Atam zamanda qolǵa úıretilip, adamzat balasynyń qajetine jaratqan jylqy túligi kóshpendilerdiń eń qasıetti, eń qadirli maly. Kóshpendilerdi jylqy malynsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan da kóshpendiler men jylqy túligi egiz uǵymdaı qosarlanyp aıtylǵan. Tipti kóshpendiler qaýymyn «attylar áýleti» dep te bekerden beker aıta salmasa kerek. Óıtkeni, ulanǵaıyr dalanyń, ulan baıtaq ólkeniń uly turǵyndarynyń tynys-tirshiligi, ómir-salty, óner-bilimi, ádet-ǵurpy, salt-sanasy, saltanaty, bir sózben aıtqanda búkil mádenıeti jylqy túligimen tyǵyz baılanysyp jatady.
Osy bir qasıetti túliktiń qazaq halqy úshin orny óte-móte erekshe. Jylqy qazaqtyń ulttyq sana-sezim, rýhanı bolmys, turmys-salt, ádet-ǵuryp, mádenıet pen óneriniń tutas bir aıyrylmas bóligine aınalyp ketken. Jarynan keıingi jaqsy kóretin jan serigi, qasıeti qanyna sińgen – janýar. Qazaq balasy jylqy túligin tóresindeı kóretini sondaı qazaq jylqy minezdi dep, óziniń minez-qulyq, bitim-bolmys, jan dúnıesiniń aıqyndaýshysyna aınaldyryp alǵan. Demek, qazaq úshin jylqy tektiliktiń birden bir nyshany bolyp sanalady. Bulaı óziniń jaratylysyna jylqydan uqsastyq izdeý – tek qazaqqa ǵana tán qasıet ári bul – qazaqtyń osy túlikke degen asa joǵarǵy qurmetiniń belgisi. Qazaq at dese ishken asyn jerge qoıady. Jylqynynyń dúbirine, kúliktiń kúmbirine qulaq qoıyp, eleń etpes qazaq balasy sirá joq. Jer betinde jaratylysynan tabany jer ıiskemegen bekzat bir halyq bolsa, sol qazaq bolý kerek. Qazaqtyń eń kedeıiniń astynda kem degende bir «kók sholaǵy» bolǵan. Qoıshysy qoı torysyn mindi. Osy at – kóliktiń arqasynda Alash balasy Altaı men Atyraýdyń, Arqa men Alataýdyń arasyn jalǵady. Alyp aýmaqqa ıelik etti.
Qazaq jylqy malynyń bolmysyndaǵy basqa túlikterde bolmaıtyn barsha qasıetin jaqsy tanyp, tereń zerderlep bilgen. Sonyń nátıjesinde óziniń ómir súrý qalpy men bolmysyna qatysty kóptegen turaqty sóz tirkesterin jylqy túligine qatysty qalyptastyrǵan. Endi, sonyń bir nesheýin eske túsirsem, degdar jurtym ózgesin ózi jetelep áketedi. Máselen, jumylǵan judyryqtaı jıyn júretin, saıaǵy az, aırandaı uıyp, birlik-berekesi artqan áýletti tory aıǵyrdyń úıirindeı dep áspettedi. «Kúsh-qaıratyń qaınap, ál-qýatyń tasyp turǵan jastyq shaǵyńda el-jer aralap, qyr-syryna qanyq, kópti kórip kózindi ash» degen uǵymdy atyń barda jer tany jelip júrip, ákeń barda el tany erip júrip dep maqaldady. Al adamnyń kóńiliniń keńdigin, peıiliniń darqandyǵyn, qasyretke qaıyspas, qaıǵyǵa berilmes, qaısar qajyryn er jigittiń ishine er toqymdy at sııar dep qaıyrsa, sabyrly da salmaqty, bir aýyldyń uıtqysy bolyp otyrǵan, jany jaılaý, birtoǵa báıbisheni bes bıeniń sabasyndaı dep bereke, qutqa balady.
