Kez-kelgen qysyltaıań shaqta «ondyqtardy» quraýdan bastalatyn Shyńǵyshan kezinen qalyptasqan áskerı júıe negizinde juptaryn jazbaı, shoǵyrlana qonystanǵan Jońǵarııa oırattarynyń kóship-qonǵan aımaqtary tómendegideı boldy. Torǵaýyttar men dúrbitter Jońǵarııanyń soltústik aýdandarynda – Ertistiń jaǵasynda Mońǵol Altaıynda, Tarbaǵataıda kóship júrdi. Chorostardyń ıeliginde Ileniń joǵarǵy-orta aǵysy jáne atalǵan ózenge quıatyn úlkendi-kishili ózenderdiń saǵalaryndaǵy jerler boldy. Al odan ary shyǵysqa qaraıǵy jerlerdi hoshaýyttarmen 1701 jyly Edil boıynan Jońǵarııaǵa qashyp kelgen torǵaýyttardyń bir bóligi jaılady. Keıingi qarastyrýlarmen, keńestik kezeń arheologtary zertteýleri Qazaqstannyń shyǵys, ońtústik-shyǵys aýmaqtarynda HVII ǵasyr sońy – HVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda kóship júrgen oırattardyń joǵary damyǵan materıaldyq mádenıetiniń bolǵandyǵyn dáleldedi.
Jońǵarııa oırattarynyń ekonomıkasynyń negizin quraǵan kóshpendi mal sharýashylyǵyn, eginshilik, ańshylyq, qolónerimen aınalysýshylar tolyqtyra tústi.
Jońǵar handary arasynda ózindik erekshe orny bar – Galdan eren (1727-1745) bıligi tusyndaǵy kezeńge qatysty jaǵdaılarǵa azdap sholý jasap ótsek. Eldiń eńsesin kótergen «Ańyraqaı shaıqasyndaǵy» — jeńisten keıin de eldiń jaǵdaıy jaqsara qoımady. Úsh júzdiń «Uly hany» bolýy úshin týyndaǵan aqsúıekter arasyndaǵy tartys jońǵarlar men orystarǵa jaltańdaýǵa májbúrledi. (Ańyraqaı shaıqasy jaıly tolyqqandy tanysam deýshiler «Anyrahaıskıı treýgolnık» ǵylymı eńbekti qarap shyǵýǵa bolady).
1735 jyldary Ortalyq Azııanyń soltústik aýdandary, Tashkent, Túrkistan sııaqty qalalarmen Uly júz qazaqtary oırat feodaldaryna baǵynyshty kúı keshti. Uly júz feodaldary jyl saıyn han Ordasyna «amanat» jiberip tursa, al turǵyndarynyń ár tútini Galdan erenge «alman» retinde jyl saıyn qyr túlkisiniń bir terisinen tólep turdy.
Oırat bıleýshileriniń, Orta Azııa ıelikterinen jınalatyn alym-salyq kólemi jaıly, Jońǵarııadaǵy orys elshisi K. Mıllerge oırattardyń aıtýy boıynsha, olardyń ıeleri: «Tashkentten eki jyl saıyn kilem, jibek matalaryn, saýyt-saıman, myltyq, qundyz terilerin jáne basqa da zattardy toǵyzdyqtarymen ákelse, altyn-kúmisterdi de esep boıynsha aldyrtyp turady».
Qazaqtardyń kóneden bergi astanasy bolyp tabylatyn Túrkistandy bıleýge barlyq handarmen, sultandardyń yntyzar ekendigin baıqaǵan Galdan eren olardyń arasyna otqa maı quıyp, birazyna atalǵan qalany bıleýge járdem beretinin ýáde etip qoıady. Sodan kelip Orta júz hany Ábilmámbet pen Kishi júz hany Ábilqaıyr, sultandar Baraq – Abylaılar arasynda qala bıligi úshin ózara baqtalastyqtar týyndaıdy.
