2015 jyly naýryzdyń basynda Astanadaǵy aýdandyq polıııa bólimsheleriniń birine 48 jastaǵy kelinshek aryzdanyp, kúıeýiniń iz-túzsiz joǵalyp ketkenin habarlady. Sputnik Qazaqstan qylmystyq materıaldarǵa súıenip, bedeldi bıznesmenniń taǵdyryn baıandaıdy.

Is saparǵa kettim dep joǵaldy

Polıııaǵa kelgen áıel óz kúıeýin eki kúnnen beri taba almaı júrgenin jetkizdi. Otaǵasy Almatyǵa is saparmen baramyn degen. Sol ketkennen habarsyz ketipti. "Oǵan birdeńe boldy. Ishim sezedi. Qatty alańdap júrmin", - dedi Svetlana.

Quqyqqorǵaýshylar aldymen joǵalyp ketken kásipkerdiń kim ekenin zerdeleı bastady. Sóıtse, 67 jastaǵy Anatolıı uzaq jyldar boıy elordada qurylys bıznesimen aınalysqan. Saqshylar bir nársege tańǵaldy. Osy ýaqytqa deıin kásipker birde-bir kıkiljińge aralaspaǵan, eshkimmen janjaldaspaı, óz kásibin dóńgelete bergen. Barlyq áriptesi, tipti básekelesteri onyń jaqsy minezi jaıynda jarysa aıtty.

Polıeıler astanalyq bıznesmendi qylmyskerlerdiń qurbany boldy degen sheshimge keldi. Oǵan eki sebep bar. Anatolıı is saparǵa shyqqanda ózimen birge qomaqty soma qarajat alyp shyqqan. Qylmyskerler sol aqshany alyp, kásipkerdi óltirip ketýi múmkin. Qylmystyń taǵy bir joly – týystarynan tutqynnyń qunyn talap etý. Ony urlap áketip, artynan aqsha bopsalaýy yqtımal.

Svetlana terezelerdi nege ashyp tastady?

Kúnder zymyrap ótip jatty. Alaıda Anatolııdiń týystaryna eshkim habarlasqan joq. Kásipkerdiń ózi de baılanysqa shyqpady. Tergeýshiler fırmanyń keńsesin aınalyp júre berdi. Ol jerde joǵalǵan kásipkerdiń avtokóligi turdy. Basqa aıǵaq joq edi. Degenmen, eki aptadan keıin osy qylmystyń nazar aýdararlyq taǵy bir nusqasy shyǵa keldi.

Anatolııdiń birinshi nekesinen týǵan qyzy polıııaǵa kelip, birnársege qatty kúdiktenip júrgenin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, 3 naýryzda ákesin izdep barǵanda Svetlana úıdiń barlyq terezesin ashyp qoıǵan. Ózi qalyń kıinip alyp, aıaq kıimin de sheshpeı júrdi. Úı qatty sýyp ketipti. Polıeıler bul dáıekterdiń qylmysqa qandaı qatysy bar ekenin bilmedi. Biraq Svetlanadan qaıtadan jaýap alýǵa sheshim qabyldady.
Jaýap alý kezinde burynǵy suraqtar qoıyldy. Al "3 naýryzda óz úıińizde terezeniń bárin ashyp tastap, nege qalyń kıinip júrdińiz?" degen saýaldy estigende Svetlana jylap jiberdi.

"Kúıeýimdi is saparǵa jibermeýim kerek edi. Áli kúnge deıin ózimdi kináli sezinip júrmin. Sol kúni mazam ketti, qatty alańdadym. Ózimdi nashar sezingennen keıin terezelerdi ashyp tastadym. Sóıtip, kishkene basylamyn ba dep oıladym", - dedi ol.

Svetlananyń sózi senimdi shyqty. Onyń ótirik aıtyp turǵany bilinbedi. Alaıda tergeýshiler erli-zaıyptynyń qarym-qatynasy týraly tolyǵyraq bilgendi jón kórdi.

Anatolıı jas qyzdyń quryǵyna qalaı tústi?

Polıeıler aldymen týǵan-týystarynan jaýap aldy. Odan keıin dostarynyń oıyn tyńdady. Sóıtse, Anatolıı men Svetlana sonaý 90-shy jyldardyń ortasynda kezdesken. Ol kezde bıznesmenniń kásibi dóńgelenip turǵan bolatyn. Tapsyrys kóp, aqsha da az emes. Bir balasy bar 18 jastaǵy qyz 37-den asqan kásipkerdi op-ońaı aınaldyryp aldy. Anatolııdiń eki balasy bar edi. Soǵan qaramastan, jas qyzben kezdesip júrdi.

Bas kezinde tabysty kásipker Svetlanaǵa jeńil-jelpi qarady. Alaıda ýaqyt óte kele, onyń quryǵyna qalaı túskenin ózi de baıqamaı qaldy. Er adam kóp uzamaı birinshi otbasyn tastap, jas qyzben qosylǵan. Ol kezde Svetlananyń aıaǵy aýyr edi, artynan qyz bala dúnıege keldi.

Bala týsa da, janjal azaıǵan joq. Anatolıı bıznestiń qamymen únemi jumysta júrdi. Al jas kelinshek klýb pen dıskotekany qalady, qydyrǵandy unatatyn. Aqyry ekeýi kelise almaıtynyn túsindi. Svetlana ortaq múliktiń jartysyn alǵannan keıin qyzyna da qaramady. "Ákesi tárbıe bersin" dep kete bardy. Sol kúıi ushty-kúıli joq bolyp ketti, qyzynyń qal-jaǵdaıyn surap bilgen de joq.