Kóshpendiler men jylqy balasynynyń birge ósip, bite qaınasqany sondaı olardyń turmys-saltyna, mádenıeti men ónerinde óz ara qatysty aıtylatyn aforızmder tolyp jatyr. Mysaly, jańa týǵan náreste ul bala bolsa at ustar, eger ol qyz bala bolsa at baılar dep beınelep aıtady. Al balasy er jetip, eseıip, ósse at jalyn tartyp mindi dep qýanady. Nemese tútegen qalyń qoıý tuman, kózge túrtse kórgisiz tas qarańǵyny at qulaǵy kórinbeıdi dep beınelep jetkizgen. Sonymen qatar birin-biri qaıta kórmesteı bolyp renjisken eki jaqty at quıryǵyn kesti dep bildirse, arazdasyp baryp tatýlasqan jandardy at tizesin qosty dep tabysqanyn aıtady. Al kedeı-kepshik, týmysynda bir jarymaǵan adamdy aýy atqa, aýzy aqqa jarymaǵan dep qaǵytyp ótedi.
Týǵan balasyn túliktiń tóline teńeý de kóshpendilerdin, ásirese, qazaqqa tán qasıet. Ata-ana balasyn qulynym, qulynshaǵym dep qulpyrta mekirenip, onyń tompań qaǵyp, zyr júgirgen júrisin qulyndaı quldyrańdady dep beıneledi. Al qazaq balasy bolsa qulyn bolyp kisinep, taı-qunan bop týlap, asaý bolyp alysyp, at bolyp jarysyp oınap, tarpań bolyp er jetedi.
Qazaq balasynyń qolyna túsken qý shybyqtan bastap, atasynyń taıaǵy, tipti apasynyń sabaýyna deıin at bolyp ketedi. Qý aǵashqa jan bitedi.
Qazaq fılosofııasynda jylqy aıyryqsha oryn alady. Jaratylystyń san qyrly qupııasyn tanyp bilýde, ómir, ólim arasyn baılanystyrarda únemi jylqy kirisip otyrady. Darııa tirshiliktiń uly aǵysy toqtaýsyz. «Urpaq almasady, ómir jalǵasady», «biri minip kelmestiń kemesine, biri kútip jaǵada turǵan» dúnıe jalǵandy jalǵap, artqy tolqyn keledi. Muny qazaq at tuıaǵyn taı basar degen aıshyqty tirkespen jetkizedi.
Balasynyń kisi qataryna qosylyp azamat bolýy at jalyn tartyp minýi men sáıkesse, aýyl-aımaǵyn aýzyna qaratyp, artynan el-jurtyn ertip elge bas bolǵan azamat atqaminer atanady.
Qazaq úshin laýazym-shenniń, mansap-bıliktiń de bıik shyńy – attyń ústi. Ómir boıy ónegeli isimen úlgi bolyp, shaý tartsa da shaldyqpaǵan, halqynyń qamyn jegen el aǵasyn at ústinen túspegen jan deıdi.
Qazaq álde kimniń basyna túsken qaıǵy-muńyna ortaqtasyp, kóńil jubatyp toqtaý aıtqanda da beınelep qanaty bútin suńqar joq, tuıaǵy bútin tulpar joq dep, al búgingi qaıǵynyń erteń orny tolatynyn arǵymaqtyń tuıaǵy tasty bassa ketiler, sazdy bassa jetiler dep jetkizedi.
Ataq sóziniń túp tórkininiń ózin at, jylqy sózinen jasaǵan basqa jurtty bilmeımiz. Jaýǵa shapsa Attan! dep, bir iske, bir baǵytqa jappaı, jumyla qozǵalsa atqa qondy deıtin de bizbiz.
Ejelden qalǵan eski sóz – er qanaty – at. Taqymy atqa tıgen alash balasy ár ýaqytta arqalanyp, arýaqtanyp, qııalyna qanat bitip shabyttanyp, qýat qosyp qaırattanady.
