar men kitaptar bolsa da, murtymyzdy balta shappas edi. Ókinishke qaraı, sheshýin tappaǵan osyndaı máseleler qusbegilikti nasıhat­taýǵa kedergi keltirýde. Álemniń 77 elinen kelgen saıat­shylardyń basyn qosyp, Eýropa Ha­lyq­aralyq qusbegiler festıvalin uıym­dastyrdy. Qazaqstanda ótken is-shara­lar­dyń ishindegi eń aýqymdysy dep Baqyt Qar­naqbaev aǵamyz uıymdastyrǵan «Qus­begilik: kóbeıtý jáne veterınarııa» atty ha­lyq­aralyq semınardy aıtýǵa bolady. Oǵan álemdegi búrkitshilerdiń bas dárigerin shaqyrdyq. Ol kisi qusty qalaı emdeý, qa­laı tamaqtandyrý qajet ekenin taǵy bir sa­rap­tap berdi. Shyny kerek, bizderde qus aýyryp qalsa, oǵan durys dıagnoz qoıyl­maıdy. Máselen, syrqattanǵan qusty Qa­zaq­standa úsh ortalyq tekseredi jáne úsheýi­niń qoıǵan dıagnozy bir-birimen múl­de sáıkes kelmeıdi».

Qustardyń qarny toq bolmasa, odan qandaı da bir nátıje suraý ábes­tik. Bir ıtel­gi kúnine 150-200 gramm sıyr etin jeı­di. Al búrkitke 450-600 gramm et berý­ge mindettisiń. Qustar da adam se­kil­di. Durys tamaqtanbasa, aǵzasy álsi­reı­di.

«Túzde ushyp úırengen qustardyń aǵza­sy óte shydamdy. Alyp júrekti. Al qolǵa úı­retken qustardan únemi bir kinárat tabylady. Sheteldikter satyp alarda eń birinshi olardyń júregi qýatty ma, joq pa, sony qaraıdy. Qolǵa úıretken qustar álsiz bolmaýy úshin jaqsylap baptaý kerek. Jaqyn­da ǵalymdar qolǵa úırengen qustar­dy kıiz úı sekildi dóńgelek pishinde jasal­ǵan úıde ósirý kerektigin anyqtady. Sebebi qus aspandy kóremin dep dóńgelek úıde aınalyp usha beredi, usha beredi. Bul óz kezeginde qustyń densaýlyǵynan min tappaýǵa septigin tıgizedi. Biz tek qustarǵa ǵana emes, ańdarǵa da jaqsy kútim jasaýǵa tıispiz. Máselen, búrkit pen suńqarǵa azyq bolady dep dala qoıany men túlkini alyp kelemiz. Olardy arnaıy jyljymaly qora-jaı­lar­ǵa salyp, tamaǵyn berip, jaǵ­da­ıyn ja­saýǵa mindettimiz. Alaıda bizde ondaı múm­kindik joq, sol sebepti ańdar­dy ustap áke­lip, qora­ǵa qamap tastaı­myz. Dala qoıan­dary shydamaı ólip ketedi. Sosyn amal qalma­ǵasyn úı qoıan­daryn jiberýge týra keledi. Úı qoıany qashpaıdy, óte qor­qaq. Bul – óz kezeginde qusbegiliktiń qyzy­ǵyn qashyratyn faktor­lardyń biri».

Úı qoıandarynyń qashpaı, bir orynda turyp alýy búrkittiń abdyraýyna jol ashady. Ol ańdy durys búre almaı qalady. Al bul sátti utymdy paıda­lan­ǵan sheteldikter qusbegiliktiń túp tórkini jatqan Qazaqs­tandaǵy jaǵdaı osyndaı dep kúlki qylyp, ǵalamtorǵa shyǵaryp jibergen kezderi de bolǵan.

«Qusbegilik – naǵyz sport. Basqa sport túrlerinen basty artyqshylyǵy – tabı­ǵatqa etene jaqyn bolatyndyǵynda. Qusbegi ataný úshin fýtbol jankúıerinen de artyq fanat bolýǵa tıissiń. Ata-babamyzdan qalǵan tól muraǵa tańba túsirmeýdi qazir oılaǵa­nymyz da kesh. Qusbegilik Almatydan ózge, Ortalyq, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda qanat jaıyp keledi. Jaqynda Atyraýǵa úı­retilgen qustardy jiberdik. Elimizdegi búr­kitshilik salasynda tyndyrylǵan ister az. Ózim de qur sózden úı turǵyzatyn adam em­es­pin. Agrarlyq ýnıversıtettiń ańshy­lyq­taný fakýltetin bitirdim. Endi oqyr­mandy qusbegiliktiń qyr-syryna qanyq­ty­ratyn kitap jazyp shyǵamyn».


Aqyrys SEIITQAZY,

«Alash aınasy».

 

Pikirler