Berdibek Soqpaqbaevtyń «Balalyq shaqqa saıahat» atty týyndysyndaǵy láńgi tebýdiń sheberi, kórshisi Elemes jaıly kezinde bar bala jata-jastana oqıtyn-dy. Sol Elemesti «láńgi tebýden osy kósheniń chempıony» dep áspetteıtin edi ǵoı. Bir qaraǵanda, ataýy qyzyq oıyndy búgingi bala bilmese kerek. HHI ǵasyrda, tehnologııalyq órleý dáýirinde ómir súrip jatqan bala bitkenge bul oıyn butyna butaq japyraqtaryn ilip alǵan tas dáýirindegi jabaıylardyń oıyny bolyp kórinýi de múmkin. Iá, aıtsa aıtqandaı-aq, kompıýterińdi «shashatyn», aıpad deı me, aıfon deı me, búgingi jahandanýdyń jalyna jarmasqan jastar osy tehnıkanyń qulaǵynda oınaıtyny málim. Al kishkene balalardyń da jıylyp alyp, asyq atyp, láńgi teýip jatqanyn kórmeıtin boldyq búginde.
Onyń ornyna ınternettiń ıgiligine qanyp, agentińniń jiligin shaǵyp, maıyn ishýge qumbyldar kóp. Al besikte jatqan balanyń qolynda da uıaly telefon ne bolmasa teledıdardyń pýlti… Mektep jasyndaǵy balalardyń da kósheniń shańyn shyǵaryp, ýlap-shýlap jatqanyn kórmeısiń. Únemi kompıýterdiń aldynda tesilip otyrý, dene qımylynyń az bolýynan balalar arasynda túrli dertterdiń órship bara jatqanyn aıtyp, dárigerler dabyl qaǵýda. Alaıda… Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa, mergendikke baýlıtyn asyq oıyny umytylyp barady. Máseleniń mánisine tereńirek úńilsek, úlkenderge baryp tireletin syqyldy. Óıtkeni nemeresi úshin júrgen jerinde asyq jınap júretin qarııalarymyz azaıdy. Dúnıeniń bar sıqyry sonda ǵana sııaqty kórinetin alaqandaı temirge úńilip otyratyn nemerelerge «asyq oına» dep aıta almaıtyny ras endi. Kezinde «Asyq oınaǵan azar, dop oınaǵan tozar, bárinen de qoı baǵyp, quıryq-baýyr jegen ozar» dep urandattyq. Biraq asyq oınaǵan azyp ketken joq, dop oınap, tozyp ketken taǵy eshkim joq. Qoı baqqannyń da baǵy janyp ketkeni shamaly. Degenmen paıdasy bolmasa, zııany joq osy oıyndar zamana kóshimen shańǵa kómilip kómeskilenip qalyp bara jatqany ókinishti. Asyq shirkinniń altynmen aptalyp, kúmispen kúptelip kádesyıǵa aınalǵany bolmasa… Biraq oǵan da kúpirlik qylmaı, shúkir deýimiz kerek sııaqty. Asyq oınaǵannyń ornyna boýlıngti qup kóretinder kóp. Osylaısha, aýyldaǵynyń aýzy jupar ańqymaıtynyn dáleldep júrmiz. Tórge ozǵan oıyndardyń ishinde golf te júr. Dáldikti, mergendikti synaıtyn mundaı oıyndardy atam qazaq baıaǵyda-aq shyǵaryp qoıǵan. Tek onyń búginde bosaǵada syǵalap qalǵany bolmasa… Mamandardyń aıtýy boıynsha, asyq oıyny balanyń kórý qabiletin jaqsartýǵa taptyrmaıtyn em kórinedi. Oı órisin damytýǵa da sep. Odan qalsa, eptilikke, esepke úıretedi. Asyqty dáldegende mı tamyrlary keńeıip, jumysy jaqsaratyn kórinedi. Qolǵa ustap ıirgende, saýsaq pen alaqandaǵy júıke núkteleri oıanyp, mı tynyǵady. Jalpy, asyq oıyny balany júıriktikke, eptilikke úıretip, kózin qyraǵy etedi. Burynǵysha emes, búgingishe aıtqanda, asyq oınaǵan bala azbaıdy da, tozbaıdy da, qaıta ozbasa… Qazaq balasynyń onda da aýyl balasynyń asyqtan keıingi oıyn – láńgi. Qoıdyń úlpildegen júndi terisine qorǵasyn quıyp, láńgi etedi. Bir qaraǵanda, láńgi men dop tebý, asyq atyp, shybyq miný aýyl balasynyń ulttyq oıyny tárizdi. Al qalalyq bala mundaı oıyn túri bar ekeninen habarsyz, tipti atyn da bilmeıdi. Bir ǵana asyq oıynynyń «Úsh taban», «Bir taban», «Áızik», «Atpaqyl», «Shyǵý», «Qumar», «Taǵan», «Sheńber», «Shik-Búk», «Qaqpaqyl», «Iirmekil», «Jemekil», «Hantalapaı», «Qora», «Alshy» degen túrge bólinetinin kópshilik bile bermeýi múmkin. Atalmysh oıyndy oınaǵanda dene músheleriniń barlyǵy qozǵalysqa túsedi. Al láńgi oıynynda aıaq qımyly jaqsara túsedi. Átteń degizerligi, ulttyq oıyn retinde ata-babalar ardaq tutqan asyq pen láńgi búginde umyt bola bastady.