Qazaq halqynyń tarlan tarıhynyń tereńine úzdige úńilgende de tánti bolatynymyz – babalarymyzdyń elin, jerin qorǵap, ata jaýymen alysqandyǵy qandy kóılek joldasy, arqa-jarqa bolyp, alqa-qotan kóship, aq túıeniń qarny jarylyp saıat-saltanat qurǵandaǵy qyzyǵy, sániniń kórki kúmbirlegen kúlikter ekenin kóremiz. Dańqyn aspandatqan kemeńger qolbasshy Kúlteginniń Boz aty, Qara qypshaq Qobylandynyń Taıbýryly, Alpamys batyrdyń Baıshubary, Er Tarǵynnyń Tarlany jadymyzda jattalyp qaldy. Kók Túrikterdiń kóne mekeni Han Taýynyń (Hentıı) qoınaýynan kóterilip jer jahannyń jartysyn ıelenip, tenizge kelip tirelip, «budan ári barar jer joq» dep at basyn keri burǵan Shyńǵys hanǵa jáne onyń urpaqtarynyń uly joryqtarynyń týynyń jyǵylmaýy da attyń kúshi edi.
Kóshpendilerdiń bes qarýy saıma-saı salt atty sherikteri sadaq atý, shoqpar silteý, naıza salý, qylyshtasý, at ústinen aýdaryp túsirý syndy áskerı saıysqa at ústinde mashyqtanyp, at qulaǵynda oınady.
At báıge, kókpar, aýdarspaq, teńge ilý, jamby atý, shegen, qyz qýý syndy ulttyq oıyndarymyzdy talaı alaman dodaǵa túsip ábden mashyqtanǵan sáıgúliktersiz elestetý múmkin de emes. Damyta almaı otyrǵanymyz bolmasa at sporty oıyndarynyń eń kóp taralǵan ortasy qazaqtar ishi.
Kóshpendilerdiń ańyz-ertegi, aqıyq jyr, aıtýly dastan, batyrlyq epostarynyń basty keıipkeriniń biri bolyp jylqy jyrlanyp otyrady. Ol elin, jerin jasanǵan jaýdan qorǵaǵan batyrlardyń astyndaǵy aty ǵana emes, senimdi serigi retinde sýretteledi.
Jylqynyń tas qarańǵy túnde jarty taryny kóretin janarynyń ótkirligi syndy jaratylys erekshelikteriniń ózi bir tóbe.
Qazaqtyń sán-saltanatynyń kórki de – jylqy. Ábzeliniń áshekeıi appaq sútteı aı nuryna jarqyrap, kúmbir-kúmbir kúmbirlegen kúlikter jegilgen kúımeli qazaqy arbalarda aqqý moıyn, alma tós qazaq arýlary ketip bara jatty. Alaıda, at dese ishken asyn jerge qoıǵan qazaqtan bul kúnde at dese selt etpeıtin qazaqty da tabýǵa bolady. Onyń esh ábestigi de joq. Zaman solaı bolǵan, qoǵam yńǵaıyna qaraı solaı tárbıelenemiz. Sondyqtan da búgingi jas urpaqtyń keleshegi kemel, týǵan elin jan-tánimen súıetin, jady myqty, janary otty, rýhy bıik azamat bolyp er jetýi úshin ulttyq tálim-tárbıe berýde jetkinshekterimizdiń jylqy túligi týraly tanym-túsinigin baıytý búgingi kúnniń talabyna sáıkesedi dep bilemiz.
Ótken ǵasyrdyń basynda «Qara qypshaq Qobylandy» jyry jeke kitap bolyp basylyp shyǵady. Osy kitapqa Alashtyń asqar azamaty Álıhan Bókeıhanuly syn jazady. Á.Bókeıhanuly shúý degende kitaptaǵy attyń sýretin synǵa alady. Ol bylaı deıdi: «kitaptaǵy at orystyń tıajelovoz deıtin júk atty; shabandyǵy ógizdiń sál-aq aldynda; jal-quıryǵy qushaq aıǵyr. Jyrdaǵy shyn Taıbýryl – azban. Kitapta sýreti salynǵan boz aıǵyrdyń birde-bir múshesi, jylqylyǵynan basqa, Taıbýrylǵa uqsamaıdy.Sýretke qarańyz, osy boz aıǵyr qalaısha symdaı sozylmaq?» deıdi.
