5 kúndik kóshpenderdiń (kóshmen/kóshpen – kósh adamy) álemdik alamanynda basty nazardy aýdarǵan kókpar men kók bórú oıyndaryna qatysty óz taldaýymdy usynyp otyrmyn.
Sebebi, osy sport túrleri boıynsha ózimdi sarapshy sezinemin. Oǵan bir dálel: KÓKPAR SPORTYN JETILDIRÝDIŃ TUJYRYMDAMASYn jasap, 2021 jyly arnaıy avtorlyq patent aldym. Ondaǵy maqsat – qaıtkende ózimizdiń ómir saltymyzdy dúnıege pash etetin birden bir sport kókpar ekendigin baıqaı otyryp, ony adamzat ıgiligne sport retinde jaratýǵa úles qosý.
Jalpy tarıhı málimet.
Kókpar tartý tarıhshylardyń paıymyna súıensek, sonaý Zaratýshtra kezeńinen bastalǵan eken. Buǵan uqsas oıyndar negizinen atty tórkter jáne olarmen aralasqan parsytektes halyqtarǵa tıesili.
Oıyndy sportqa aınaldyrý qazaq jerinen bastalǵan. Qazaqstanda 1949 j. kókpar tartýdyń jańa erejesi bekitilip, oǵan sáıkes kókpardy arnaýly alańda, komandalyq sıpatta ótkizý belgilengen. 1958 jyldan beri kókpar alaman alańdarda atshabarda, 1990 jyldardan beri arnaıy kókparalańda ótkizilýde.
Qysqasha ǵana kókpar men kók bóri ataýlarynyń etnogenezine soǵa keteıik, ony buryn da aıtyp júrmin. «Kókpar» sózi (par – birdeńeniń bóligi, bólshegi, jyrtysy: par,para,paraq...) asa ejelgi Kóktiń bólshegi, jyrtysy degen maǵynany bildirgen, soǵan talasý arqyly Kókke tabynǵan tórkter Aspannyń, Táńirdiń batasy men sybaǵasyn alýǵa talasqan ejelgi rásimnen shyqqan. Al «kók bóri» tirkesi HH ǵasyrdyń 90-jyldarynan bastap qoldanysqa engizildi, buǵan deıin qyrǵyzdar ulaqtartysh atap keldi, ony belgili qyrǵyz jazýshysy Shyńǵys Aıtmatov «Qosh bol,Gúlsary» degen oryssha hıkaıasynda «kozladranıe» dep aldy. Kókbóri ataýy bolǵanda jazýshy oryssha «kokborı» dep keltirgen bolar edi, ıaǵnı bul jasandy ataý.
Taıqazandy kim tikti?
Kókpardaǵy qazan-oshaq qashan shyqty?
Kókpardy sportqa aınaldyrý úshin táýelsizdik qarsańynda, 90-jyldary jańa ereje nusqasy shyqty. Oǵan túrtki bolǵan qyrǵyzdyń belgili rejıssery Bolot Shamshıev edi. Ol kisi fýtbol tujyrymyna súıenip, eki qaqpanyń ornyna eki qazandy shyǵardy. Sosyn komandalar 11 adamnan turatyn edi. Keıin alań tarlyq etkesin ár komanda alańǵa 4 oıynshy shyǵaratyn boldy.
Bul kókpardy sport retinde damytýdyń alǵysharty bolǵanyn moıyndaıyq, biraq fýtbolǵa uqsaǵany sondaı, ár komanda salymdy qarsylastyń qazanyna salyp júrdi. Bul jaǵdaı 2016 jylǵa deıin, bizdiń abaı.kz saıtyna «Kókpar oıynynda kóne salt kórinbeı barady» degen maqalamyz shyqqansha jalǵasty.
Osy maqaladan keıin kókparshylar da, kókbórisheler de esterin jınap, salymdy óz qazandaryna salatyndaı erejeni ózgertti.
Osy jerde birden aıta keteıik, kókpar tarıhynda oıynǵa qazan-oshaq qoldanylǵan emes, eshqashan qazan atrıbýt ta, rekvızıt te bolǵan emes.
Sport degen ne, oıyn degen ne?
Endi qazyr sheńberge serke salynatyn kókpar men qazandy qoldanatyn kókbóriniń ózara básekesine toqtalaıyq. Áńgimemiz shynaıy ári logıkaǵa saı bolý úshin oǵan azdap ǵylymı sıpat beremiz.
