Qazaqstan ekonomıkasynyń damýy men básekege qabilettiligin arttyrýda ulttyq eksporttaýshylardy memlekettik qoldaý mańyzdy ról atqarady. Eksport – eldiń ekonomıkalyq ósýiniń negizgi draıverleriniń biri, al eksporttaýshylardy qoldaý arqyly memleket óz taýarlary men qyzmetterin halyqaralyq naryqtarǵa tıimdi engizý múmkindigin arttyrady.
Eksporttaýshylar – ulttyq ekonomıkanyń tiregi. Olar otandyq ónimderdiń sheteldik naryqtarǵa shyǵýyn qamtamasyz etip, elimizdiń valıýta qoryn arttyrady. Eksporttyq baǵyttaǵy kásiporyndar jańa jumys oryndaryn ashyp, salyq túsimderin kóbeıtip, jalpy ulttyq kiristi ulǵaıtýǵa yqpal etedi. Bul rette, memleket eksporttaýshylarǵa qoldaý kórsetýdiń túrli mehanızmderin engizý arqyly olardyń halyqaralyq básekege qabilettiligin arttyrýdy kózdeıdi.
Qazaqstanda eksporttaýshylardy qoldaýdyń birneshe negizgi baǵyttary bar:
Qarjylyq qoldaý: Eksportqa baǵdarlanǵan kásiporyndarǵa tómen paıyzben kredıtter berý, sýbsıdııalar, granttar men memlekettik baǵdarlamalar aıasynda qarjylyq kómek kórsetý.
Aqparattyq qoldaý: Eksporttyq naryqtar týraly aqparatty jınaý, zertteý júrgizý jáne eksporttaýshylarǵa qajetti málimettermen qamtamasyz etý. Bul kásiporyndarǵa halyqaralyq naryqtardy zerttep, strategııalaryn tıimdi qurýǵa múmkindik beredi.
Damytý baǵdarlamalary: Eksporttaýshylardy qoldaý maqsatynda arnaıy baǵdarlamalar men jobalar ázirlenedi. Mysaly, "Eksportty damytý" baǵdarlamasy aıasynda otandyq ónimderdi nasıhattaý, sheteldik kórmeler men jármeńkelerge qatysýǵa múmkindik beriledi.
Kadrlyq qoldaý: Eksporttaýshy kompanııalardyń mamandary úshin oqytý, trenıngter jáne biliktilikti arttyrý kýrstary uıymdastyrylady. Bul eksporttaýshylardyń halyqaralyq naryqta básekege qabilettiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Memlekettik qoldaý sharalary arqyly otandyq eksporttaýshylar halyqaralyq naryqqa shyǵý múmkindikterin arttyra alady. Qazaqstannyń geografııalyq ornalasýy, baı tabıǵı resýrstary men shıkizat qory elimizdi eksporttyq áleýeti joǵary memleketter qataryna qosady.
Memleket eksporttaýshylarǵa halyqaralyq standarttarǵa saı ónim shyǵarý úshin qajetti kómekter men resýrstardy usynady. Otandyq kásiporyndardyń halyqaralyq seriktesterimen yntymaqtastyǵyn nyǵaıtý, ónim sapasyn arttyrý jáne marketıngtik strategııalardy jetildirý arqyly olar álemdik naryqta óz ornyn taba alady.
Qazaqstan ekonomıkasyn nyǵaıtý úshin eksportty ártaraptandyrý mańyzdy. Munaı men gaz sekildi dástúrli sektorlardan tys, aýyl sharýashylyǵy, mashına jasaý, IT jáne basqa da salalardaǵy eksporttyq áleýetti arttyrý qajet. Memleket osy baǵytta sharalardy qabyldap, ártaraptandyrýdy yntalandyrady.
Eksportty ártaraptandyrý arqyly eldiń ekonomıkalyq turaqtylyǵyn arttyryp, syrtqy naryqtarǵa táýeldilikti azaıtýǵa bolady. Bul ásirese daǵdarystyq kezeńderde mańyzdy, sebebi bir ónimniń baǵasy tómendegen kezde, basqa salalardyń eksporttyq áleýeti ekonomıkaǵa oń áser etýi múmkin.
Ulttyq eksporttaýshylardy memlekettik qoldaý – Qazaqstannyń ekonomıkalyq damýynyń mańyzdy faktory. Eksporttaýshylarǵa kórsetiletin qoldaý sharalary eldiń básekege qabilettiligin arttyryp, ulttyq ónimderdiń halyqaralyq naryqta suranysqa ıe bolýyna yqpal etedi.
Sondyqtan, memlekettik organdar men eksporttaýshylardyń arasynda tyǵyz baılanys ornatyp, qarjylyq, aqparattyq jáne kadrlyq qoldaýdy tıimdi júzege asyrý qajet. Tek osylaısha, Qazaqstannyń eksporttyq áleýetin kóterip, ekonomıkanyń turaqty damýyna qol jetkizýge bolady.