Osy joldardy oqyǵannan keıin eriksiz oılanyp qalamyz. Eger, Álıhan Bókeıhanuly bizdiń táýelsizdik jyldarymyzda turǵyzǵan tuǵyrdaǵy «Taıbýryldarymyzdy» kórse ne der edi? Bálkim, «qoı minezdi qulyndarym-aý, uıatqa qalmaı mynalaryńdy qulatyńdar» der me edi úzildi-kesildi.
Olaı bola qalǵan kúnde, biz de uıalmaı-qyzarmaı daý aıtatynymyz kádik. Óıtkeni bizdiń óremizdiń jetken jeri osy, ónerdiń shyńyna shyrqap shyǵyp alǵan, at qulaǵynda oınamaǵan biz, sonaý júz jyl burynǵy kári shaldyń sózine qulaq assaq, órkenıetti ǵasyrǵa shegerip tastamaımyz ba? Zamanyna saı adamy. Sondyqtan, uıalmaımyz. Uıalmaıtyndyǵymyz, ulttyq rýhanı, mádenı tanymnan múldemge qara úzip qalǵanymyz, mıymyzǵa myń aıtsańyz da kirip shyqpaıdy. Ondaı synsymaqty qabyldaı alatyn beısaýat qabilet joq. Bizdi namyssyz, jigersiz, jyrynsyz dep býynsyz jerge pyshaq salatyn shyǵar. Salsa sala bersin, bizde de namys, bizde de rýh bar. Endi-endi boıymyzǵa, tánimizge jan bitip kele jatqany jáne ras. Joǵaltqanymyzdy izdep sharq uryp, jumyr jerdi shyr aınalyp shapqylap, jarǵaq qulaǵymyz jastyqqa tımeı júr, baǵzy zamandaǵy babalarymyzdyń terligi eli-jeri úshin qan maıdan, surapyl shaıqasta erise, bizdiń pishpegimiz solardyn rýhyn izdeýmen erýde. At sabyltyp Sankt-Peterbýrg bardyq, ejelgi Ótúken qoınaýynan Kúltegenniń kóktasyn kóterip keldik. Mine, atyshýly atalarymyzǵa bir-bir eskertkish qoıdyq taǵysyn taǵylar.
Oqydyq, toqydyq. Biraq, toqyǵanmen túsinbese ol da paıdaǵa aspaı jatatyn jaǵy taǵy bar. Biz osylaı oılaǵan saıyn, kókeıimizge Elbasynyń myna bir sózi orala beredi.
«Eýropaentrısterdiń jáne olardyń soıylyn soqqan keńestik nasıhat pen ǵylymnyń kóshpeliler tarıhyn sanaly túrde kemsitýi, kóshpelilerdi beıǵam, jalqaý, ynta-jigersiz, jartylaı jabaıy tirlik qurýshy halyq etip kórsetýi qazaqtyń ulttyq sana-sezimin kúıretip-qulatý rol atqarady».
Jylqynyń adam boıyna kúsh, rýh syılaıtyn ala-bóten qasıeti bar. Ol – namys, ol – ulttyq sana-sezim, ol – tektilik rýhy edi. Qazaq úshin bul tipti de qajet. Osyny jaqsy zerttegen aq, qyzyl tústi otarshyldar qazaqty jylqydan ajyratpaı, onyń boıyndaǵy «jylqy minezge» áli jetpesin bildi. Sóıtip, olar birden qazaqtyń jylqysyna aýyz saldy. Mundaı jadyńdy joıýǵa baǵyttalǵan saıasatqa qarsylyq H1H ǵasyrdyń basqy shıreginen bastalǵandy. Qyzyl ımperııa aldymen alashtyń atyn aldy, artynan eldiń basyn aldy. Qazaqtyń tabanyn tas, janaryn jas tildi. Jylqy minezi júndeı tútildi. Ulanǵaıyr dalany ulan asyr kúıge bólegen tórt túliktiń tóresi, ardaqty janýarlardyń sarqyny qasha-qoraǵa qamaldy. Qaıdaǵy bir jabylarmen jamaldy. «Ústinen sý tógilmes maıda qońyrlardyń» ornyna dúńkildek, minseń ishi-baýyryńdy túsirer «donchoktar» daıda boldy. Al osyndaı quıtyrqy, jymysqy saıtanı áreketterge eldiń azat oıly azamattary qarsylyq kórsetpeı qalǵan joq. Máselen, qazan tóńkerisinen keıin malǵa, sonyń ishinde jylqyǵa qyr ketkenin Máshúr-Júsip Kópeıulynyń 1925 jyly jazǵan «Malsyz dala» óleńinen anyq baıqaýǵa bolady.
