Memlekettik rámizder – Qazaqstan Respýblıkasynyń eldigi men táýelsizdik tuǵyrymyzdyń belgisi. Egemen el ekenimizdi aıqyndaıtyn sımvol. Qazaqstanda memlekettik rámizderdi qorlaǵan tulǵany qylmystyq jaýapkershilikke tartady, ári zańnama bul jaýapkershilikti kúsheıtýdi jalǵastyryp keledi. Qazirgi ýaqytta memlekettik rámizderdi qorlaǵany úshin salynatyn aıyppul 3 myń aılyq eseptik kórsetkishke (AEK) deıin jetýi múmkin. Sondaı-aq, bas bostandyǵynan aıyrý jazasy 1 jylǵa deıin qarastyrylǵan bolatyn.
Tirkelgen mysaldar
Aıta ketsek 2022 jyly jastar arasynda óz trekterimen tanymal IK toby men SHIZA jartylaı mas kúıinde sahnada óner kórsetip, onyń ishinde kók týymyzdy ustap ánshilerdiń tarapynan balaǵat sózder aıtylǵan bolatyn. Dál sondaı faktiler boıynsha ótken jyldary Taldyqorǵanda oblystyq ákimdik mańynda memlekettik týdy qoqys qapshyǵy retinde paıdalanǵan jaǵdaı bolǵan, bul qoǵamnyń narazylyǵyn týǵyzǵan edi. Sondaı-aq, birneshe halyqaralyq sporttyq is-sharalar kezinde Qazaqstannyń memlekettik ánurany durys oryndalmaǵany jaıly da oqıǵalar tirkelgen. Al zańnamalyq deńgeıde memlekettik rámizderge degen qurmetti kúsheıtý maqsatynda jańa erejeler men aıyppuldardy kóbeıtý máseleleri talqylanyp jatyr .
Taıaqtyń eki ushy bar demekshi, elimizde memlekettik rámizderdi joǵary qoıatyn tulǵalardyń da bar ekenin aıta ketkenimiz jón. Sportshylarymyz óz aldynda. Ataqty telejúrgizýshi, aktıor, Nurlan Qoıanbaevtyń byltyr Astanada 7 qyrkúıek kúni bolǵan Qazaqstan – Fınlıandııa oıynynda 20 000 týdy kórermenge taratqan bolatyn. Sondaı-aq áıgili kınoprodıýsser óziniń Instagram jelisine kók týymyzdy jarııalaǵan edi. Post salýdyń maqsaty – Qazaqstannyń týyn lúpil men pikir boıynsha Gınnes rekordtar kitabyna engizý. Atalmysh fotosýretke Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevqa deıin qoldaý kórsetip, pikir qaldyrǵan.
Zańger ne deıdi?
Memlekettik rámizderdiń standarttary buzylǵan jaǵdaıda qandaı shara qoldanylatyny týraly Adyrna tilshisi zańger – Baǵdat Amandosulynan bilip qaıtty.
– Ákimshilik otyratyn nemese t.b basshylar otyratyn oryndarda eltańbanyń ilinip turatyny – zańdy. Taǵy basqa qandaı jerlerde eltańbanyń ilinip, jalpy rámizderimizdiń ilinip turǵany zań?
– Aldymenen osy memlekettik rámizderdi paıdalaný, onyń ishinde ornatý – ol bizde arnaıy qaýlymen retteledi. Naqtyraq aıtsaq, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderdi paıdalaný, ornatý, ornalastyrý qaǵıdalaryn bekitý týraly 2007 jylǵy QR-nyń qaýlysy bar. №873 degen. Sol qaýlyda naqty barlyǵy retteledi. Endi suraqqa keletin bolsaq, QR-nyń konstıtýııasynda naqty kórsetilgen memlekettik rámizderdi Qazaqstan Respýblıkasynda turatyn ár tulǵa qurmetteýi tıis. Al rámizderimizdi qoldanýǵa bolady, bolmaıdy degenge keletin bolsaq, memlekettik ǵımarattarynda, Qazaqstannyń sheteldegi memleketterinde, resmı túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń atynan uıymdastyrylyp otyrǵan aýqymdy zaldarda, Ulttyq holdıngter men kompanııalarda, Ulttyq akıonerlik qoǵamda jáne jaýapkershiligi shekteýli seriktesterge (TOO) memleket seriktes bolyp tabylsa, onda sol mekemelerge eltańbany qoldanýǵa bolady. Taǵy bir aıta ketetinim – Memlekettik ǵımarattardy otyratyn laýazymdy tulǵalardyń jumys kabınetinde eltańba nemese týdyń ornalsýyna bolady. Óıtkeni adam kirip kelgen kezde memlekettik basshysy ekenińdi kórsetedi.