Birden aıtatyn nárse mynaý: bizdiń keshegi kóshpender oıynyna qatysqan barlyq ulttyq oıyndar oıyn emes sport ekenin jarııa ettik. Olaı bolsa sport pen oıynnyń ara jigin ajyratyp, sol krıterıımen kókpar men kókbórini taldaıyq:
Sport pen oıynnyń aıyrmasyn kórsetetin keminde 13 talap bar, atap aıtqanda:
SPORT:
-
Bapker
-
Baptalǵan at
-
Atrıbýt/serke
-
Resmı Bekitilgen ereje
-
Baptalǵan komanda
-
Júlde
-
Naqty krıterıler
-
Arnaıy kıim
-
Qorǵanyshtar
-
Kórermen
-
Arnaıy kókparjaı/stadıon
-
Termınder
-
Qaýipsizdik
OIYN:
-
Tájirıbeli kókparshy
-
Qolda bar at
-
Baýyzdalǵan serke
-
Oıynshylar kelisken ereje
-
Qabyletti top
-
Júlde – mindetti emes
-
Kelisilgen talap
-
Arnaıy kıim joq
-
Qorǵanysh mindetti emes
-
Kórermen joq
-
Qolaıly dalalyq alań
-
Uǵymdar
-
Qarala bermeıdi
Osy jerde kókpardyń sportqa aınalǵandyǵy kókbórige qaraǵanda 2-3 qadam alda ekeni kórinip tur.
1.Qazannyń ornyna jerge tastaý,
2. Baýyzdalǵan serkeniń ornyna tulypty/ mýlıajdy paıdalaný.
Biraq ony ári qaraı pisiretin bizde yjdaǵattylyq bolmaı keledi.
Al endi termın jaǵyna keleıik. Kókparda áli kúnge oıynshyny qalaı ataıtynymyzdy bilmeımiz, kommentatorlar birese palýan deıdi, birese shabandoz deıdi. Onyń biri báıgeniń endi kúrestiń termınderi ekeninde eshkimniń sharýasy joq. Sheńber deıdi, aý qazan dep aıtsaq, kim tilimizdi kesip alady? Qyrǵyzdar tastaı qylyp, ulaqshy sózin orysshaǵa da engizip termın etip alǵan. Al bizdiń oryssha kommentator «týshka» deıdi, serke demeıdi.
Qysqasy ǵylym aralaspaǵan oıyn sportqa aınalmaıdy. Daý-damaıdan kóz ashpaıdy.
Jaraıdy ázir kókparjaı týraly aıtpaı-aq jaı ǵana alańǵa toqtalaıyq. Kókpar alańy barynsha sportqa jýyq, qaýipsizdik jaǵynan da qolaıly. Biraq jippen tartylǵan qazanymyzdyń túrin qarańdarshy! Kóz tarta ma? Joq, qumǵa kómilip jatyr. Serke túskende sheńber jıeginiń qaı jaǵynda ekenin kommentatorlar kórmeı, ańdamaı ne aıtaryn bilmeı jatyr. Kórermender tipti kórmeı otyr. Al tóreshiler men kókparshylar úshin ol daýly taqyrypqa aınalýy ábden múmkin.
Balyqsha shorshyp, túsi shoshqaǵa uqsaǵan mýlıaj/tulyp jónindegi áńgime tipti basqa.
«Komandalyq» ne, «jappaı» ne?
Endi «komandalyq kókpar», «jappaı kókpar» degen uǵymdarǵa keleıik. Negizi komandalyq emes – «sport-kókpar», jappaı kókpar emes – «oıyn-kókpar» deý kerek. Óıtkeni, komandany nelikten qurdyq, kókpardan sport shyǵarý úshin quryldy. Al jappaı kókpar - qazaqtyń tól ári dástúrli oıyny, sondyqtan oıyn-kókpar. Jappaı kókparda sportqa tán eshteńe joq. Tek serkege talasyp, tigilgen báıgeni qolǵa túsirý ǵana maqsat. Qyrǵyz da, qazaq ta dástúrli oıynnyń qandaı ekenin umyta bastady. Bireýi qazan-oshaq kirgizdi, endi biri naǵyz kókpardy «jappaı kókpar atady».
Al endi qyrǵyzdyń qazan-oshaǵyna kelsek, ol - sporttyń emes, etnooıynnyń atrıbýty, eger qyrǵyz úshin taıqazan kókbóriniń ulttyq atrıbýty dep tanylsa. Biraq olaı da emes. Ol fýtbol qaqpasynyń kalkasy ǵana! Kókbórini serke baýyzdap, qazan-oshaq ornatyp, oınaıtyn Aýǵanstan bolmasa, basqa elder ózderinde ony damyta qoımaıdy. Óıtkeni, ondaı dástúr qyrǵyz ben qazaqqa ǵana tán, sport retinde basqa aýdıtorııada ol qabyldanbaıdy. Biraq qyrǵyzdar baryn salyp tyrysyp júr, bapkerleri men oıynshylaryn AQShqa jiberip, ózbek komandasyna qosyp, Reseı komandalarynda qyrǵyzdardy oınatyp degendeı baryn salyp jatyr. Al biz ózimizben ózimiz otyrmyz. Kókpardy bireý álemge taratyp, damytyp beretindeı.
