Dástúrli ánshiler men kúıshiler “toqaldan týǵan” ba? Álde olardyń bar “jazyǵy” ulttyń ónerin óltirmeı júrgeninde me? Áıtpese, álemdi qaryq qylyp jatqan Qazaqstannyń tól ónerin nasıhattap júrgen ónerpazdaryn kóterýge jaǵdaı joq degenge kim senedi? Qazaqtyń mýzykasy – ulttyń jany, ádebıeti, mádenıeti, fılosofııasy, tamyry, ózegi, turmys-tirshiligi. Osynshama uly muramyzdy batystyń saldyr-gúldirine aıyrbastap qoıyp, typ-tynysh otyra beremiz be? Sońǵy kezde ultymyzdyń rýhanı azyp-tozýyna tól ónerimizdiń ólimshi halge túsip, batystyń dańǵaza mýzykasy tórimizden oryn alýy sebepshi emes deısiz be? “Máńgúrtterdiń marshy” qazir qaıda barsańyz da aldyńyzdan kese-kóldeneńdeıdi. Dúrs-dúrs, saldyr-gúldir, dúńk-dúńk…
Mundaı dúrsildiń adam júıkesine salmaq túsirip, mı qabattaryn zaqymdaıtynyn ǵalymdar da aıtyp júr. Qazaqty ashsa – alaqanynda, jumsa – judyryǵynda ustaǵysy keletin bizge beımálim kúshterdiń de ultsyzdandyrý quraly – osy túngi klýbtardyń turpaıy áýensymaqtary. Qazirgi jastardan Qaırat Baıbosynovty, Jolaman Qujımanovty surańyzshy, bile me eken? Áı, qaıdam… Esesine, bir jylaýyq sarynǵa aıdasań da, aınalyp soǵatyn Qaırat Túntekovterdiń qandaı átir paıdalanyp, qansha ret ájethanaǵa baratynyn jatqa biledi… Olardan siz Birjan sal, Aqan seri, Muhıtty qaıtip suraısyz?
El Táýelsizdigine jıyrma jyl deımiz. Osy jıyrma jyldyń sheńberinde ulttyq ónerimizdiń ortalyǵyn qura almaǵanymyz qalaı? Dástúrli án men kúı tarıhy durys zerdelenýden qaldy. Kóptegen tól mýzykalyq aspaptarymyz da zerttelinbegen qalpynda “ógeı balanyń” kúıin keshýde. Qanshama ánshilerimiz ben kúıshilerimiz áli kúnge deıin ózderiniń bir kúıtabaqtaryn shyǵara almaı shermende bolyp júr. Iá, nasıhaty kem bolǵan soń, qarapaıym halyq ta ulttyq ónerpazdarymyzdy túsin tústep tanı bermeıdi. Ártúrli memlekettik, memlekettik emes uıymdar bolsyn, toıǵa shaqyrǵan jurt bolsyn dástúrli ánshilerdiń kómeıin kere shyrqaǵan daýsyn fonogrammaǵa arqa súıep, aýzyn qur jybyrlatyp ketetin estrada oryndaýshylarynan 10-20 ese tómen baǵalaıdy. Nápaqasyn toıdan aıyryp júrgen ónerli jastar ómir boıy eńbek etse de bir baspanaǵa zar bop ótetini taǵy aıan. Olardyń tapqan tabystary úı alýǵa ómirge eki emes, úsh aınalyp kelse de jetpeıdi.
Shynaıy ónerpazdar tasada qalyp, qaltasy qalyń, “kókesi” kresloda otyrǵan dókeılerdiń joly bolǵan zaman qazir. Ebin taýyp, yńǵaıyn bilseń, tehnıkanyń kúshimen-aq ánshi atanasyń.
“HıtTV-nyń” mıllıondaǵan balǵyn kórermenderiniń armany da, ańsary da osyǵan saıady. “Tań”, “31 arna”, “NTK” tárizdi telearnalardaǵy mýzykalyq baǵdarlamalardyń da deńgeıi “HıtTV-nyń” ar jaq, ber jaǵy.
Shyny kerek, tobyrǵa aınalǵan jastarǵa ózimizdiń klassıkalyq ánderimizden góri etektiń túrilgenimen, opyr-topyr domalap, qushaq aıqastyrǵanymen ólshenetin ánsymaqtar jaqyn.
Azǵyndyqqa tap bolǵan urpaqtyń qamyn oılasaq, dástúrli ónerimizdi keń qamtyp, dáripteıtin bir telearna ashýymyz kerek.
Qazir dástúrli ánshiler men kúıshiler shyǵatyn sahna joq. Barlyq jerdi estrada jaýlaǵan. Ulttyq murany nasıhattaıtyn án keshterin jıiletip, halyq sýsyndap otyrǵan klassıkalyq mýzykamen qaýyshtyrmasaq bolmaıdy. Ásirese, balabaqsha, mektep, joǵary oqý oryndarynda ulttyq mýzyka dáristerin engizý – kezek kúttirmeıtin másele.
Arman ÁÝBÁKIR,
jýrnalıst.
