Saltanat Qaıyrbek
1995 j, 4-tamyzda dúnıege kelgen.
2013 - jyly E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy Memlekettik Ýnıversıtetiniń "fılologııa" fakýltetin támámdaǵan.
2018 - jyly Qazaq Tehnologııa jáne Bıznes ýnıversıtetiniń "Memlekettik jáne jergilikti basqarý" mamandyǵy boıynsha magıstrlik bilim alyp shyqqan.
Búginde jas kásipker, turmysta, bir ul bala tárbıelep otyr.
Kórdim men...
Quzdaǵy tasqa ilinip,
Barystyń qulamaǵanyn.
Adamnyń,
Júrse de jyǵylyp, súrinip,
Járdem suramaǵanyn.
Balasynyń
"Áper" dep jylamaǵanyn.
Jaratyp kıip, taqqanyn unamaǵanyn.
Tirlikke jekken kóńilin
Eshkimmen jarastyrmaǵanyn.
Menshigim-aý dep ómirin qarastyrmaǵanyn.
Qaıter eken dep qudaıy,
Bal ashtyrmaǵanyn.
Artyqsha týǵan bolsa da,
baq talastyrmaǵanyn.
Úı kúshiginiń
Boranda jaýramaǵanyn,
Jem-qusyn aýlamaǵanyn.
Sábıdeı kóńildi,
Isimen baýramaǵanyn.
...Solam dep júrip solmaǵandyǵyn,
Gúlderdiń názik bolmaǵandyǵyn.
Paıda kórmese ıilip maıyspaǵanyn,
Elge kún týsa,
Qabyrǵasy qaıyspaǵanyn.
Kóńili qalamaǵanyn aıtpaýǵa
Jaramaǵanyn.
Bul kúnde...
Babadan qalǵan dalamda,
Mansapty qyzyq kórgenin.
Ataǵyn aıtyp tizip bergenin.
Qazyna sybaǵalaryn-
Halyqqa mújip bergenin,
Kórdim men.
***
Qumyrysqanyń ıleýindeı qybyrlaǵan qalada.
Súıkimdi bop ótip baram, uqsap ańǵal balaǵa.
Óleń!
Óleń!
Oqyp berem o, kimge?!
Men eleýsiz ketip baram bul qaladan kópirde.
Júrgizbeıdi joldar, joldar...
Bolsa daǵy tep-tegis.
Sezim sirá, bógep turdy, emes myna keptelis.
Qala syrty.
Aıaldadym.
Quıý úshin janarmaı.
Jetkenimshe týlar júrek, sony ózi jaǵardaı.
....Úlken emes myna qala.
Jaryq emes ana(ý) sham,
Bir álemdi kórer ediń,
Sen bıikten qarasań.
***
Ol kezde jasym tórtte me, álde úshte me,
Mahabbat jaıly bilýshi edim kishkene.
Úıge kiremin sýsabyn ańqyp júrsem dep,
Tamaq ishýge kelmesem daǵy túste de.
Dalanyń qyzy, syımaıtyn edim úıge shyn.
Tabıǵatpenen júregim naǵyz úılesim.
Okopta oınap bylǵaǵan kıim aýysyp,
Án salý úshin aq kóılegimdi kıgesin.
Alyp terekter tóbemnen tónip qarasa,
Alma baq aýla, kók shalǵyn kórki tamasha.
Qara barqytqa almazdar shashyp alǵandaı,
Qoıý túnderdiń masaly bolǵanyn qarashy á?
Jaqsy ǵoı jaqsy, ómirdi súrý din aman.
Juldyzǵa qarap, unady maǵan unaǵan.
Juldyzdar sirá, ińkár jandardyń jasy ǵoı,
Aspanǵa tamyp qulaǵan.
Áınekten ótip kúnshýaq meni tapqanda,
Qustardyń áni súıemel edi aq tańǵa.
Qustarǵa, maǵan qoshemet qylǵan japyraq-
Aýany tyrnap sarǵaıyp qulap jatqanda,
Japyraqtarsyz, qustarsyz qalmaı esh uǵym,
Men qalyp qoıdym.
Suraqtyń taptym sheshimin:
Unatqany úshin kishiredi eken adamdar,
Unaǵan úshin surap úırendim keshirim.
***
Bárin ózimnen kórer em.
Táýip emespin, kóregen.
Sátterdi sulý syndyryp kettim,
Salmaqtap oımen, óremen.
