Túrkııa kóshelerinde kele jatyp dombyra týraly án estiseńiz qaıran qalmańyz. Óıtkeni dombyra áni – túrik elindegi basty partııanyń urany boldy. Naqtyraq aıtsaq, noǵaı ánshisi Arsylanbek Sultanbekovtyń «Dombyra» áni. Noǵaı tili men qazaq tilinde aıyrmashylyq joqqa tán emes pe? Túrkııadaǵy qazaqtar Arsylanbektiń oryndaýyndaǵy ándi qaıta-qaıta tyńdaýdan esh jalyǵar emes. Al túrikshe aýdarylǵan nusqasyn túbi bir túrki aǵaıyndarymyz saıası naýqan tusynda eldik pen týysqandyqtyń nasıhat quralyna aınaldyrǵan bolatyn.
– Sedat myrza, ózińiz Stambulda týsańyz da, tegińiz rýmynııalyq tatar ultynan eken. Qazaq dombyrasyna áýestigińiz qaıdan paıda boldy?
– Áýelde naǵashy apam dombyra týraly jıi aıtatyn. Ol kezde dombyrany múlde kórmegen kezim edi. 1995 jyly Stambuldyń qazaqtar tyǵyz ornalasqan Zeıtinburny aýdanynda dombyramen alǵash tanystym. Sodan bastap, bul aspapqa qyzyǵýshylyǵym artty. 2003-2008 jyldary Qoja Ahmet Iassaýı atyndaǵy Qazaq-túrik ýnıversıtetinde dombyra aspaby boıynsha bilim aldym. Keıin Túrkııada tuńǵysh ret dombyra aspaby týrasynda magıstrlik dıssertaııa qorǵap shyqtym. Qazaqtyń aspabyn túrik aǵaıyndarymyzǵa alǵash ret ǵylymı turǵyda tanystyrdyq desek te bolady.
– Oqýdan soń qaıda qyzmet ettińiz?
– Aqıqatyn aıtý kerek, dombyra aspaby boıynsha jumys tappaı, Stambuldan 150 shaqyrym jerde ornalasqan Saharııa shaharynda saksofonshy retinde jumysqa turdym. Negizgi jumys sonda. Ras 5 jyl buryn Zeıtinburny aýdanyndaǵy Shyǵys Túrkistan uıymynda bir jyl kóleminde balalarǵa dombyra úıretken kezim boldy.
– Sizdiń Qazaq qoǵamyndaǵy úıirmeńizdiń ashylǵanyna qansha ýaqyt boldy?
– Bir aı buryn Túrkııa premer-mınıstri Taıyp Erdoǵannyń «Aq partııasy» Arsylanbek Sultanbekovtyń «Dombyra» atty ánin noǵaıshadan túrikshege aýdaryp, partııalyq uranǵa aınaldyrdy. Sonyń arqasynda dombyra Túrik elinde ábden áıgili boldy. Mundaǵy jurttyń bári ándi jatqa aıta bastady. Sóıtip, Qazaq qoǵamynda da dombyra úıirmesi ashyldy.
– Qazir qansha bala úıirmege qatysady? Aptasyna qansha ret dáris ótkizesiz?
– Osy kúni úıirmemizde aptasyna bir ret, ıaǵnı árbir senbiniń keshki mezgilinde 65 qazaq balasy dáris alady.
– Aptasyna bir ret qana dáris ótkizý dombyrany sheber ıgerýge azdyq etpeı me?
– Jón aıtasyz. Bir aptada bir ret qana dáris ótý – dombyranyń qulaǵynda oınaıtyndaı dárejege jetýge qol jetkizedi dep aıta almaımyz. Sol úshin keıde jeksenbi kúni de qosymsha dáris beretin kezimiz bolady. Biraq, balalardyń mekteptegi sabaqtary óte aýyr. Sharshap-shaldyǵyp júredi. Olardy qalaı májbúrlep oqytamyz? Dáriste múlgip otyratyndary da ara-tura ushyrasady. Bálkim, balalar jazǵy demalysqa shyqqan kezde dombyra sabaqtarynyń kúnin arttyratyn shyǵarmyz. Onyń ústine, jazda Stambulǵa Eýropadaǵy qazaq balalary da kóp keledi.
– Sizder dombyra jetispeýshiligin bastan keship jatyr dep estip edik. Másele áli sheshilmedi me?
– Tálimgerlerdiń teń jarymyna jýyǵyna dombyra jetpeıdi. Olar dombyranyń bosaýyn kútip, bir saǵattaı aýyz bólmede otyrýǵa májbúr. Dombyradan ózge ártúrli oqý-quraldaryna muqtajbyz. «Qazaqtyń myń kúıi», «Qazaqtyń myń áni» tárizdi qundy aýdıo materıaldarym bolsa ǵoı dep armandaımyn.
Ózim Qazaqstandaǵy mýzyka mektepterinde keńinen qoldanylatyn «Dombyra úırený mektebi» atty oqýlyq boıynsha dáris ótkizemin.
Mektep sabaǵynan sharshap júrgen balalarǵa birnárse jazdyrý da ońaı sharýa emes. Oqýshylardyń árbirine úlestirip, kelesi aptaǵa deıin daıyndap ákeletin tapsyrmasyn beretin mýzykalyq oqýlyqtar bolsa, nur ústine nur bolar edi.
– Rahmet!
Áńgimelesken Arman Áýbákir