Jylqy joq burynǵydaı qostan shyǵar,
Kún qaıda jonǵa baryp qystap shyǵar.
Bul túrimen tómendep kete berse,
Árkim-aq ózinikin ustap shyǵar,– deıdi.
Osy zar ary qaraı qazaq aqyndarynyń óleń-jyr, tolǵaýlarymen jalǵasyp, S.Seıfýllınniń «Qyzyl at» poemasyna ulasady. Jylqy túliginiń toz-tozyn shyǵaryp, atqanyn atyp, satqanyn satyp, jurtty jappaı jaıaý qaldyrǵanyn, aqyn ashyna astarlap jazdy. At pen aqyn muńdasady. At adamǵa shaǵynady, ókpe-nazyn aıtady:
Bilemisiń, júırik sulý qara aıǵyrdy?
Bilemisiń, álgi jalbyr sary aıǵyrdy?
Sur jorǵa at, sútti mama boz bıeni,
Solardy zııan kester qalaı qyldy?..
Solardyń biri jaýyr, biri qatpa,
Surjorǵa at qazir týlaq, ol endi at pa?– deıdi.
Omyraýyna jasy monshaqtap, keshegi sulýynyń búgingi qalin kórip, kókiregi qarys aıyrylady. Aryna teńep, aımalap qushyp óbedi. Sáken úshin, ıaǵnı qazaq úshin jylqy – áıel. Bul – Sáken Seıfýllınniń jylqy túligine qyrǵıdaı tıgen aqyry «asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen náýbat, qansyratqan ashtyqqa ákelgen tustaǵy saıasatqa bildirgen jan aıqaıy, narazylyǵy edi. Al Beıimbet Maılın bolsa qabyrǵasy qarys aıyryla otyryp,
Kerege basy qur noqta,
Qulynsyz qańyrap tur noqta.
Sán- saltanat baıaǵy,
Qaldy ádire bir jaqta,– dep shyryldady.
Qyzyl ımperııanyń qyrǵyny údegen ústine údeı tústi. Endi qalamdy qolyna Ilıas Jansúgirov alady. Qapııada mert bolǵan Qulagerdeı sáıgúliktiń qan josa basyn qushyp otyryp, adamzat balasynda buryn sońdy bolmaǵan qubylys – Aqan Serininiń azaly zaryn arqaý ete otyryp, dúldúl aqyn Ilıas «Qulagerdeı» zarly poemasyn ómirge ákeldi.
Qulager qosh-qosh atym, joldasym-aı,
Men bildim, túnesemde turmasyńdaı.
Tıgizbeı topyraqqa joǵary ilip,
Saqtarmyn óle-ólgenshe qý basyńdı-aı!
Aqan Seri – Ilıas. Al Qulager sol dáýirdegi qazaqtyń atqa miner qasqalarynyń obrazy dep kórýge ápden bolady. Bul zaman tragedııasy edi. Osydan elý jyl ótkennen keıin Qabdesh Jumadilov «Sáıgúlikter» povestisin jazdy. Qazaqy jylqynyń qalaı «asyldanyp» bara jatqanyna arasha izdegen jazýshynyń jan aıqaıy edi bul da.
