Dostar,
Saqtyq tanytýdy surap jazǵan keshegi úndeýime qoldaý bildirip, pikir jazǵandardyń sany óte kóp boldy.
Ózderińizge aıryqsha alǵys aıtamyn!
Osyndaı qýatty antıshabýyldan keıin meniń qaskóı qarsylastarymnyń eńbegi esh bolyp, jospary buzyldy dep úmittenemin. Eń bolmaǵanda, olardyń oıǵa alǵan isin maǵynasyz etý úshin óz postymdy jarııalap úlgerdim. Maǵan qarsy ázirlenip jatqan shabýyldyń basty sebebi jaqynda ǵana telegramdaǵy arnama jarııalaǵan birneshe jazbam boldy dep oılaımyn.
https://t.me/MargulanSeissembai
Maǵan jala jabýy múmkin degen qısynsyz dálelderin tabýǵa tyrysaıyn. Sonymen, myna máselelerge qatysty meniń pikirlerim men naqty ustanymdarym:
1. Reıderlik týraly.
Bul meniń qaskóılerimniń súıikti taqyryby. Birden aıtaıyn, osy elde maǵan qarsy jasalǵan reıderlik shabýyldyń kesirinen eń kóp aqsha joǵaltqan jáne bıznesterinen aıyrylǵan adammyn. Men osylaısha «Semeı kómirdi», «Alıans bankti», «Mertvyı Kýltýk» munaı ken ornyndaǵy úlesimdi, Almaty qalasyndaǵy 18-den astam jer telimin joǵalttym. Somaǵa shaqqanda bul 6 mld. AQSh dollarynan da kóp aqsha. Sondyqtan men reıderlik shabýyldyń kez kelgen túrine shydap otyra almaımyn jáne onyń qandaı da túrine bolsyn qarsymyn. Reıderlik shabýyl degenimiz ol ákimshilik resýrstar men jemqor sýdıalardy qoldana otyryp múlikti tartyp alý.
2. Alıans banki men memleket/halyq qarjysynyń jymqyrylýy týraly.
Men eshqashan memleketpen birge bıznes jasaǵan emespin. Tipti Alıans bankte de ulttyq kompanııalardyń depozıtteri bolǵan emes. Meni urlady dep aıyptap, biraq múldem dáleldeı almaǵan somanyń mólsheri 1,1 mlrd. dollar edi. Alıans banktegi meniń 1,35 mlrd. AQSh dollary aqsham bolǵanyna qaramaı. Sonymen qatar, qarjy jymqyrdy degen kinási dáleldengen joq, al meniń Alıans bankke salǵan qarajatym aýdıtorlyq esep nátıjeleri men halyqaralyq sottar arqyly dáleldendi. Oǵan qosa, meniń áreketterim sebebinen jábirlengen birde-bir adam joq, al bankti tartyp alǵandardyń kesirinen jábir kórgenderdiń sany óte kóp.
3. Para jáne qandaı da kelisimder týraly.
Men para berip bıznes jasaıtyndardy bıznesmen emes, óz kúshimen aqsha taba almaıtyn múgedekter dep sanaımyn. Men bıznes jasaý úshin nemese qandaı da bir tenderdi utý úshin eshqashan eshkimge para bergen emespin.
4. Offshorlar men shetel bankterindegi esepshottar týraly.
Buryn meniń offshorlyq kompanııalar men sheteldik bankterde esepshottarym bolatyn. Qarajat kózderi zańdy túrde kórsetilse, bul zańsyz bolyp eseptelmeıdi. Men eshqashan mundaı ádispen salyq tóleýden jaltarǵan emespin. Sondyqtan, esepshottar men offshorlyq kompanııalar týraly qandaı da bir derekter «shyǵa qalsa», ne úshin mundaı kompanııanyń ashylǵanyna jáne qarajattyń qaıdan paıda bolǵanyna qatysty árbir jaǵdaıǵa naqty jaýap bere alamyn.
5. Meniń kapıtaldarymnyń qaınary jóninde.
Men ózimniń árbir mıllıonymnyń qaıdan paıda bolǵanyna jaýap bere alamyn. Mende eshqashan bir tıyn da eńbeksiz tabylǵan aqsha bolǵan emes.