1745 jyly uranhaılyq Karnanyń Óskemen bekinisi kanelerııasyna Abylaı sultan men Galdan eren arasyndaǵy jaqyndyqty sýretteýi tómendegideı. «Olardyń qyrǵyz-qaısaqtarmen arasynda ózara kelisim ornaǵan. Abylaı-sultan ózine baǵynyshty qyrǵyz-qaısaqtardan almandaryn jınap, ıeleri Galdan erenge jiberedi. Ol Abylaı-sultan qaısaqtarymen Shar-Gýrbannyń boıynda kóship júredi, olarǵa nan jáne basqa da zattardy aıyrbastaýǵa baryp turady. Qyrǵyz-qaısaqtarda eshqandaı egin ónimderi bolmaǵandyqtan, Abylaı-sultanǵa ıeleri Galdan eren, óz atynan tary men un jiberip turady».
Joǵarydaǵy jaǵdaılardaǵydaı birde syılasyp, birde kerisip jatatyn jaıttarda babalarymyz kúneltip jatty. Biraq qashanda jońǵarlardyń basymdyǵy baıqalatyn.
Mońǵol ǵalymy D. Maıdardyń jazýynsha, ata-teginen beri mal sharýashylyǵyn kásip etken olarda: «…Maldyń jasyn tisine qarap ajyratýǵa qoldanylatyn, termınologııalyq qalyptasqan sózderdiń sany 150-den assa, mońǵol dıalektıkasynda jylqyny tústeýge baılanysty qoldanylatyn 300-den asa termınder tirkelgen, al maldyń en-tańbasyna baılanysty aıtylatyn 500-den asa termınder bar».
Bizderde de arnaıy sanaq júrgizbesekte babalarymyzdan kele jatqan, joǵarydaǵy jaǵdaılarǵa baılanysty qoldanylatyn termınderdiń kóptegen túrleriniń bar ekendigi ras. Ásirese jylqylardyń túsin tústegendegi kóptegen termınderdiń orys tilindegi balamasyn tabý qıyndyq týdyratyndyǵy shyndyq. Al sol termınderdiń kópshiligi kóshpendi mal sharýashylyǵymen aınalysqan kórshiles elderdegi ortaq sózder edi.
Kúndelikti qoldanystaǵy: qara-hara, kók-kýh, qatyn-hatýn, tý-týg, temir-temýr, toqym-tohym, batyr-baator, oba-obo, altyn-altan, bulaq-býlyg, baı-baıyn, táńir-tengr (Tengr – bul sanskrıt sózi Deva (qudaı) nemese Sýranyń (qudaı) mońǵolsha aýdarmasy. Mońǵoldarda tengr eki maǵyna beredi. 1) Aspan. Kók kúmbezi. 2) shamandyq anımastıkalyq túsinik boıynsha «kóktiń rýhy». Mońǵoldardyń áli kúnge deıin «Býrhýn tengr» (Kók qudaıy qoldasa) deıtindigi sondyqtan). Arasan –arshan (rasýana – sanskrıt sózi. Shıpaly sý. Mońǵolsha dybystalýy arshan) tt. Osylardy saralaı kelseń Arıstovtyń: — «….Altaılyqtardyń tili «tamyryn tereńnen alatyn taza túrki tili», biraq olarda uzaq ýaqyt qalmaqtarǵa kórshilestigimen táýeldiliginen enip, túrki tiline yryqtandyrylǵan monǵol sózderi kóptep kezigedi» — degen oıynan joǵarydaǵy maǵynalary birdeı sózderdi ańǵarǵandyǵy seziledi. (OIGQ 1896 jyl. 339-bet). Al «arasan» demekshi bizderde áli kúnge deıin, kıeli oryndarǵa «aqtyq» baılap táýep jatatyn dástúrimiz bar. Mońǵoldarda da osy kúnge deıin ómirsheńdigin joımaǵan, kıeli jerlerge, asýlarǵa, toǵyz joldyń toraptaryna, arasandarǵa, bıikterge tas úıip «obo» turǵyzyp «hadaktaryn» baılap jatatyn ǵuryp bar. (hadak – qurmet kórsetý belgisi úshin syılanatyn, keıde qaıyr-sadaqa retinde de beriletin túrli-tústi jibek nemese maqta-matasynyń uzynsha kelgen bóligi. Bizdiń «jyrtysqa» kelińkireıdi). Ol sol kıeli oryndardy alastap qudaılaryna kórsetken qurmeti bolyp eseptelinedi.