Biz endi Bókeıhanulynsha oılaı almaımyz. Óıtkeni, biz úshin, búgingi zaman urpaqtary úshin «er qanaty – at» emes táıiri, ushaq ne bolmasa mashına. Sondyqtan da biz atqa, jylqyǵa, qala berdi qanyńa tehnıka kózimen qaraımyz. Sonda bizde qaıdan ultyq rýhanı túısik bolady. Bizdiń túısik te modernızaııalanǵan. Sol Álıhan Bókeıhanuly aıtqandaı «eýropa jolynda» bolýymyz ápden múmkin. Mundaı eki udaı pikirde qalýymyzdyń bir ushy mysqaldaı bolsa da boıynda dástúrlik túısiktiń túıiri qanda qalý-qalmaýyna kelip tireledi.
Júırik attyń saýyryn sıpap, umasyn ýqalap, jylqynyń kermek ıisin alaqanyna sińirip, ay terin tatpaǵan, oqyranyp kelip shapqan aıǵyrdyń tegeýirine tamyr-tamyrynan ısinip, tylsym qýaty tutanabaǵan kisiniń at pen aıǵyrdy ajyratýy aıtyp-aıtpaı qıyn bolar. Odan «er muryndy, at erendi» keletin qazaqı túısikti talap etý artyq ta shyǵar.
Alaıda aqyl oıdyń túbin túsiretin kemeńgerlerimizdiń ultyq túısikten anaǵurlym oqshaýlanyp, qol úzdi deýge qalaı batylyń barady. Sonaý Petrborda tórtburysh úıdiń terezesinen syǵyraıyp otyryp, Altaı taýyn meken etken qazaqtardyń etine túsken jaraqattyń tez jazylyp, túleıtindigin «ómir súrgish (vyjıvanıe) qabylettiliginen» izdep qańǵyratyn L.N.Gýmılevtiń «kóregendigimen» sybaılas nárse. Sana qansha júırik bolǵanymen keıde turmystyń ıleýine túsip ketetininiń bul aıqyn kórinisi. Bizdiń alǵyrlyǵymyzdyń da shatqaıaqtaıtyn tusy osy. Týa bitken kúsh-qaırat tekti jaýyn kórgende terisine syımaı tasyp, talasqanyn talqanǵyp, betteskenin buzyp-jarmaı tolas tappaıtyn, qas jaýyn qanjaǵasyna baılamaı qahary qaıtpaıtyn, ata qonysyn apaı tósimen qorǵaǵan, nar tulǵasy men aıbary aıdahardy jasytqan, ajarynan sarabdal aqyl-oı ańqyǵan nursıpatyn, atyn estigende arýaqtanyp, namysymyz nurlanatyn batyr, erler qaıda?
Bizdiń jas urpaqtarymyzdyń rýh alar dúnıesi Almatydaǵy Táýelsizdik monýmentiniń qasyndaǵy salpań qulaq, máńgirgen esek-qulyndar syńaıly bolǵany ma? Olardyń «jýasyǵan» jylqy tinin túrtpe. Móńkitip alasyń deımiz be? «Uıada neni kórseń, ushqanda sony ilesiń» demeı me, jas urpaq julynyp turǵan qulyndy kórgenshe, jyǵylǵaly turǵan jabyny kórip óssin deımiz be? Alaıda, kóptiń , qalyń buqaranyń talaby bul emes!
