Dálel Ýásh: Ánniń ulttyq naqyshyna nuqsan keltirmeıik

2761

«Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» dep Abaı atamyz aıtqandaı, jastardy óner men bilimge baýlyǵan oqytýshylardyń eńbegi eren ekeni daýsyz. Ulaǵatty ustazdyqty kásip etken, búginde T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń jeke án salý kafedrasynyń meńgerýshisi, doent, talantty sazger-ánshi, Mádenıet qaıratkeri Dálel Ýáshpen áńgimelesýdiń sáti túsken edi.

– Dálel aǵa, ózińizdiń ómir men óner jo­lyńyzdy oqyrman qaýymǵa az-kem tanystyryp ótseńiz…
– Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan aý­danyna qarasty Qarabulaq degen aýylda týyp-óstik. Sonda orta mektepti tamamdaǵan soń áskerge kettik. Reseıdiń búgingi Samara qalasynda azamattyq paryzymdy ótedim. Ol jaqtan kelgen soń Óskemen qalasyndaǵy mýzykalyq ýchılıege tústim. Ataýly oqý or­­nynda jeke án salýdan bilim aldym. On­da 1985-1989 jyldary oqydym. 1988 jy­ly Qyzyljarda respýblıkalyq mýzy­ka­lyq ýchılıeler arasyndaǵy vokalıster baı­­qaýyna qatysyp, laýreat atanǵan ja­ıym bar. Almatydaǵy Qurmanǵazy atyn­da­ǵy Qazaq ulttyq konservatorııa­synda Qa­zaqstannyń halyq ártisi Shahmardan Ábi­lovtiń klasynda oqydyq, keıin sonda as­pırantýrada qalyp, Ǵazız Esimovtiń kla­synda tálim aldyq. Aspırantýrada oqı jú­rip, stýdentterge kameralyq án salý bo­ıynsha sabaq ta berdim. Osy kúni Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda jumys isteıtin Janbolat Jumaǵazın, Qalqaman Qabyshev tárizdi dúldúl ánshiler sol kezde menen dáris alǵan edi. 1997 jyly kúıshi-kom­po­zıtor Seken Turysbekov «Aq jaýyn» atty folklorlyq ansambl quryp, men sonda solıst bolyp qyzmet atqardym. 2000 jyly T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyna keldim. Osynda taban aý­darmaı qyzmet etkenime on jyldan asyp qalypty.

– Ózińiz basqaryp otyrǵan jeke án salý kafedrasynyń tynys-tirshiligi qan­daı? Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna oraı nendeı is-sharalar atqarylýda?

– Munda Qazaqstannyń halyq ártisi Nurǵalı Núsipjanov, mádenıet qaıratkeri Gúl­dana Saparǵalıeva, professorlar Maq­sut Júnisov, Qurmanbek Baıqýatov, do­ent Lıýdmıla Pavlovna tárizdi bilikti us­tazdar jumys jasaıdy. Búkil el bolyp Tá­ýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵyn toılap ja­tyrmyz ǵoı. Bizdiń kafedramyz da bul toıǵa úlken jetistikpen kelip otyr. Stýdent­te­rimiz jyldan-jylǵa ónerlerin ushtap, bıik belesterden kórinýde. Sonyń bir aıǵaǵy retinde Táýelsizdiktiń 20 jyldy­ǵyna oraı akademııada «Bilimgerler jetis­tigi» degen atpen stýdentter óneriniń on­kún­digin ótkizdik. Onyń ishinde jeke án salý ka­fedrasy «Ónerlige óris keń» atty kon­ertin berdi. Onda shákirtterimiz án salyp qa­na qoımaı, qolynan keletin barlyq óne­rin ortaǵa saldy. Olar dombyra, for­te­pıano, saksofon tárizdi ártúrli aspap­tar­men sahnaǵa shyqty.

– Búgingi jastardyń ónerge degen qush­­tarlyqtaryn, qabilet-qarym­da­ryn qalaı baǵalaısyz?

– Shapshańdyqty talap etetin kompıý­ter ǵasyry emes pe? Sondyqtan qazaq jas­tarynyń bilim deńgeıi ósip keledi. Al óner salasynda da olar quralaqan emes. Us­taz retinde biz ózimizdiń ulttyq án­de­ri­miz­ge kóbirek kóńil bólýge tyrysamyz. Baǵdarla­mamyzdyń ózi ulttyq baǵytqa ne­giz­delgen. Asyra aıtqanym emes, Temirbek Júr­genov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııa­sy­nyń stý­dentte­ri qazaqylyǵymen, qazaq ti­lin jaq­sy biletin­digimen erekshelenedi. Qur­man­ǵazy atyn­daǵy Qazaq ulttyq kon­ser­­va­torııasy án­shiler arasynda res­pý­blı­ka­lyq deńgeı­degi olımpıada uıym­das­tyrdy. Kon­serva­to­rııada vokaldan ar­naıy ma­man­dyq be­redi, al bizdiń negizgi maq­satymyz – teatr ártisterin ázirleý. So­ǵan qaramastan bizdiń balalarymyz laý­reat atandy.

– Ulttyq áýenderimiz ben talantty óner­pazdarymyz batysqa eliktegen ánshisymaqtardyń kóleńkesinde qalyp qoıyp júrgendeı kórinedi…

– Qazir ne kóp, ánshi kóp. Darynsyzda­ryn sy­nap, aıtyp jatsaq ta, aıaqtaryn ke­ıin tar­tar emes. Tipti kúnnen-kúnge kó­beı­me­se, ke­mıtin túri joq. Jaýynnan keıingi sa­­ńy­raýqulaqtaı qaptaǵan ánshilerdiń esim­­de­rin, túrlerin este saqtap úlger­meı­miz. Kom­pıý­ter kómegimen óndep, bir-eki án jazady da, «juldyz» bolyp shyǵa ke­le­di. Ondaı «jul­dyzdardyń» kóptiginen án­­niń dámi ke­tip qaldy. Sosyn olar Batysqa eliktep, qa­jetsiz mellızmderdi orynsyz qo­sady. Sóıtip, qazaqtyń ulttyq naqyshyn bu­zyp án aıtady. Qazirgi jastar sózge mán ber­­meıdi. Ne aıtyp turǵanyn ózderi bil­meı­di. Án mátinderinde maǵyna joq, jaı ǵana «sózderdiń jınaǵyn» aıtady. Bir úlken úılený toıda jas ánshi Muhıttyń «Záý­­re­shin» oryndap tur. «Záýresh» – joq­taý án. Ol – sheshekten qaıtqan otyz uly, so­­syn jal­ǵyz qyzy Záýreshinen aıy­ryl­ǵan áke­niń zary. Sony bul úılený toıynda aı­typ tur. Eki jastyń qýanyshynda joqtaý án­di qalaı oryndaýǵa bolady? Estradalyq án­­derdiń nege ǵumyry qysqa? Jarq etip shyq­­qannan keıin bir jyldan soń umy­ty­la­dy. Klassıka – máńgilik. Ondaǵy án sózi men áýeni mazmundas keledi. Estradada kúı­­dim-súıdim, óldim-taldym degen sózder kó­­ńildi yrǵaqpen aıtyla beredi. El soǵan bı­leıdi.


Áńgimelesken: Arman SERIKULY.

Pikirler
Redakııa tańdaýy