Kókparǵa kelgen kovboılardyń sózin tyńdasaq, olarǵa eshkim kómektespegen, daıyndyq kezinde qınaldyq dep otyr. Sonda kókpardy Azııa oıyndaryna kirgizemiz deýshilerdiń isi qaıda?
Biz nege 25-ke jýyq tórk halyqtaryna kókpardy úıretip, komanda jasaqtap bermeımiz? Biz nege óz altynymyzdy alýǵa ǵana barymyzdy salyp, jantalasamyz? Sondaq qazaqtyń motıvaııasy tek júlde me? Ulttyq qundylyq qaıda qalady?
Endi qazaq pen qyrǵyz komandalary týraly birer sóz aıtaıyq. Shyndyǵyna kelgende, qyrǵyzdardyń deńgeıi anaǵurlym joǵary ekenin moıyndaıyq, ol kókparshylar arasynda moıyndalǵan da. Biraq bul qyrǵyzdar erekshe jaralǵan halyq degen sóz emes. Eki jyl buryn Túrkııada kókpardan qyrǵyzdy 4:3 pen zorǵa uttyq. Kókbóriden 5:0 bolyp oısyraı jeńildik. Bıylǵy «álempıadamyzda» óz alańymyzda utyla jazdap baryp, qosymsha ýaqytta bir salymmen zoryǵa uttyq. Al kókbóriden 4:10 bolyp oısyradyq.
Másele nede?
Másele: qazaqtardyń júıesiz babynda, qyrǵyzdardyń jyl boıy oınap, bala kezden esek minip, jabaǵy minip, kókpardy turaqty ári dástúrge sińirýinde. Bizdiń sport-kókpardy bylaı qoıǵanda, oıyn-kókpardyń ózi tek qana baıdyń toıyn kútip jatady, bylaıǵy kezde kókpar da, kókparshy da óz betterinshe jaıynda qalady.
Arnaıy at baptaý sol sebepti de dástúrimizden úzilgen, jalǵamaı otyrmyz. Sondyqtan qyrǵyzdyń aty babynda, kókbórishi ábjil, taktıkasy men birligi qanǵa sińgen. Bizde bir-eki kókparshyǵa kúsh túsedi, taktıka saqtalmaıdy, sebebi sheberlik pen komandalyq jýysý joq, ádis pen ádet sińispegen. Jarystan jarysqa ǵana oınaımyz, bitti.
Biz nege ońtústiktegi 4 oblysta qysy-jazy kókpardy oınata almaı otyrmyz? Biz nege osy oblystarda 4 kókparjaı salyp, qar men jaýynnan qorǵaıtyn tóbesin jaýyp, salmaı otyrmyz? Bizdiń baılarymyz myńdaǵan dollardy, avtony, páterdi kókparǵa tikkenshe, nege jeke kókparjaı salmaıdy? Sosyn arendaǵa berip, óz komandańdy quryp, qysy-jazy, balalardy taıǵa mingizip, tartystyryp nege otyrmasqa. Osy jobany nelikten Týrızm jáne sport mınıstrligi qolǵa almaıdy? Nelikten osyǵan baılardy tartpaıdy? Ne sebepti osyny Federaııa qoǵamǵa bastama etip kótermeıdi?
Keshegi kókpar men kókbórige qatysqan attardyń bári de jekemenshik jylqylar. Nelikten arnaıy kókpar jylqysyn baptaıtyn jeke men memlekettiń birikken jobasyn iske asyrmaımyz? Bul degen qyp-qyzyl paıda men tabys qoı, tárbıe men sport óz aldyna!
Jarys máresinde kókpar oınaǵan keshegi qyrǵyzdar úsh birdeı aıypty betimizge basty:
-
Serkeni aldyn ala bermeı, kórsetpeı, jattyǵýǵa kedergi jasady dedi.
-
Serkeniń salmaǵy 30 keli emes 33 keli dedi.
-
Erejege baılanysty áńgimelerin taǵy aıtty.
Kez kelgen aıyptaýdyń artynda bir kinárát bar.Men qyrǵyzdy jaqtap otyrǵan joqpyn, qazaqtyń kókpar oıyny álemge taralyp sport bola ma, joq pa? degenge bas qatyryp otyrmyn.
Ásirese, bul jaǵynan Kókpar federaııasy men Týrızm jáne sport mınıstrligi bastaryn myqtap aýyrtýy kerek. Bilim men bilikti, qolda bar resýrsty shashaý shyǵarmaı, jarata bilýleri qajet.
Kókpardy damytý boıynsha sońǵy bir jyl ishinde keminde bir konferenııa, bir dóńgelek ústel ótýi tıis edi. Ótken shyǵar, biraq nátıje qaıda?
Olarǵa nege sarapshylar men mamandar, bilikti ǵalymdar shaqyrylmady?
Qysqasy, Bárimiz jabylyp oılanaıyq, aǵaıyn.
S.Erǵalı,
«Kókpardy jetildirý tujyrymdamasynyń» avtory