6. Meniń bılikke satylǵanym týraly.
Bul argýment men úshin eń kúlkili kórinedi. Biraq men buǵan jaýap beremin, óıtkeni bılikke degen renishi bar kóptegen adamdar meni sógedi ári bul maǵan tańba bop jabysady. Osynshama qarjy tapqannan keıin jáne onyń bárin tartyp alǵannan keıin meni satyp alýǵa bolady deısizder me? Men mıllıarder boldym, baılyqtyń shyńyna shyqtym, aqsha men úshin ózim qalaǵandaı ómir súrýge arnalǵan qural, basqa túk te emes. Men qazir tek bir-aq nárse qalaımyn. Ol – durys elde ar-ujdannan attamaı ómir súrý. Maǵan bılik kerek emes. Maǵan tanymaldylyq ta qajet emes. Maǵan tek jaqsy ári órkenıetti elde ómir súrý ǵana kerek.
7. Meniń saıası ambıııam týraly.
Joǵaryda jazǵanymdaı, maǵan bıliktiń keregi joq. Maǵan tek jaqsy, órkenıetti Qazaqstan ǵana kerek. Ol úshin men, qoǵam qaıratkeri ári belsendi azamat retinde, maǵan qatysty nárseniń bárin jasaımyn, biraq tek zań aıasynda ǵana. Dúmpý ne tóńkeristi basqarý men úshin múmkin emes nárse. Men búldirýshi, buzýshy adamnan góri epti, tıimdi ári raıonaldy jasampazbyn.
Keıingi saldary qandaı bolatynyn bilmeıtindikten, men «bolshevıktershe» tóńkeris jasaýdy qabyldamaımyn. Men úshin, qalaı bolǵanda da, elimizdiń táýelsizdigi birinshi orynda!
Endi basqa da máselelerge qatysty ustanymdarymdy aıtaıyn.
1. Men jerdi satýǵa túbegeıli qarsymyn. Jemqorlyq jaılaǵan osyndaı jaǵdaıda, tabıǵı qazba baılyqtarymyzdyń bárin derlik sheteldikterge berip qoıǵanymyz sekildi, jerimizden de aıyrylyp qalamyz.
2. Bizdiń jerimizde qytaılyq kásiporyndardyń salynýyna qarsymyn. Jemqorlyqty joıyńyzdar, jeke menshikti qurmetteńizder, sottardyń táýelsizdigin qamtamasyz etińizder. Qalǵanynyń bárin kásipkerlerdiń ózderi-aq tyndyrady. Bizde óte talantty jáne qarym-qabileti kúshti adamdar kóp. Olarǵa tek senim artý kerek. Sonda syrttan ınvestıııa izdeýdiń qajeti bolmaı qalady.
3. Men shynaıy qazaq tarıhyn qalpyna keltirý kerek degen oıdamyn. Tarıhı ádilettilik ornaýy tıis. Bolshevıkter tarapynan jasalǵan barlyq ádiletsizdikterge tıisti baǵa berilýi kerek.
4. Men Qazaqstannyń kópultty bolýyn qoldaımyn. Kópulttylyq bizdiń memlekettiligimizdi nyǵaıtyp, bekemdeı túsedi degen oıdamyn. Sonymen birge, bizdiń dástúrimiz ben mádenıetimizge ózgeshe reńk beredi. Ekonomıkamyzǵa aıryqsha septigin tıgizedi. Muny men kúndelikti ómirimde de, barlyq kásiporyndarymda da kórip júrmin.
5. Men qazaq tiliniń jan-jaqty damýyn qoldaımyn. Bul tarıhı ádildiktiń ornaýy úshin óte mańyzy ári negizgi ult – qazaqtardyń tilegi. Sondaı-aq, bolashaqta árbir qazaq úsh tildi bilýi kerek dep sanaımyn. Sonymen qatar, bolashaǵyn Qazaqstanmen baılanystyratyn kez kelgen ózge ulttyń ókili qazaq tilin mindetti túrde úırenýge tıis.
6. Erekshe aıta ketetin jaıt, meniń orys halqyna degen kózqarasym óte jaqsy, biraq Reseı bıligine oń qabaq tanytpaımyn. Qazirgi orys bıligi, ókinishke qaraı, Afrıkada da, Reseıde de birdeı bolatyn dıktatýradan basqa eshteńe emes. Biraq solaı bolsa da, bul bizdiń eń úlken ári tarıhı kórshimiz bolǵandyqtan, qaı kezde de dos bolýymyz kerek.
7. Qytaılyqtarmen qarym-qatynasymyzdy tym tereńdete bermeı, olarmen tek saýda baılanystaryn ǵana ornatýymyz kerek. Kez kelgen tereń qatynas olardyń paıdasyna sheshiledi. Olar kúshti, qarjysy da kóp, ózderi de áldeqaıda kóp.
Ázirge osylar. Kóptegen mańyzdy máselelerge degen ustanymdarymdy birshama ashyp aıtyp, olardyń burmalaýlary men qısynsyz jala jabýyna az múmkindik qaldyrdym degen oıdamyn.
Feısbýk paraqshasynan