Zamanymyzdyń ilgergi VI-VIII ǵasyrlaryna, túrki tekti halyqtardyń túpki tórkini bolyp keletin Kók túrikter dáýirine moıyn buratyn bolsaq, eń áýeli álemge áıgili Orhon eshkerkishterindegi Tonykók, Kúltegin qulpy tastarynan kóshirilgen oıma jazýlarǵa toqtaımyz. Bar joǵy 42 jyl ómir súrgen Kúltegin babamyz 16 jasynan bastap, qarý-jaraq asynyp, qolbastap, qaǵanatyn qorǵap búkil ómirin attyń jalynda, joryq saparda ótkizedi. Sol bir kezeńderdegi qan maıdan, surapyl soǵystarda teńdesi joq Kúltegin qolbasshynyń astyna mingen saıgúlikteri talaı qyrǵynǵa Kúlteginmen birge kirip, jeńiske ortaq bolǵan ataqty Alyp Shalshy men Azman aqtardan «alty aılyq jerdi alty attaǵan, bir tóbeniń shańyn bir tóbege qosqan, sýǵa salsa batpaıtyn, otqa salsa janbaıtyn, júriste – kólik, jaýda – serik ózimizdiń áıgili Taıbýryl, Baıshubarlardy kórgendeı bolamyz»(Kúltegin. Kóne túrki jazba eskertkishi.-Almaty: Jalyn, 1986,-14-bet).
Anaý Altaıdan aýǵan qyrǵyz halqynyń Uly Manas jyrynda Kóketaı hannyń astynan arqyraǵan shaǵyrdaı boz atty kóremiz.(Manas.Kırgızskıı geroıcheskıı epos.M, Naýka,1990g). Iá, jumyr jerdiń jartysyn jaýlaǵan Shyńǵys qaǵannyń qos qyzyly epostyq jyrdyń arqaýyna aınalǵan. Sol uly qaǵan ómiriniń sońynda 1226 ıt jyly Tańǵytqa joryqqa attanady. Sonda qaǵan teńbil shubaryn minip júrdi dep jazlǵan shejirede.(Monǵoldyń qupııa shejiresi. Ólgıı,1978,- 196 bet).
Munyń bári nege mehnaty kóp tasqa oıyp jazyldy. Ol jylqy bolmysyndaǵy adamǵa kúsh-qýat beretin asa qupııa tylsym qasıetine degen erekshe iltıpattyń kórnisi dep bilemiz. Eger jylqyda rýh shaqyrar, arqa qozdyrar qudyret bolmasa, onda ol jaıbir basqa túliktermen birdeı belgilenbeı, eleýsiz qala berer edi.
Qazaq týmysynan jylqymen jaǵalasyp, jylqymen jarysyp ósken. Jer júzinde jylqynyń jasyn, minez-qulqyn, túr-túsin, qadyr-qaıetin, túp tuqııanyn ózgeden artyq biletin bir jurt bolsa, ol – qazaq. Sonyń úshin de qazaq tilinde jylqyǵa baılanysty, sonyń ishinde tek atqa baılanysty «er qanaty- at; atyń barda el tany jelip júrip; jylqynyń ústi – jel, súti – em; atty taǵalasań esek aıaǵyn kóteredi; tıgizbeıdi qazanat qamshy, azamat joǵyn bilgizbeıdi; at aınalyp qazyǵyn tabar; at tuıaǵyn taı basar; at aýnaǵan jerde túk qalar… t.b. tolyp jatqan maqal-mátelder týsa, «at tóbelindeı; at baýyryna túsip; at qulaǵynda oınaý; atqa miner; attyń jalynda…qatarly fazeologııalyq tirkester qalyptasty. At án men kúıge arqaý boldy. «Mańmańker», «Aq baqaı», «Sal tory», «Qara jorǵa» syndy ánder, «Quljager», «Tel qońyr», «Qos kúreń», «Kók dónen» sııaqty kúıler ómirge keldi.
Halqymyzdyń jylqy malyna degen súıispenshiligi esh tómendegen emes, urpaqtan urpaqqa jalǵasyp, damyp, jetilip, kemeldenip otyrdy. Sol zaman, dáýirine saı tirshilik-turmysyn jylqymen baılanystyrǵan jańa qanatty sózder týyndap otyrdy. Asa talapty, talanty tas jaryp turǵan adamǵa teńeý izdegende de jylqyǵa kelip tirelemiz. «Talaptyń minip tulparyn, tas qııaǵa órlediń» degen Abaı sózi osyǵan dálel.