Láńgi dala oıyny ma?
Zamanyna qaraı oıyn túri de ózgerip otyratyny qalypty jaǵdaıdaı qabyldanatyny bar. Rasynda, burynǵy asyqtyń ornyn boýlıng pen golf bassa, ázirge láńginiń ornyn basatyn oıyn túri tabylmaı tur. Búginginiń balalary láńgi oınamaq túgil, shybyqty at qylyp minbeıdi, mensinbeıdi. Oı órisi damyp ketken, ishten bárin bilip týatyn búginginiń balalary counter strike-ty oınaǵanda aldyna qara salmaıdy. Osylaısha ózimen-ózi tuıyqtalyp, ózge eshkimdi jaqtyrmaıtyn, sóıleý túgil, oılaý qabileti damymaı qalǵan urpaq ósip keledi. Al burynǵynyń baldary bolsa, eptiliktiń de, sózýarlyqtyń da túbin túsiretin-di. Munyń bári jappaı oıyn oınaý kezinde damıtyny belgili. Kezinde osy láńgi oıynyn janyn salyp oınaǵan aǵa býyn ókilderi soǵan baılanysty oqý úlgerimderine de áser etkenin jasyrmaıdy. Balalardy bul oıynǵa degen qumarlyqtarynan qaıtarý úshin muǵalim bitken ne istemegen deseńizshi. Ata-anasyn shaqyrtyp, buryshqa turǵyzsa da, qoıǵyza almaǵan. Tipti «gryja dıskov» degen dertti bolatynyn qulaqtaryna quısa da, alǵan betterinen qaıtara almapty. Láńgige degen «mahabbat» balalardy usaq urlyqqa da ıtermelese kerek. Soıylǵan qoıdyń terisinen oımaqtaı etip oıyp alyp, qorǵasyny bar zattyń bárine jaýdaı tıse kerek. Osylaısha, óz zamanynda jappaı beleń alǵan «blatnoı» oıyn túri búgingi balanyń betin burǵyza almaı tur. Degenmen joǵalyp barady dep jylana berýge de bolmas, ótken jyly Qyzylordada láńgi oıynynan chempıonat ótti. Oǵan 60 jasqa deıingi barlyq tilek bildirýshiler qatysyp, oıynnyń kórigin qyzdyrǵan bolatyn. Biletinder baryn salsa, bilmeıtinder úırenýge talpynyp, qyzyǵýshylyq tanytqan. Osylaısha, óship bara jatqan oıyn túrine jańasha ómir syılaǵan bastamashyl top láńgi oıynyn patentteýge de nıet bildirgen bolatyn. Kókpar, qyz qýý, báıge, jamby atý syndy ulttyq oıyndarymyzdyń qatarynan oıyp turyp oryn almasa da, láńginiń de ájepteýir aty bar. Osy oıyn túrin qatarǵa qosyp, qazaqtyń qara domalaqtaryna qaıta usynsaq, utarymyz kóp bolar edi. Ony úıretýdiń de qajeti joq. Óıtkeni atasy oınaǵan, ákesi oınaǵan. Ýaqyttyń joqtyǵyn aıtyp, yzyńdaı bermeı, tapjylmaı otyryp teledıdar qaraıtyn balańyzdy kók jáshiktiń aldynan julyp alyp láńgi ustatsańyz, densaýlyǵyna da paıda, ózińizge de paıda.
Qaraqul YBYRAIYM, Ońtústik Qazaqstan oblystyq oftalmologııa ortalyǵy bas dárigeriniń orynbasary:
– Búginde balalar arasynda jaqynnan kórýshilik basym. Alystan kórý qabileti kemshin. Mektepte parta men taqtanyń araqashyqtyǵy, anaý aıtqandaı, uzaq emes ekeni belgili. Kompıýterde de azǵana qashyqtyqtan qaraý kórý qabiletin nasharlatady. Kózildirikke táýeldilerdiń qatary kóbeıip barady. Asyq oınaǵanda balanyń kórý qabiletin jaqsartýǵa múmkindik mol. Dene qımylyn kóp qajet etetin oıynnyń báriniń ósip kele jatqan bala aǵzasyna paıdasy kóp.
Qalmurat AIMAHANOV, zeınetker:
– Rasynda, búginde balalar oıyny adyra qalyp bara jatqandaı. Buryndary bala bitken kósheni basyna kóterip, dop qýyp, shýyldap jatatyn. Qazir qarasań, úıirilip otyra qalyp sýlıfa deı ma, domalaq qaǵazdy aınaldyryp oınap otyrady. Balanyń jetilýine oıynnyń oń áser etetini sózsiz. Ásirese dene qımylyn jetildiretin oıyndar jaqsy.
Oıyn-tarıh
Aıtylmasa da, jazylmasa da, dala zańyndaı qabyldanatyn qaǵıdalar osy oıynǵa da qatysty. Láńginiń shyǵý tarıhyna úńilsek, Ortalyq Azııa elderindegi kóshpendi taıpalar arasynda paıda bolǵan kórinedi. Únemi at ústinde júretin jaýyngerler muny deneshynyqtyrý retinde oınasa kerek. Taqym men aıaqtyń myqtylyǵyn shynyqtyrýda taptyrmaıtyn tásil de osy bolǵan. Jaýyngerlerdiń bul jattyǵýy keıinnen erejesi bar oıynǵa aınalǵan.
Gúljan KÓShEROVA, «Alash aınasy».