Qaraqshylyq shabýyl

Anatolıı men Svetlananyń aıyrylysqanyna 10 jyl boldy. Osy ýaqyt ishinde Anatolıı basqa áıelmen qosyldy. Odan bir qyzy dúnıege keldi. Biraq Svetlana úshin alynbaıtyn qamal bolmady. Burynǵy kúıeýiniń osal jerin bile tura, taǵy da basyn aınaldyryp, ózine qaratyp alady. Anatolıı kóp uzamaı úshinshi áıelin tastap, burynǵy kelinshegine qaıta qosylýǵa usynys jasaıdy.

Svetlana birden kelisken joq. "Men tek birge turǵan páterimizge ǵana baramyn. Qosylsaq, kezinde ózim ketip qalǵan úıge baryp qosylamyn", - dep talap qoıady. Anatolıı qarsylyq bildirgen joq. Sóıtip, úshinshi áıeli men qyzyna páter alyp beredi de, bólek shyǵarady. Úıiniń ishin túgel jóndep, Svetlanany kirgizedi. Ekeýi qosylǵan soń, burynǵy urys-keris qaıta bastalady.

Anatolıı men Svetlananyń telehıkaıaǵa uqsas ómiri tergeýshilerdi oılandyrmaı qoımady. Alaıda eshqandaı dálelder bolmady. Sodan saqshylar áıeldiń izine túsip, ańdýǵa kóshedi. Svetlana jiti baqylaýda ekenin sezip qalady.

Birneshe kúnnen keıin kásipkerdiń áıeli polıııaǵa ózi baryp, kúıeýiniń joǵalýyna qatysty tyń derekterdi jaıyp salady. Onyń sózine qaraǵanda, 1 naýryzda túnde qaraqshylar úıge basa kóktep kirgen. Anatolııdi uryp-soǵyp, aqsha talap etipti. Aqsha tappaǵannan keıin kúıeýin urlap ketken.

Kórshiler ol kúni aıǵaı-shýdyń bolǵanyn rastady. Biraq qatty daýystar bastalǵan boıda sap tyıylǵan. Tergeýshiler bir nárseni túsinbeı, dal boldy. Túngi qaraqshylar altynshy qabattaǵy páterge qalaı kirgen? Terezeler bútin, esik te buzylmaǵan. Svetlananyń ózi osy suraqqa jaýap bere almady. Degenmen, aıtqanynan qaıtqan joq.

Óz qolymen tunshyqtyryp tastady

Tergeýshiler Anatolııdiń eshqaıda ketpegenin jáne sońǵy ret óz úıinde bolǵanyn anyqtady. Biraq ilip alar dálel bolmady. Sodan soń arnaıy hımııalyq preparatty qoldanyp, páterdiń ishin taǵy qarap shyǵýǵa sheshim qabyldandy. Onyń kómegimen bir túıir qandy da anyqtaýǵa bolatyn edi.

Hımııalyq preparatty sepkennen keıin qannyń izderi jatyn bólmeden jáne dálizden tabyldy. Al vannada qannyń kóp mólsherde bolǵany anyqtaldy. Svetlana ondaı tekseristiń nátıjesine ań-tań boldy, sasyp qalǵannan ne aıtaryn bilmedi. Tergeýshiler áıeldiń jańa hıkaıasyn kútpesten birden jaýap alýǵa kiristi. Osy kezde áıel óz kinásin moıyndady.

Svetlananyń aıtýynsha, sońǵy ýaqytta ekeýi jıi ursysyp turdy. Sebep bireý – aqsha. Anatolıı burynǵydaı kóp tabys tappady. Al Svetlana ádemi ári baı bolýdy qalady. Kúıeýiniń kóp aqsha tappaıtynyn túsingennen keıin óz baqytyn syrttan izdeı bastady. Anatolıı bárin sezip júrdi.

1 naýryzda ekeýi taǵy qatty ursysyp qalady. Svetlana ketemin dep, jınalaýǵa kirisken. Osy kezde Anatolıı onyń qolynan ustap, bólmege súıreı bastady. Sodan ekeýi tóbelesip ketti. Svetlana ony qatty ıterip jiberedi. Kúıeýi basyn soǵyp, esinen tanyp qalady. Áıeli ústine minip alady da, óz qolymen tunshyqtyryp tastaıdy.

Máıitti anasynyń qabirine aparǵan

Svetlana kúıeýin óltirgennen keıin denesinen qutylýdyń amalyn qarastyrady. Sodan bir ǵana ádisin oılap tapty. Máıitti vannaǵa aparyp, bólshektep, sodan soń bólek-bólek paketterge salyp, eki kún boıy úıde ustaıdy. Dál sol kezde Anatolııdiń birinshi nekeden týǵan qyzy kelip ketken.

Qylmysker áıel máıit bólshekterin birtindep shyǵarǵan. Biraq kúl-qoqysqa laqtyrmady. Aıdalaǵa kómgen de joq. Zıratqa aparyp, óz anasynyń qabirine tastaıdy. Sóıtse, bul Anatolııdiń óz ótinishi bolǵan eken. Toıdan keıin ol Svetlananyń anasymen tez til tabysyp, óz anasyndaı jaqsy kórip ketipti. Enesi qaıtys bolǵanda ózin sonyń qasyna jerlesin dep ótinish bildirgen. Svetlana kúıeýiniń ótinishin oryndady. Biraq jer qatyp turǵannan keıin qabirdi qaza almady. Paketterdi qarmen jaba saldy.

Sotta Svetlana kúıeýin ádeıi óltirgen joqpyn dep shyqty. Munyń bári oqys oqıǵa dedi. Onyń aıtýynsha, Anatolıı ony ylǵı uryp-soǵyp, kemsitetin.

Sottyń sheshimimen Svetlana on jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.