Ortalyq Qazaqstan jerindegi túrli rýlardyń tańbasy salynǵan «Tamǵaly tas» jaıly 1888-1889 jyldary Sarysý ózeni alqabynda topografııalyq jáne goegrafııalyq izdenister júrgizgen Iý. A. Shmıdt «Kıeli tas» týraly sıpattamasynda tómendegideı sýrettegen: «Bul tastyń túri qum tastaryna jatady, úlkendigi – 3 tekshe metr sajyn shamasynda, onyń betine syna tárizdes ıeroglıfter oıylǵan jáne qyrǵyzdar (qazaqtar) tasty aınala ósken baıalysh butaqtaryna túrli-tústi buldardyń qıyqtaryn baılap bezendirgen, bul ǵuryp olarǵa mońǵol elderinen engen jáne shól daladan aman-esen ótý úshin berilgen tasattyqtyń belgisin bildiredi, janyndaǵy keń kólemdegi alańqaıda qyrǵyzdardyń (qazaq) beıitteri ornalasqan». (Shmıdt, 1894). 1958 jyly QHR-dan atamekenine oralǵan kónekóz «qazaqy dáýir» adamdarynyń sońǵylarynyń biri bolǵan málimet berýshi Jaqııaqyzy Kúlándániń (Kúlásh) naıman-dórtýyl-aqbolat (1929-2014) putqa tabynýshylar jaıly etnografııalyq mándi áńgimelerinen: «Qalmaqtar taý bastaryna oba turǵyzady eken. Ol olardyń qudaılary bolyp eseptelinip, olarǵa túrli-tústi torǵyndardan baılap qoıady. Sony bir qazaq qyzyqtap jınap alady. Sol túnnen bastap túsine qalyń qalmaqtar kirip, jıylyp shúberekterin surap mazalapty. Uıqydan qalǵan ol, moldanyń keńesi boıynsha alǵan jyrtystaryn ornyna baılap, jany jaılanǵan eken». «Birde bizdiń aǵaıyndar ańshylyqtyń qyzyǵynda júrip, ýaqyttyń qalaı ozǵanyn baıqamaı qalady. Keshtetip kelip qalmaq qosynyna qonady. Shaqyrylmaǵan qonaqtarǵa úı ıesi qalǵan-qutqanyn jylytyp berip jatqyzady. Putqa tabynýshylardyń dástúrine ábden qanyq álgi jolaýshylardyń biri úı ıesi syrtqa shyqqanyn paıdalanyp, tórinde turǵan jezden quıylǵan qudaılarynyń betin sál buryńqyrap qoıypty. Sodan kúndegi ádeti boıynsha álgi qalmaq tańǵy asynan aldymen qudaıyna dám tatqyzý úshin, sháıin búrkeıin dep qudaıyna qarasa, onyń sál qyryndap salqyn qabaq tanytqandaı qalybyn baıqap sasyp qalady. Sodan ishteı oılana kelip, kiná ózinen ekenin sezip, qonaqtarǵa bir semiz qozysyn ákep soıyp qaryq qylady. Álgi ekeýiniń ym-jymy ishinde bergen asqa yńqııa toıyp alady. Taǵy bir mezette úı ıesiniń syrtqa shyqqanyn paıdalanyp, qudaılaryn túzep qoıady. Qosh aıtysyp dastarhannan tura bergende tórdegi meıirimin shashyp turǵan qudaıyn baıqap, álgi qalmaq bul ekeýin qasıetti jandarǵa balap, shapandaryn jaýyp shyǵaryp salypty».
«Birde qalmaqtardy qazaqtar óksheleı qýyp kele jatady. Toqtaǵan sátte qazaq jaýyrynshysy jaýyrynyn julyp alyp – «olar qazir tynyǵyp jatyr jáne olardyń olardyń balgeri jaýyryn ashýda, sender dereý attaryńdy teris ertteńder!» — depti.
Sonda «qalmaq jaýyrynyna» qazaqtardyń keri qaıtqany túsipti. Jaıbaraqattanyp jaılanyp jatypty. Sol kezde dereý qımyldaǵan qazaq jasaqtary olardy kóp qyrǵynǵa ushyratypty».