– Al qandaı jerlerde ilinip turmaýy kerek?
– Sharýashylyq, turmystyq kıim ilinetin jerlerden alys bolýy kerek. Sondaı-aq memlekettik emes uıymdardyń laýazymdy tulǵalary ózderiniń ishki blankterinde sosyn ózderiniń rekvızıtterinde jáne mórlerinde eltańbanyń beınesin paıdalanýǵa naqty tyıym salynǵan.
– Eger de bir tulǵa eltańbany kópqabatty úıiniń syrtyna ilip qoıǵan jaǵdaıda oǵan zań júzinde qandaı shara qoldanylady?
– Kópqabatty úılerde rámizderdi qoldaný úshin ol – memlekettik mekeme nemese sol memleketpen seriktes, memleketke qatysy bar ǵımarattar bolýy kerek. Jeke úıde qoıýǵa bolmaıdy. Quqyq buzýshylyqtarǵa qoldanylatyn zań aıasyna kelsek, memlekettik rámizderdiń talaptaryn buzǵany úshin bizde Qazaqstanda ákimshilik jaýapkershilik kózdelgen. Ol endi jeke tulǵalar úshin 25 (AEK), laýazymdy tulǵalar úshin, IP-lar úshin, kommerııalyq emes uıymdar úshin 50 (AEK), orta kásipkerlerge 75 (AEK), iri kásipkerlerge 200 (AEK) aıyppul salý kórsetilgen. Al endi rámizderdi paıdalaný, ornatý, ornalastyrý tártipterin buzsa, eń birinshi eskertý jasalady jeke tulǵalarǵa nemese olarǵa 5 (AEK) aıyppul salynady. Al laýazymdy tulǵalar men shaǵyp kásipkerlerge 10 (AEK), orta kásipkerlerge 20 (AEK), iri kásipkerlerge 30 (AEK) salynady. Eger os quqyq buzýshylyqtar 1 jyl ishinde qaıtalanatyn bolsa, onda ákimshilik olarǵa aldyńǵysynan 2 ese kóterip aıyppul salady. Taǵy bir aıta keteıinshi, jeke tulǵalar men zańdy tulǵalar turǵylyqty jáne turǵylyqty emes oryndarda balkonǵa ilip qoıa alady. Biraq maqsat qandaı bolýy kerek? Patrıottyq sezimdi kóterý maqsatynda bolýy kerek. Osyny este ustaǵan jón.
– Iýtýb jelisinde Qazaqstan Respýblıkasynyń ánuranyna remıks janrynda (ózgertilgen nusqada) jazylǵan áýen bar. Zań turǵysynan bul durys pa? Durys bolmaǵan jaǵdaıda remıks avtoryna qandaı zań qoldanylady?
– Bul jerde zań buzýshylyq bar. Jańa aıttym ǵoı «mekemelerde uıymdarda, ǵımarattarda ǵana qoldanylady» dep. Bul jerde aıta ketetin másele myna memlekettik týdy jeke jáne zańdy tulǵalar qolanǵan kezde ony ulttyq standarttan buza otyryp paıdalanǵsa, zań buzýshylyq bolady. Iaǵnı memlekettik týdy qorlaý nysanynda paıdala almaıdy. Al beınerolıkke keletin bolsaq bul jerde avtor montaj jasaǵanda kók týymyzdaǵy kúndi jaýyp tastap, ornyna basqa zat qoıǵan. Sáıkesinshe bul quqyq buzýshylyq bolady jáne ákimshilik jaýapkershilikke tartýǵa bolady. Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodekstiń 458-baby Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Eltańbasyn jáne olardyń beınelerin zańsyz paıdalaný, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Gımnin Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń talaptaryn buza otyryp paıdalaný jáne oryndaý – elý aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
Qorytyndy
Táýelsizdik sımvolyn aıaq asty etý qaı jaǵynan qarasaq ta ábestik tanytady. Sondyqtan da bolashaqta bundaı jaǵdaılar qaıtalanbas úshin qazirden bastap óz-ózimizben jumys jasaǵan abzal.
Islam Áden
