Halqymyzdyń rýhanı baılyǵy tereń mádenı, tarıhı jáne fılosofııalyq negizderge ıe. Bul rýhanı mura qazaqtyń san ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan ómirlik tájirıbesi, dúnıetanymy jáne qundylyqtary arqyly qalyptasqan.
Adamgershilik pen etıkalyq qaǵıdalar
Rýhanı qundylyq – adamnyń ishki jan dúnıesi men qoǵam arasyndaǵy qatynasyn retteıtin, tárbıe men mádenıettiń negizin quraıtyn mańyzdy uǵymdar. Naǵyz qazaqtyń boıynan tabylar, syrt kózge qazaq ekenimizdi aıqyndap turatyn negizgi rýhanı qundylyqtarǵa neni jatqyzamyz?
Táýelsizdik pen erkindikke degen qushtarlyq. Qazaq halqynyń tarıhy azattyq pen táýelsizdik úshin kúreske toly. Eldiń rýhanı qundylyqtary arasynda erkindikke, bostandyqqa degen umtylys erekshe oryn alady. Bul qasıet ǵasyrlar boıy qalyptasqan ulttyq mentalıtettiń basty elementteriniń biri.
Adaldyq pen ádildik. Qazaq qoǵamynda adaldyq pen ádildik joǵary baǵalanady. Kez kelgen is-árekette ádilettilikke umtylý, ádil sóz aıtý jáne adal eńbek etý – qazaq halqynyń rýhanı dúnıesinde mańyzdy oryn alǵan.
Qonaqjaılylyq. Qazaqtar qonaqjaılylyqty erekshe qundylyq retinde baǵalaǵan. Qonaqty qurmetteý, ony joǵary mártebede ustaý jáne oǵan bar jaǵdaıdy jasaý – qazaq halqynyń basty rýhanı dástúrleriniń biri.
Úlkendi qurmetteý. Qazaq qoǵamynda úlkenderdi syılaý, olardyń aıtqan sózin quptap, aqylyna qulaq asý – basty rýhanı qundylyqtardyń biri. «Qarııasy bar eldiń – qazynasy bar» degen maqal qazaq halqynyń úlkenderdi qurmetteý dástúrin kórsetedi.
Ulttyq birlik pen yntymaq. Qazaq halqynyń tarıhynda birlik pen yntymaq – ulttyń aman qalýynyń kepili bolǵan. Birlik pen tatýlyq – halyqtyń rýhanı tiregi jáne ulttyq sanasynyń basty qundylyǵy.
Til men ádebıet
Qazaq tili — rýhanı baılyqtyń basty kózi. Ol halyqtyń oı-sanasyn, dúnıetanymyn jetkizýdiń quraly. Aýyz ádebıeti, sonyń ishinde jyrlar, maqal-mátelder, batyrlar jyrlary, ertegiler men ańyzdar arqyly qazaq halqynyń rýhanı qazynasy urpaqtan-urpaqqa berilip kelgen. Uly aqyn-jazýshylardyń, onyń ishinde Abaı Qunanbaıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Mahambet Ótemisuly syndy tulǵalardyń shyǵarmalary halyqtyń rýhanı álemin baıytqan.
Salt-dástúri men ádet-ǵurpy
Halqymyzdyń ádet-ǵuryptary men salt-dástúrleri urpaqtan urpaqqa berilip kele jatqan ulttyq mádenıetimizdiń aıqyn kórinisteri. Olar adamnyń ómiriniń árbir kezeńimen baılanysty bolady: týylǵannan bastap qartaıǵanǵa deıingi barlyq ómir belesterin qamtıdy.
Týystyq dástúrler. Qazaq qoǵamynda týystyq baılanystar erekshe oryn alady. Týystyq qatynastardy saqtaý, jaqyn-jýyqtarǵa qamqor bolý, rý aralyq yntymaqtastyq – qazaq qoǵamynyń negizin quraıdy. Mysaly:
- Shildehana – náreste dúnıege kelgennen keıin ótkiziletin alǵashqy toı.
- Balaǵa at qoıý – jańa týylǵan sábıge at qoıý dástúri, ádette bul joralǵyny qurmetti qarııalar nemese týystar jasaıdy.
- Besikke salý – sábıdi besikke salý rásimi. Besik qazaq qoǵamynda sábıdi ósirýdiń mańyzdy elementi bolyp sanalady.
- Tusaý keser – sábıdiń alǵashqy qadamdaryn jasaǵan kezde ótkiziletin saltanatty rásim.
Úılený jáne otbasylyq dástúrler. Shynynda, qazaq halqy úshin otbasy degen – qasıetti uǵym, al úılený – úlken ómirge attanýdyń mańyzdy kezeńi. Úılený toılary birneshe kezeńderden turady:
- Quda túsý – eki jaqtyń kelisimge kelip, quda bolý rásimi. Bul dástúr boıynsha bolashaq qudalar bir-birine qurmet kórsetip, syı-sııapat jasaıdy.
- Qalyńmal – úılený aldynda kúıeý jigittiń qalyńdyqtyń otbasyna beretin syılyǵy.
- Betashar – jańa túsken kelinniń betin ashý rásimi. Bul saltta jas kelinniń jańa otbasymen tanysýy men olarǵa qurmet kórsetýi basty oryn alady.
Mýzyka men óner
Qazaqtyń kúı óneri, jyraýlyq dástúr, ánshilik mádenıeti — rýhanı qazynanyń ajyramas bóligi. Qurmanǵazy, Táttimbet, Dáýletkereı, Birjan sal, Aqan seri syndy uly óner ıeleri halyqtyń rýhyn kóterip, dástúrli ónerdi jańǵyrtyp, urpaqtarǵa jetkizdi. Dombyra, qobyz, sybyzǵy syndy mýzykalyq aspaptar halyqtyń ishki álemin, tabıǵatqa jáne ómirge degen kózqarasyn jetkizý quraly boldy. Áli de solaı jalǵasyp keledi!
Qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtary men ádet-ǵuryptary – eldiń mádenıeti men rýhanııatynyń altyn qazyǵy. Bul qundylyqtar ulttyń biregeıligin saqtap qana qoımaı, onyń mádenı murasyn keleshek urpaqqa jetkizýge negiz bolady!
Aıgúl Muratqyzy
Adyrna ulttyq portaly