Jáne daryndy men darynsyzdy, jaqsy men jamandy shenestirgende aıtylatyn «tulpardan tuǵyr ozbas shabylsa da,oǵan da úki tumar taǵylsa da» degen de Abaıdan qalǵan qanatty sóz. Albaty ketip, aram ter bolǵan daraqylyqty «Báıge almaǵan júırikten, beli jýan besti artyq» (Shalkıiz jyraý) dep túıredi. Qaljyraǵandy qataıtyp, sharshaǵandy shyńap, bosaǵandy berkintip erlikke shaqyratyn jigerli sózder Mahanbet aýzynan túıdek – túıdegimen túsip jatady. «Ereýil atqa er salmaı, erlerdiń isi biter me?»… Halqymyzdyń jylqyǵa degen eren qurmetiniń belgisi ony máńgilikteý – erkertkish músinderin ornatý bolady. Taldyqorǵan qalasynda jyǵylyp jatqan arǵymaqtyń – Qulakerdiń aıanyshty halin beıneleıtin eskertkish bar. Aqan Seriniń Alashqa áıgili bolǵan Qulageriniń kúńirengen taǵdyryn kóz aldyńyzǵa elestetip, bas ımeı ótpeısiz bul aradan. Jylqyǵa degen mundaı qurmet kóshpendi basqa jurttarda da kezdesedi. Mońǵolııada «Arvaı her» (Bıdaı ker) degen ataǵy shyqqan attyń atynda qala boı kóterip, «Arvaı herge» alyp eskertkish ornatqan. Al batys elderi ápsanalarynda adam keýdeli, arǵymaq keıpinde beınelengen kóshpendiler áýleti Azııa tórinen attanyp, búkil álemge ataq dańqy jaıylsa osy attyń arqasy. Atty áskerlerdiń almaǵan qamaly, jetpegen jeri bolmady. Aralyq qashyqtyqtar «kúndik jer», «aıshylyq jer» dep attyń júrisimen esepteldi.
Kóshpendilerdiń basyna tóngen zulmattar at pen adam arasyn alshaqtanqan dáýirlerdi bastan keshirdik. Alaıda dúnıe kezek degen bar emes pe, qanyń da bar nárse qalaıda kúnderdiń bir kúninde aınalyp bir tirilip, túleıtini bolady eken. Qoǵam kúrt ózgerip edi, bolmysymyzdaǵy bordaı bolyp úgilip turǵan tektilik túıirshikteri túnde gúldep, qas qaqqansha shıyrshyq atyp, shıryǵyp shyǵa keldi. Arǵy tamyrynan tamtumdap bolsa da taramystaı tyrmysyp ajyraı qoımaǵan aýyl adamdaryn bylaı qoıǵanda astynan jeńil avtokóligi túspegen, aıshylyq jerge ushaqpen baratyn sheneýnikterdiń shekpeninde týyp, shınelinde ósken, syrmaqtan túspegen yǵaı men syǵaılarymyz, jaqsy men jaısańdarymyz, ásirese qaltasy qalyń baılarymyzdyń da at-jylqy balasyna ańsarynyń aýýy tipti modaǵa aınalyp, eń tańdaýly asyl tuqymdy ságúlikterdi úıir-úıirimen ustap jatsa nege qýanbasqa. Óıtkeni jylqyny bilý, jylqyǵa úıir bolý, shamasy kelgeninshe jylqyny tanyp ósý – ultyq sana-sezimimizdi sergiter, jasyǵan jadymyzdy serpilter, tektiligimizben tabystyrar taǵylym-tanymdyqtyń eń qýatty quralynyń biri bolsa kerek. Ómiri fýtbol oıynyn kórmeı ósken balańyzdy bir ret stadıonǵa ertip baryńyz, saıystyń sońyna ázer shydap, sharshap qaıtady. Ómiri jylqy balasyn kórmegen násilińizge bir ret alaman bági kórsetseńiz, myń kúnge rýhanı kúsh alady. Jeldeı esip ana attyń ústine minip ketkisi kelip, elegizip turady. Bul bizdiń ulttyq mentalıtetimizdiń týatúp negiziniń ereksheligine baılanysty.
Baqytbek Bámishuly, «Minber».
