TÝǴAN JER TÝRALY TOLǴAÝ HÁM ERLIK RÝHY!

164

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik poezııa» atalymy boıynsha Asııa ABYLAI.

 

 

Avtor: Abylaı Asııa

Baılanys nómiri: 8 747 160 70 98

 

 

Elge barǵym keledi, elge barǵym,
Bolsa da sál shalǵaılaý  jerge barǵym.
Qustar qaıtqan tizbektelip, til qatady,
Baram dep eń, sherli bop nege qaldyń?

Dəm tartpaı júr me meni əıtpegende,
Mən bermeı qoıýshy em təıt degende.
Sheshem de: "qala jaqta sendeldiń-aý,
Qaıtsańshy, deýshi edi ǵoı, qaıt degenge"!

Barmasam qalatyndaı elim júdep,
Qar jaýmaı, jańbyr jaýmaı, kún kúrkirep,
Mensiz bir aıtylmastaı ən yrǵaǵy,
Əýeni əneýgi ənnen əýendirek!

Jetisaı- atameken, týǵan jerim,
Qany tamǵan kindikti býǵan jerim.
Júgirip jalań aıaq jeldeı esip,
Qıqý sap, gúlkóbelek qýǵan jerim.

Esimnen qaıda barsam ketpeısiń sen,
Oıymnyń órkeni bop kókteısiń sen.
Keshire gór, úmitińdi aqtamasam,
Jetetin jerime de jetpeı júrsem!

Qaıteıin, tartynbadym, aıanbadym,
Kelmedi jarty jolda aıaldaǵym.
Bolady bir ǵanıbet deseń eger,
Isimdi óleńimmen baıandadym.

Týǵan jer! Óz qyzyńmyn, súıem erek.
Sen de meni kelesiń súıep-demep.
Bir sen úshin túkten de sheginbeımin,
Kúısem otqa qyńq etpeı, kúıem demek!

Maǵan murat batyr Eset, Qabanbaı da,
Men sondamyn bolsa eger babam qaıda?!
Maǵan murat Amangeldi, Baýyrjanym,
Erlik rýhy solardan taramaı ma?!

Súıem seniń taý təńiri taýlaryńdy,
Saýmal kól, balqaraǵaı, baý-baǵyńdy.
Súıem seniń toılaryńdy at shaptyrǵan,
Dúbirletip kósilgen aýmaǵyńdy.

Bilgeısiń Jetisaıym men týǵan jer!
Shaıqasqa shyqqan talaı qıqýlap er,
Dəstúrdiń bizde myń san túrleri bar,
Úırensin səl qıyndaý saltyma el!

Ulany qarý ustap, shep quraǵan,
Jaý joq deme, jer astynda depti babam.
Munysy degeni ǵoı tas-túıin bop,
Qorǵaýǵa týǵan jerdi saq tur balam.

Jaılaǵan Eýrazııa keń kólemin,
Jer bolsa, bolsyn sendeı der degeniń.
Múmkin be, kózben kórip, oımen uǵý,
Qaıran qap keńdigińe men kelemin!

 

Pikirler