Jádı Shákenulynyń «Qaraly kósh» romany týraly oıtanym

4277

Bıssmıllahır rahmanır rahıım! Jazýshy týyndysyn Allany eske alýmen bastasa, biz de ol jónindegi zertteýimizdiń sóz basyn solaı bergendi jón kórdik. Pendeni táýbesine keltirip, shyndyq pen adamgershiliktiń túptiń túbinde oısyrata jeńerin dáleldegen bul kitapta jazylǵan oqıǵalar jelisi ómirde shynaıy bolǵandyǵymen júrekten umytylmastaı oryn alady. 

Kitaptyń jazylýy jóninde bergen suhbattarynda avtor: «1934-1935 jyldary bastalǵan alǵashqy kósh jaýdyń qyrǵynyna ushyraı otyryp, 1941 jyly Úndistan jerine jan saýǵalap ótse de, aýrý tarap, adam ólimi toqtamaǵan. Shekaradan sanap ótkizgende 3039 adam bolsa, 1951 jylǵa kelgende 1400 adam ǵana qalǵan. Kósh barysynda ilgeri-keıindi bolyp kem degende alty myńdaı adam qyrylǵan eken. Kósh basshysy Elishan 1943 jyly Pákistanda aýrýdan qaıtys bolady. Demek, Elishan jáne onyń eliniń basyndaǵy qandy qyrǵyn 1932 jyldan bastalyp, 1943 jyly ólgenge deıin jalǵasady. Qansha qasha kóshse de zulymdyq, ajal ony qýǵanyn qoımaıdy. Sondyqtan da shyǵarmanyń atyn «Qaraly kósh» dep qoıýdy jón kórdim. Al 1951 jylǵy Qalıbek, Hamza, Soltanshárip, Qusaıyn bastaǵan ekinshi kósh osy kóshtiń tarıhı jalǵasy bolsa da, onyń hıkaıasy bólek edi» - dep, atalý sebebin ashyp kórsetedi. [1, 211-b.]. Qyrǵynǵa ushyraǵan qandastarymyzdyń az bolmaǵanyn, onan soń da qasirettiń bolǵandyǵyn ańǵartady. Sonymen qatar, bolǵan oqıǵa oryn alǵan jerlerge arnaıy sapary, júzdesip dıdarlasqan adamdary, izdegen, oqyǵan kitaptary men zertteýleri jóninde maǵlumat berip, bul eńbektiń jarnama úshin emes, taǵdyr tálkegine túsken qandastardyń rýhyna arnap jazǵandyǵyn basa kórsetedi. 

Altaı asyp, Barkólden bastalǵan bul qaraly kósh Gansý, Chıńhaı, Tıbet, Úndistan, Pákistan jerlerinen turaq tappaı, aman qalǵan ór rýhtylarymyz týystas Túrkııa eline qonystanady. Romannyń alǵashqy betinen-aq Áliptiń órjúrektiligimen qosa, Jın Shýrynmen sóılesý barysynda ultyna degen adaldyǵyn ańǵaramyz. Onyń qazaqtar jónindegi: «Egerde qazaqtar túgel atqa qonsa, olardy toqtatý tipten qıyn» degen oıy túbinde naq kelip, ózderiniń qazaq ultynyń atyn estigende esi kete qalshyldaı sandyraqtaǵany tarıhqa aıan ekendigin avtor sóz sońynda jazyp ótedi [2, 10-b.]. Áıtkenmen, osy qaraly kóshtiń bastalýy qazaq halqynyń qaıtpas qaısarlyǵyn unata bermes tasbaýyrlardyń adam nanǵysyz jasaǵan qandy qyrǵynynan bastalǵan edi. Osyny sezgen Álip batyr bir sumdyqty bastaǵaly kelgen Chyń Pıshýdyń oıyn uǵyp, aqyl berer janashyry Asqabylǵa: «Qansha degenmen kápir ǵoı. Surqy jaman. Meniń basymmen ketse qýanar edim. Zulymdar seni de, aýyldy da qyryp sala ma dep qorqyp turmyn. Basqany bylaı qoıǵanda, kúnásiz sábılerdiń, shıetteı balalardyń ne jazyǵy bar?!», - dep jurt qamyn oılap kúńirene túsedi [2, 25-b.]. Bul qorqynysh rasymen oryn alyp, sum jaý kózdegen halyqty qyrǵynǵa ushyratty. Qazaq jurtynyń saıyn dalany kezip, pana izdep bosyp ketýine alǵash sebep bolǵan osy oqıǵa edi. Qaraly kóshtiń san márte qaıtalanaryn Áliptiń uly Elishan boljamaq túgili, oıyna da almaǵan edi. Onyń bar maqsaty – áke atyn óshirmeı, elin tek alǵa jeteleý boldy. Oǵan dálel retinde E.Kápqyzynyń «1938 jyly Altaıdan aýyp, Gansý, Shynhaı ólkelerin qonaqtap, Tıbet, Gımalaıdy basyp ótip, Úndistan men Pákistanǵa az turaqtap, Túrkııaǵa jetip, búginde Eýropanyń 10 qalasynda ómir súrip jatyr. Shamamen, Túrkııa men Eýropada 20 myńdaı qazaq bar» degen sózi arqaý bola alady [1, 361-b.]. 