(Sátter-aı sátter,
shýaqqa meni bólegen...)
Kóńilge mamyq,
Óleńge úrpek tósegen,
Nósermen birge araılap turyp óser me em?
Mursha bermesem, mursha bermesem ýaqytqa,
Ketip qalar ma em, osy elden?
***
SOLO
Syldyrlar , syńǵyrlar údedi.
Bir daýys shyǵady, biledi.
Bul ómir aqyryn bastaǵan ánshiniń
Shyńǵyryp turǵanyn júregi.
Biledi.
Talǵam - taý.
Kókirek biraq ór emes.
Aınalma soqpaqtar - qyrsyqtaý adamǵa jol emes.
Qurandaı aıalap aıtamyn bir ándi,
Bir ózim.
Hor emes.
Janyńda qalmaıdy eshbiri.
Óstıdi.
Aqylym ózimdi ónerge kesh qıdy.
Ómirde xordy qulaqtar tyńdaıdy,
Solony júrekter estıdi.
***
Artqan senim úzilip,
Basqan senim shytynap.
Qaz qatar bop tizilip,
Kóńilimnen sytylad(y)
Alpaýyttaı alypqa
shýaq shashyp shartarap.
"Qarlyǵashym, qamyqpa"
Dese shirkin qalqalap...
Senim baspaldaqtary -
Tıgizbedi tabandy.
Janym dárý tappady,
Ushtaı berdi qalamdy.
***
Dámetem qudaı,
Sarqytyńmenen syıyńnan.
Esilge baryp sezimdi quıam suıylǵan.
Kózimniń jasyn tógemin sosyn, tyıylǵan.
Estelik tursyn jamaǵat qusap jıylǵan.
Tózimniń tasyn ıyqtan alyp túsirem,
Álsizdigimniń kúshimen.
Esilge baryp sezimdi quıam suıylǵan.
Ózimdi sonaý shyqyryp alyp qıyrdan.
Alaqanymnan aǵyp ketkenin kórsin dep,
Eshqashan soǵan tolǵanbaıtuǵyn bolsyn dep.
Jobańa kirmes tilekterimdi qıylǵan,
Sarp etip turyp, dámetem qudaı syıyńnan.
Qýanysh bershi, qýanysh bershi jaqynnan,
Adal óleńnen, adal dúnıe - buıymnan.
***
Kez bolar jolyńda kim?
Sózimdi jutamyn kóp.
Jol emes, qolyńdamyn,
Súıikti kitabyń bop.
Kelerdeı baqyt taıap,
Qulpyrdy ishiń gúldeı.
Eshkimge oqytpaı-aq,
Eshkimge túsindirmeı.
Dalaǵa ala shyqpaı,
Qaldyrmaı ústelińde.
Kózdegi qarashyqtaı-
Kózińnen túspedim be?
Dátiń bar keńesýge,
Júregiń quptaǵan kóp.
Meni oqı beresiń be,
Ótirik uqpaǵan bop.
***
Zymyran - zymyran oımen,
Kele jatamyn baıaý.
Ózińdi joǵaltyp alý -
Ózińdi ózińnen aıaý.
Janyńa qońyraý soǵyp,
Hál surap kelmeıdi árkim.
Kózińde kúndizgi shyraı,
Kóńilde keshki salqyn.
Relsteı túp-túzý oıdy-
Bólise-bólise qurtyp.
Ózińdi qorǵaıtyn shaqta,
Jigersizdenip, úrikip.
Meıirim jutady keıde,
Ózińe túsirip salmaq.
Taptaýryn - turaqty turǵyn,
Oıyńda turatyn jaldap.
***
Qasıet bar-aý, kózdiń jasynda.
Aıta keteıin sózdiń basynda:
Nóser muńymdy jarııa qylmaı,
Búrkenip oıǵa, tózdim rasynda.
Peıilder kózge kórinbes ońaı,
Kınoda da osy, ómirde solaı.
Bolmaıtyn zatqa jylaı salatyn,
Jabyrqaǵanda kóńil bosamaı.
Qasıet bar-aý, kózdiń jasynda.
Aıtyp óttim ǵoı sózdiń basynda.
Aǵzamyz jasty tókpeı me bilip,
Aıalamasyn, jazǵyrmasyn da.
Qasıet bar-aý, kózdiń jasynda.
"Adyrna" ulttyq portaly
