Teńge baǵamy jáne jasandy devalvaııa: Ulttyq Banktiń burynǵy basshysy QR ekonomıkasynyń qupııalaryn ashty

199
Adyrna.kz Telegram

Qazaqstan Ulttyq bankiniń burynǵy tóraǵasy Grıgorıı Marchenko «Kýpol ıýrty» YouTube-arnasyna  bergen ashyq suhbatynda eldiń ekonomıkalyq sheshimderine áser etken qıyn jaǵdaılar týraly estelikterimen bólisti. Ol iri devalvaııalar, Ulttyq qordyń qurylýy jáne Ázirbaıjan bankine ınvestıııalaý máseleleri jaıly egjeı-tegjeıli aıtty, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly Orda.kz-ke siltep.

Qazaqstan tarıhyndaǵy eń iri devalvaııa

Ulttyq banktiń eks-tóraǵasy Grıgorıı Marchenko el tarıhyndaǵy eń mańyzdy devalvaııalar týraly aıtyp berdi.

«Ulttyq bank 2009 jyldyń aqpanynda júrgizgen devalvaııasy 25%-dy qurady, 50% emes, keıde aıtylyp júrgendeı. Al eń iri devalvaııa 1994 jyldyń aqpanynda boldy. Sol kezde bir aıda teńge baǵamy 11-den 40 teńgege deıin tómendedi – bul úsh jarym esege teń. Bul devalvaııanyń sebebi Úkimet basshysy Sergeı Tereenkonyń sheshimine baılanysty boldy. Úkimet Prezıdent Nazarbaevty kásiporyndardyń ózara qaryzdaryn jabý úshin Ulttyq banktiń úlken kólemde aqsha basyp shyǵarýy qajet dep sendirdi. Prezıdent Ulttyq banktiń qarsylyǵyna qaramastan, jarlyqqa qol qoıdy. Bul kezde Ulttyq bank táýelsiz bolmaǵan edi, sondyqtan jarlyq kúshine endi», – dedi Marchenko.

Onyń aıtýynsha, bul sheshimniń saldary apatty boldy: bir aıda baǵam úsh jarym esege qulady. Marchenko AQSh-ta Djordjtaýn ýnıversıtetinde taǵylymdamadan keıin Qazaqstanǵa oralǵanda, 1994 jyldyń maýsymyndaǵy ınflıaııa 46,5%-dy quraǵan – bul jyldyq emes, aılyq kórsetkish.

«Sol kezder óte qıyn boldy. Bir qyzyǵy, birinshi prezıdent bul oqıǵany memýarlarynda múlde atamaǵan. Bul oqıǵany umytyp ketti me, álde mańyzdy emes dep sanady ma, bilmeımin. Biraq bul – eń sátsiz makroekonomıkalyq sheshim boldy. Qazirgi baǵam – shamamen 500 teńge. Eger 1994 jyly bul qatelik bolmaǵanda, qazir biz 200 teńge shegine jete me dep talqylar edik. Búgingi ekonomıkalyq máselelerdiń kópshiligi – osydan 20-30 jyl buryn qabyldanǵan sheshimderdiń jańǵyryǵy», – dep qosty ol.

Teńge baǵamy men Ulttyq qordyń qurylýy

Marchenko qazirgi teńge baǵamy týraly pikirin bildirdi:

«499 ben 500 arasyndaǵy aıyrmashylyq nebári 0,2%-dy quraıdy. Álemdik naryqtarda mundaı ±1% aýytqýlar tehnıkalyq jáne eleýsiz dep esepteledi. Biraq bizdi dóńgelek sandar árdaıym qyzyqtyrady. Mysaly, keńes dáýirinde biz 1 mıllıard put astyq jınaýǵa umtyldyq. Put degenimiz ne? Bul – nebári 16 kılogramm. Biraq 20 mıllıon tonna jınalǵanda, bul kórsetkishti múlde umyttyq. Sol sııaqty, 499 jáne 500 teńgeniń arasyndaǵy aıyrmashylyq mańyzdy emes», – dep túsindirdi Marchenko.

Ol sondaı-aq, kóptegen adamdar teńge baǵamyn devalvaııamen ǵana baılanystyratynyn aıtty. Alaıda teńge baǵamynyń Ulttyq qordan tikeleı táýeldi ekenin ekiniń biri túsine bermeıdi.

Ulttyq qor bolashaq urpaq úshin qarajat jınaqtaý quraly retinde qurylǵan. Biraq keıinnen ony jumsaý týraly saıası sheshim qabyldandy, al qarajatty paıdalaný Nazarbaev prezıdent bolǵan kezde bastaldy.

«Bastapqyda Ulttyq qor aktıvterin satyp, qarajatty elge ákelý jáne ony Ulttyq bank arqyly bıýdjetke jiberý shemasy qoldanyldy. Keıin, men jáne áriptesterim qyzmetten ketken soń, qarajatty naryq arqyly satýǵa sheshim qabyldandy. Jylyna qosymsha 5-6 mıllıard dollardyń naryqqa shyǵýy teńgeniń baǵamyn qoldady», – dedi Marchenko.

2014 jylǵy jasandy devalvaııa

Marchenkonyń aıtýynsha, 2014–2015 jyldary Ulttyq banktiń tóraǵalary Qaırat Kelimbetov pen Danııar Aqyshev bolǵan kezde úsh devalvaııa oryn aldy. Ol kezde teńge baǵamy 150-den 380-ge deıin kóterildi.

«2014 jyldyń aqpanynda iri eksporttaýshylardyń qysymymen qajetsiz devalvaııa júrgizildi. Eksporttaýshylar bul máseleni sheshedi dep sendirdi, biraq olaı bolmady. Bul sheshim tek tar sheńberdegi kompanııalarǵa paıdaly boldy», – dedi Marchenko.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan bul devalvaııany Reseıden keıin emes, aldymen jasaǵan, bul teńgeniń baǵamyna aýyr zardap tıgizdi.

«2014–2015 jyldardaǵy eki jarym esege devalvaııadan keıin óndiris ósti me? Árıne, joq. Bul birneshe ret jasalǵan eksperıment boldy. Sol sııaqty, 1994 jyly úsh jarym esege devalvaııa jasalǵan bolatyn», – dep qorytyndylady ol.

Ázirbaıjan bankimen janjal

Marchenko Ulttyq qordyń qarajatynyń Ázirbaıjan bankine aýdarylýy týraly da pikir bildirdi.

«Bul mámile men qyzmetten ketkennen keıin bir jyldan soń jasaldy. Ol kezde Ulttyq bankti Qaırat Kelimbetov basqarǵan. Mámile ishki proedýralarǵa qaıshy bolǵan», – dep túsindirdi Marchenko.

Sondaı-aq, ol bul iske qatysy joq ekenin jáne Ázirbaıjan prezıdenti Ilham Álıevpen jeke baılanysy joq ekenin málimdedi.

Pikirler