Ar men bılik qatar taıtalasyp turǵan zamanda adamgershilik qunyn joǵaltpaı, erlik isin tanyta bilgen batyrlardyń ór minezderi arqasynda qazaq jurtynyń ózgelerden áldeqaıda bıik turǵany jalǵan emes. Al sol azapty kúnderde basynyń azattyǵy úshin baryn salyp, qanyn umytqan jaǵympazdardyń da bar ekendigin tarıh joqqa shyǵarǵan emes. Romandy oqý ústinde A.Baıtursynulynyń «Kók esekterge» degen óleńindegi myna bir shýmaǵy eriksiz oıyma orala berdi:

 

«...Qınamaıdy abaqtyǵa japqany,

Qıyn emes darǵa asqany, atqany.

Maǵan aýyr osylardyń bárinen,

Óz aýylymnyń ıtteri úrip, qapqany...».

 

Talaı qyrǵynnyń sebepkeri bolǵan kórealmaýshylyq, ishtarlyqtyń qanymyzda baryn tipti sol kezdegi Keńes Odaǵynyń bas konsýly Zolotkın áskerı bıliktegi Shyń Shysaıǵa kezekti kezdesýinde tájirıbe retinde maqtana aıtady: «Inim, qazaqty tym jeńil sanama. Olardy kúshpen alǵannan kóri aldap-arbap qurtý kerek. Eń bastysy – ózin-ózine salý kerek» [2, 56-b.]. Jalǵan dúnıeni tastap, máńgilik ómirge attanar shaǵynda Elishannyń shyn janashyry Zaıyp ta óz sózinde: «Dúnıe degen berekege toqtaıdy. Bereke, birlik bolsa bári bolady. Bizdiń túbimizge jetken de sol – berekesizdik. Barkól elin qanqaqsatyp bárimizdi úrkitken Abaı sumdy da Keńes qyzyl úkimeti keri qaıtaryp alyp, ózgeni aıamaǵan ony da tas túrmege tyǵypty dep estidim. Altaıdaǵy tórt orynnyń birinen shyqqan Mámıdiń tuqymy Ánýar da qytaıdyń soıylyn soǵyp, kóringenge áńgir taıaq oınatyp edi. Shyń Shysaı onyń da túbine jetipti. Aǵań Adýbaı senen qalaı bólinip ketti. Týmasam da týǵandaı sanaǵan Qasym batyr da bir shúıkebas jesirdi maǵan bere qoımadyń dep Ma Býfańnyń qoltyǵyna kirdi. Odan opa tapty ma, zalym dúńgen ony da jalǵyz tal myryshpen jaıratyp saldy. Sabyrbaıdyń Qusmany men Ilııaz dúrbige talasyp el ekige jarylyp edi, ne marqadam tapty? Meıirimhan men Turdy bir jaman myltyqqa talasyp, bóline kóshkende bórige jem boldy. Tórimnen kórim jýyq jatyp bárin ǵaıbattaıyn dep jatqam joq. Berekesizdikten talaı qazaq ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketti. Osy jaǵyn esterińe alyp, sabaq qylsyn dep aıtyp jatyrmyn», - dep ómirden kórgenin mysal etip, Elishanǵa birliktiń asa baǵaly ekendigin uǵyndyrady [2, 308-b.]. Tarıh betterindegi halqymyzdyń aryn joǵary qoıar azamattarmen qatar, olardyń bul isin teriske shyǵarǵan satqyndardyń da bolǵany rasymen jandy túrshiktiredi. Tipti, qazirdiń ózinde betińe kúle qarap, syrtynan teris ton pisher tanymal azamattarymyzdyń bary sol kúnniń dáleli ispettes. Osylarǵa tótep berip, bul minezdi qanymyzdan túgelimen joıar bolsaq, qazaq halqynyń dárejesi munan da bıik deńgeıde turar ma edi, kim bilsin?!

