Yntymaqtastyqtyń prespektıvalary men jańa baǵyttary únemi talqylanyp, kún tártibinen túsken emes. Sebebi, el ekonomıkasynyń negizi - saýda-sattyq.
Bıyl Qazaqstan Premer-Mınıstriniń orynbasary Serik Jumanǵarın Saha Respýblıkasynyń basshysy Aısen Nıkolaevpen kezdesip, yntymaqtastyqtyń perspektıvalyq baǵyttaryn talqylady.
Saha Respýblıkasy Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy saýda qatynastaryn damytýda óz úlesin qosýda. Ótken jyly Qazaqstan men Iakýtııa óńirleri arasyndaǵy taýar aınalymy eki esege jýyq ósip, $160 mln-nan asty. (2022 jyly – $78,5 mln). 2023 jyly Qazaqstannan Iakýtııaǵa eksport 68,6 esege ósip, $160,7 mln-dy dollardy qurady, al Iakýtııadan Qazaqstanǵa ımport 53,2 myń dollardy qurady (2022 jyly – $76,2 mln).
Aldaǵy ýaqytta Iakýtııaǵa makaron ónimderine bastap, et-sút, jemis-kókenis pen baqsha daqyldary eksportqa shyǵarylady dep kútilýde. Qazaqstan tarapy Saha Respýblıkasynan bul isti júzege asyrýda qoldaý kórsetýin surady.
Sol sııaqty, Serbııada Qazaqstannyń Ońtústik-Shyǵys Eýropadaǵy mańyzdy saýda seriktesi retinde sanalady.
Taıaý bolashaqta elimizden Serbııaǵa $500 mln-nan astam somaǵa shıkizattyq emes taýarlardyń 90-nan astam túrin jetkizýdi kózdelgen. Bul metallýrgııa, munaı-hımııa, tamaq, hımııa, mashına jasaý salalarynyń ónimderi, kólik quraldary, qurylys taýarlar bolmaq.
Sondaı-aq, Qazaqstan Serbııaǵa aýylsharýashylyq ónimderinen burshaq, pııaz, qaraqumyq, jarma jáne bıdaı eksportyn ulǵaıtýǵa daıyn. Mal sharýashylyǵy salasynda balyq jáne balyq ónimderin, bal, qus eti, jylqy eti, sıyr eti jáne sút ónimderin jetkizý múmkindikterinen bólek, Qazaqstan shoshqa etin jetkizýdi qarastyrýy múmkin. Sonymen qatar elimizde jańa sút-taýar fermalarynyń qurylysyn eskere otyryp, Qazaqstan Serbııadan asyl tuqymdy sıyrlar men asyl tuqymdy materıaldardy ımporttaýǵa múddeli.
Tamaq ónimderine bólek, Qazaqstan men Serbııa arasyndaǵy qoldanystaǵy quqyqtyq baza qos el arasynda aptasyna 14 jolaýshy reısin oryndaýǵa múmkindik berip otyr.
Eki eldiń arasynda tikeleı áýe reısteriniń ashylýy Serbııanyń Eýropaǵa kólik haby bolýyna múmkindik beredi. Aldaǵy ýaqytta Qazaqstan men Qytaıdan Serbııaǵa jáne odan ári Eýropa elderine júk tasymaly úshin tranzıtti damytýǵa memleketter ýaǵdalastyq ornatý ústinde. Bul bastamany iske asyrý úshin Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýtynyń múmkindikterinsaralaý qarastyrylmaq.
Aıta keteıik, 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń Serbııamen taýar aınalymy $91,2 mln qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 23,3%-ǵa joǵary ($74,8 mln). Eksport 38,7%-ǵa ósti. Jalpy taýar aınalymynda Qazaqstan men Serbııa arasyndaǵy aýyl sharýashylyǵy ónimi saýdasynyń úlesi shamamen 2 2,7 mln qurady. Importtyń negizgi kólemi – júgeri, kúnbaǵys tuqymdary, tiri ósimdikter. Eksporttyń negizgi kólemi - qaraqumyq, tary jáne basqa da dándi daqyldar.
Qazaqstan Taılandpen de saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty jolǵa qoıǵan.
Byltyrǵy jyly Qazaqstan men Taıland arasyndaǵy taýar aınalymy $367 mln-ǵa jetti. Qazaqstan et, kókónis pen jemis, dándi daqyldar, un ónimderin, ósimdik maılaryn jáne basqa da AÓK ónimderin eksporttaýǵa múddeli.
Bunyń barlyǵy memleket basshysynyń tapsyrmasyna saı júrgizilýde. Óıtkeni, elimizde aýyl sharýashylyǵy ónimderin saqtaý jáne dıstrıbýııalaýdyń tıisti ınfraqurylymy bar ulttyq taýar ótkizý júıesi qalyptastyrylý ústinde. Bul bizdiń elimizde agro azyq-túlik habyn qurýǵa úshin qajetti jaǵdaılar jasaýǵa múmkindik beredi. Osy máselede Qazaqstan men Taıland arasyndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetýdiń keleshegi zor ári bul eki jaqqa da tıimdi bolary sózsiz.
Eske salamyz, Taıland pen Qazaqstan arasynda ekonomıkalyq ózara is-qımyl týraly kelisimge qol qoıyldy.
Bul qujat ártúrli salalardaǵy, sonyń ishinde saýda, ekonomıka jáne ınvestıııalardaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge yqpal etedi.