«Aǵaıynnan jat jaqsy», - dep halqymyz bekerge aıtpaǵan bolar. Romanda jazýshy qany bólek kápirlerdiń óziniń arasynda da adamgershilikke bas urǵan jandardyń baryn eskeredi. Onyń bir dáleli retinde qazaqtyń Qaýdan esimdi jigitin ólim aýzynan aman alyp qalǵan mońǵoldyń Dorjy degen azamatynyń erligi edi. Qazaq batyrlarynyń erligine tánti bolǵan Dorjy tańdanysyn da jasyrmaıdy: «Ómirimdegi armanymnyń biri – Ospan men Elishandy kórý edi. Elishan batyrdy kórdim. Kóz aldymda erekshe zor deneli, qartań adam elesteýshi edi,  – ózim shamalas jap-jas jigit eken ǵoı. Bizdiń jaýymyz bireý, ol – Gomındań úkimeti, ol – Shyń Shysaı jendet» - dep, baýyrlyqty sezindiredi [2, 332-b.]. Bul jóninde de Elishan: «...Mine, qaraqtarym, jaman ult bolmaıdy. Kápirdiń ishinde musylmannan artyǵy bar, musylmannyń ishinde kápirge tatymaıtyn talaıy bar. Másele halyqta emes, jaqsy da, jaman da – sol halyqtyń ishindegi az ǵana adamdar» degen sózi arqyly qorytyndy shyǵarady [2, 289-b.]. Joǵaryda keltirgen mysalymyz da osynyń  dáleli ispettes. Keı kezderi qandas baýyryńnan kórmegen jaqsylyqty ózge ulttan, týǵanyńnan kórmegendi jattan sezinerimiz de ras. Osy sátte Abaı atamyzdyń: «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degen óleń joldary ereksiz oıǵa oralady. Munyń ózi teris pikir qalyptastyryp úlgerer pendeni táýbesine keltirerdeı. 

Romanda aıqyn kórsetilip, júregiń qan jylap, janyńa batsa da, erligine jylap turyp súısiner qazaq qyzdary men áıelderiniń keı er azamattarǵa buıyra bermes qaısarlyǵy men batyldyǵyn úlgi etesiń. Jurtty qyrǵynǵa ushyratyp qana qoımaı, baryn talap áketken qytaı sherikteriniń qolyna túsken Shárbannyń ary úshin taıtalasyp, tipti kishkene balasyn ózimen birge ólim qursaýyna alyp ketýi, tolyq es kirmegen Seterhanyna óziniń qazaq ekendigin, baýyrlarynyń kim ekenin sanasyna quıyp ketýiniń ózi ekiniń biriniń qolynan kele bermes erlik. Jaý qolyna túsken Almahannyń qashyp shyǵýy, apaly-sińilideı bolyp ketken Elishannyń áıelderi Záıip pen Bátımanyń tatý ómir súrýi  shyǵarmadaǵy –  áıel obrazynyń sátti kórinisi. Aýrý taqap, ajal aýzynda turǵan Záıip Bátımaǵa: «Bátıma, qaraǵym. Seni sińilimdeı kórip edim. Ózińnen týmasa da týǵandaı sana. Tipti, ana uldy baýyryńa salyp, óz balań etip ósir. Menen týǵanyn bilmeı-aq qoısyn. Jalǵyz tuıaq qoı. Jetimdik kórmeı óssin», - dep osylardy aıtqan Záıip máńgilik uıqyǵa ketedi [2, 375-b.]. Týǵan balasynyń taǵdyryna alańdaǵan ananyń bul sózi júrekti eljireteri sózsiz. Kóp uzamaı, Záıiptiń óliminen soń qyzy Raıhannyń, jary Elishannyń, uly Ámınollahannyń dúnıeden ozýy Bátımaǵa da aýyr tıip, ózin de birge ala ketýin Alladan tilek etti. Qabyl bolǵan tilek onyń da júregin toqtatqan edi. Qaraly kóshtiń qaıǵysyn údete túsken bul oqıǵa roman sońyn támamdaıdy. 

Sóz sońynda avtor shyndyqtyń túbinde jeńis taýyp, erliktiń máńgilik óshpestigin aıtyp ótedi. Halyqty zar eńiretken Jań Qaıshy men Shyń Shysaıdy qarǵystyń jibermeı, azappen kóz jumǵandyqtaryn, Ma Býfańnyń otbasymen birge torǵaıdaı tozyp ketkendiginin, Shárbannyń erlikpen aman saqtap qalǵan uly Seterhannyń óz qandastaryn esinen shyǵarmastan tapqandyǵyn, al eli úshin emirengen batyrlardyń el aýzynda máńgilikke saqtalyp, ańyz qyp aıtar jyr bolǵandyǵyn baıandap, Allaǵa shúkirshilikpen aıaqtaıdy. 

Qorytyndy: Jazýshy, ǵalym T.Beıisqulov osy roman jónindegi pikirinde J.Ahmadıdiń «Dúrbeleń», «Shyrǵalań» dılogııasy, «Aıtumar», «Tektiler tuǵyry», J.Sámıtulynyń «Sergeldeń», Q.Jumadilovtyń «Sońǵy kósh», T.Ryskeldıevtiń «Uly kósh», Q.Shabdannyń «Qylmys» atty shyǵarmalaryn alsaq, ádebıetimizdiń toqyrap barady degenge senýdiń qajeti joqtyǵyn aıtady. Sonymen qatar, olardy ókshelep kelgen J.Shákenulynyń osy romanyn oqı bastaǵanda-aq jan-júıesiniń bulqynyp ketkendeı kúı keshkendigin aıtady [3, 4-b.]. Rasynda, shyǵarma bastala salysymenen-aq oqyrmandy óz jetegine alyp ketti der bolsaq, munyń qudiretiniń bir ushy jazýshy sheberliginde ekendigin moıyndaýymyz qajet. 

Sóz saptaý júıesine saı qoldanylǵan maqal-mátelder, kezeginde oqıǵanyń mazmunyn ashar óleń shýmaqtary odan ári qyzyqtyra túsedi. Romandy eki kún ishinde oqyp bitken soń oı ústinde, meń-zeń kúıde júrgenimdi jasyra almaspyn. Anasynan aıyrylǵan balalar, jarynyń júzin kórmesten o dúnıege attanǵanyn kórgen erler, qyrǵynǵa ushyraǵan jurtyn qımaı zar ılegen jurttyń úni, barlyǵy kóz aldymda ótip jatqandaı. Osy aýyr azapty bastan ótkerip, taýy shaǵylmaı jurtyn jetelegen qaharmandardyń ór minezi ár qazaqtyń qanynda. Máńgilik jadynda. Eshqashan óshpek emes.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

 

  1. Shákenuly J. Jalǵyzdyń úni: Syn-zertteý maqalalary men syr-suhbattar. – Almaty: Aqotaý, 2010. – 424 b.
  2. Shákenuly J. Qaraly kósh: tarıhı roman. – Almaty: Turan, 2010.–408 b.
  3. BeıisqulovT. «Kóshtiń kórgen azaby» // «Úshqońyr» gazeti. №16 (37), 4-b., 25 mamyr, 2011.

 

Jansaıa SMAN

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy