Jemis bergen aǵashty otqa jaqpa

895

Qazaqtyń ulttyq sport túrleriniń ishindegi odaǵaı túri, ejelden taram-taram urpaq arqyly jalǵasyp kele jatqan  qasterli de qazynaly qazaq kúresi búgingi tańda erekshe mazmunǵa ıe bolyp, jastarymyzdyń súıip shuǵyldanatyn sport túrine aınalyp otyr.
Qazaq kúresi óziniń  tarıh jeńisine  2004 jyldyń  mamyr aıynyń 12-15 kúnderi Germanııanyń Berlın qalasynda ótken Búkilálemdegi qazaqtardyń quryltaı jıynynda jetken edi. Sol bir alqaly jıynda 16 memleketten kelgen qonaqtarǵa qazaq kúresiniń ereshelikteri úlken  stadıonda asqaqtata kórsetilip, Serik Adambolsynuly Túkeev aıtýly qaýymdastyqtyń prezıdenti bolyp biraýyzdan saılandy. Osy jyldan bastap ata kúresimiz jańa zaman aǵymyna túsip, álem elderine tanyla bastady desek bolady. Qazaq kúresin jer-júzine tanytyp qana qoımaı, ana tilimizdi de dáripteýge múmkindik týdy.
Álemge tarydaı shashylǵan qazaq ultynyń birligin qazaq kúresi arqyly uıyta otyryp, ony Azııa oıyndary men  Olımpıada deńgeıine deıin kóterý Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń  basty ustanymy. Búgingi tańda qazaq kúresinen 7 álem chempıonaty, 3 álem kýbogy, 11 Azııa, 5 Eýropa, 2 ret  Pan-Amerıka  jáne Afrıka chempıonattary ótip, tól kúresimiz álemniń alpaýyt memleketteriniń tórinde saltanat qurdy. Osy jarystardyń qataryna I Eýropalyq  sport oıyndaryn, jasóspirimder arasyndaǵy I álem chempıonatyn, jastar arasyndaǵy I álem chempıonatyn da qossaq bolady. Sonymen qatar, Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń muryndyq bolýymen elimizde  kúsh atasy Qajymuqan Muńaıtpasuly atyndaǵy jáne Baqytjan Jańbyrbaevtyń jarystary, Yrǵyzbaı Dosqanuly atyndaǵy halyqaralyq gran-prı týrnıri dástúrli túrde jyl saıyn uıymdastyrylýda.
Mine, osyndaı álemniń ár túkpiri men elimizde uıymdastyrylǵan alaman jekpe-jekter Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń prezıdenti Islam Álmaqanuly Ábishev pen uıymnyń birinshi vıe-prezıdenti, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshy, professor Serik Adambolsynuly Túkeevtiń orasan zor eńbekteriniń arqasynda jalǵasyn úzbeı keledi.
Búgingi kúni qazaq kúresine  ózge ult ókilderiniń qyzyǵýshylyǵy arta túsip, álemniń ár shetinde  federaııalar ashylǵan. Ózge kúres túrlerinen erekshe oqshýalanyp turǵan bekzat ónerimizdiń qazirgi qarqyny erek.
Bolashaqta jyl saıyn alqaly jıyndar ótkizilip, resmı jarystarǵa federaııalar ashqan elderdi arnaıy shaqyryp otyrý Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń alǵa qoıǵan basty josparynyń  biri. Kúni búginge deıin álemniń 40 astam elinde ulttyq kúresimizden federaııalar ashylyp, belsene jumys jasalýda. Bul naqty derek dese bolady.
Osy kúnge deıin Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasy men  (UWW) Birikken kúres qaýymdastyǵy birigip uıymdastyrǵan árbir baıraqty beldesýler ulttyq kúresimizdi bıik belesterge shyǵaryp keledi.  Árıne, qazaq kúresiniń alar asýlary áli alda dep bilemiz, degenmen búgingi tańǵa deıin ata kúresimizdi osynshama deńgeıge kóterip, álem sahnasyna shyǵarýǵa birden-bir sebepshi jan  Serik Adambolsynuly Túkeev sekildi ulttyq kúresimizge kóp jyldar boıy tynymsyz, tabandylyqpen jasaǵan óreli jumystarynyń nátıjesinde qazaq kúresin álem tanyp bile bastady.
Al, sol qazaq kúresine basynan baqaıshyǵyna deıin jany ashıtyn  Serik Adamuly syndy aıbyndy aǵamyzdyń  taǵy bir jetken úlken jetistigi ol  ulttyq kúresimizdi Ashhabadtta jabyq keshende ótken  Azııa oıyndarynyń  baǵdarlamasyna súıinshilip engizýi boldy. Sol baıraqty synda úsh salmaqta úsh balýanymyz eki altyn, bir qola júldeli qaıtqanyn qalaı ǵana umytamyz. Bardy bar, joqty joq – dep aıtýǵa árıne mindettimiz. Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń kóp jyldar boıy qajyrly jumystary esh eleýsiz qalmasy bir anyq. Al osy III Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynda qazaq kúresiniń tolaǵaı tabysty qadamy jyldar boıy júıeli júrgizip kele jatqan jumystyń taǵy bir jemisi dep bilemiz.
Qyrǵyz elinde ótken  III Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynda qazaq kúresiniń balýandary eki altyn, bir qola medaldi jeńip alyp, Qazaqstan quramasynyń medal jıyntyǵyndaǵy  jaǵdaıyn jaqsartýǵa úlken úlesin qosty. Sonymen qazaq kúresiniń balýandary jeńip ápergen altyn, qolalardyń nátıjesinde Qyrǵyzstan men Reseıden keıin, Qazaqstan quramasy úzdik úshtikke kirgen edi. Islam Álmaqanuly men Serik Adambolsynulynyń Afrıkada, Brazılııada, Úndistanda, Iranda, taǵy da kóptegen álemniń ár túkpirinde kazaq kúresinen ótkizgen jarystarynda ana tilimizde toqta, basta, jambas, búk, jartylaı jeńis, taza jeńis  degen sóz tirkesteriniń aıtylyp otyrýy, ulttyq kúrespen birge qazaq tilimizdi de damytýǵa óris ashty dese bolady.
Qazaq kúresin álem arenasyna shyǵarýmen ǵana toqtalyp qalýdy bilmegen Serik Túkeev tól kúresimizdiń baǵytynda kóptegen tarıhı tyń jańalyqtardy dúnıege ákeldi. Mysaly, Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasy búgingi tańda arnaıy memlekettik medaldar jasap  shyǵardy.  Mysaly, ol marapattar  3 túrli bolady. Birinshisi, altyn alqaly medal qazaq kúresine kózqarasy túzý memleket basshylary men zııaly qaýym ókilderine beriledi. Ekinshi kúmis – kúmis alqaly medal qazaq kúresine eńbegi sińgen jattyqtyrýshylarǵa beriledi. Úshinshi qola medal BAQ ókilderine tabys etiledi. Bul da bir ulttyq kúresimizge úles qosqandardyń eńbegin eleı otyryp, shabyttandyrýdyń úlken joly dep bilemiz. «Kóringen taýdyń alystyǵy joq» – dep, ádette qazaq kúresiniń keleshegi úshin istelinip jatqan sharýalar az emes.
Koreıdiń taekvandosy men japonnyń deıýdosy sekildi qazaq kúresiniń de ózge kúres túrlerinen erekshelikteri bar. Basty aıyrmashylyqtyń biri balýandardyń ústine kıetin kıim úlgisinde jatyr. Qazaq kúresiniń kúrtesheleri zaman aǵymymen halyqaralyq talapqa saı jasalǵan. Kıimge arnalǵan mata myqty jáne deneden aqqan terdi jaqsy sińiretin bolýy qajet. Keýdege kıetin eteginiń uzyndyǵy jambasty tolyq jabýǵa múmkindik beredi jáne eki búıirinde beldik ótkizetin orny bolady. Jeńiniń uzyndyǵy shyntaq býynyna deıin bolsa, beldik uzyndyǵy balýannyń denesin eki oraýǵa tolyq jetýi tıis. Shalbardyń balaǵynyń uzyndyǵy tizege deıin bolady. Keń tigilgen shalbar belge baý arqyly ustalady. Keýdeshe men shalbardyń túsi birdeı matadan tigiledi. Aıaq kıim qonyshynyń uzyndyǵy tobyqty jaýyp turady jáne ol jumsaq bylǵarydan tigiledi. Qazaq kúresiniń kúrteshelerin jańasha jasap shyǵarýda  marqum  Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshy Baýyrjan Janalınniń eńbegi zor. Qazaq kúresiniń shapanyn etek-jeńiniń qysqartylǵan kıim úlgisi negizinde ejelden saýyt kıgen batyr babalarymyzdyn alynǵan. Saýyt kıgen qazaq sarbazynyń etek-jeńiniń qysqa bolýy naıza men qylyshty sermeýge yqshamdalynyp jasalǵan. Sondyqtan da bozkilemdegi balýandarymyzǵa kúrteshemizdiń keskindi nusqasy kúreske óte qolaıly bolýǵa laıyq ekeni dáleldengen.  Sonymen qatar, aıta keter bir jaı, Vılnıýste Dúnıejúzilik kúres federaııasynyń uıymdastyrýymen ulttyq kúresterdi lıenzııalaý jıynynda qazaq kúresiniń kıim úlgisi men onyń tarıhyn muqııat tyńdap óte joǵary baǵa berip, FILA bıýro músheleri biraýyzdan qabyldaǵan eken. Mine, osyndaı, kúrteshemiz týraly kelisti aıǵaq derekter kúresimizdiń eńsesin kótere túsetini barshamyzdy qýantady.
Ulttyq kúresimizdiń kúrteshelerin  Baýyrjan Janalın aǵamyzdan keıin bir júıege keltirip, menedjmenttik jaǵyn jaqsartyp elimiz ben álemge  taratýda Serik Adambolsynulynyń eńbegi sheksiz bolǵanyn aıtpaı ketý múmkin emes.
Sonymen birge, qazaq kúresine janashyr azamattyń jasaǵan taǵy bir ólsheýsiz eńbekteriniń biri  ol  qazaq kúresiniń Birikken kúres álemi (UWW)  men IýNESKO  múshe bolyp kirýine uıytqy bolýy edi.
2010 jyly elimizdiń astanasyndaǵy «Dáýlet» sport kesheninde tarıhı shara bolyp ótken edi. Sol kezdegi Halyqaralyq kúres qaýymdastyǵy  FILA prezıdenti Rafael Martınettı men Serik Adambolsynuly Túkeev «Qazaq kúresi halyqarylyq kúres qaýymdastyǵyna FILA-ǵa tolyqtaı múshe bolyp kirdi» – degen tarıhı qujatqa qol qoıdy. Elimzdiń sport tarıhynda buryn-sońdy mundaı aq túıeniń qaryny jarylǵan qýanyshty jańalyq  qazaq kúresin úlken bıikke shyǵardy. Sonymen birge, 2010 jyly Ońtústik Koreıanyń Chýndjý qalasynda  IýNESKO  qoldaýymen ashylǵan Dúnıejúzilik jekpe-jek ónerleri qaýymdastyǵynyń (WoMAU) úlken jıyny ótip, tórt memleket ózderiniń ulttyq jekpe-jek ónerlerinen atalmysh uıymǵa tirkelýge usynys jasaǵan bolatyn. Negizi bul jıynǵa álemniń ár túkpirinen 30-ǵa jýyq memleket qatysýǵa ótinish bildiripti. Biraq 30 eldiń arasynan tórt eldiń ulttyq kúresi erekshe nazarda qaralyp, qazaq kúresi  qarsylastarynan  kóp daýysqa ıe bolyp, osyndaı álemdik deńgeıdegi alqaly Odaqqa múshe bolyp kirdi.
Ár eldiń ulttyq sport túrleri sarapqa túsken synda jerlesimiz, sol kezdegi Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń bas hatshysy Ǵalym Qulekeshevtiń  halqymyzdyń  tól kúresi qazaq kúresiniń shyǵý tarıhy men erekshelikteri týraly kelisti kórsetken beınerolıkteri men  saýatty jasaǵan  baıandamasyn muqııat tyńdaǵan sheteldik alqa tóraǵalary ata kúresimizge degen qyzyǵýshylyqtary artyp, biraýyzdan dúnıejúzilik jekpe-jek ónerleri Odaǵyna múshe etip, qazaq kúresin biraýyzdan qabyldaǵan eken. Ras, qazaq kúresi Olımpıada sport túri emes. Desek te qazaq kúresin  Olımpıadaǵa kirgizý úshin jasalynatyn jotaly jumys barysyn bir sát toqtatpaýdy msaqsat etken  Serik Adambolsynuly Túkeev bir suhbatynda:  «Árbir  azamat qazaq kúresin  jaqsy kórip, bir adamdaı qoldaý kórsetip otyrsa ǵana, ulttyq kúresimizdi damytýda alǵa qoıǵan asqaraly maqsattarymyzǵa jete alamyz», – degen bolatyn. Osy bir qanatty sóz ulttyq kúreske janashyr árbir azamattyń júreginen oryn alsa nur ústine nur bolatyny sózsiz.
Tól kúresimizdiń  osyndaı álemdik deńgeıdegi bedeldi uıymdarǵa múshe bolyp kirýi alash jurty úshin til jetpes qýanyshty jańalyq ekeninde daý joq edi. Osyndaı ǵalamat jetistikterdiń belesine kóterilýge taǵy da sol el namysyn arqalaǵan, ulttyq kúresimizdiń janashyry Serik Túkeevtiń tókken teriniń jemisi ekenin umytpaǵanymyz lázim. Qazaqta «El qorǵaǵan batyrdy este saqta, saıa bolǵan aǵashty otqa jaqpa», – degen qanatty sóz bar. Sondyqtan da  ulttyq kúresimizdi ulyqtaýǵa ólsheýsiz úles qosqan azamatty bir sátte umytpaı, oǵan degen qurmetti jasap otyrý úlken adamgershiliktiń belgisi dep bilemin.
Búginde sol ulttyq sportymyzdy zańǵar bıikke kótergen aımúıizdi asyl aǵamyzdyń basyna kún týyp, kóldeneń kelgen jalanyń shyrmaýyna túsirp otyr. Ol jalany japqan jandardy bir alla ózi esebin bere jatar. Jýyrda qazaq kúresin álem arenasyna alyp shyǵarǵan alashtyń aıaýly uly Serik Adamauly Túkeev 62 jasqa tolǵan týǵan kúnin negisisiz taǵylǵan aıptan qara túnek tar qapasta qarsy aldy. Qazaq qashanda batyryn jaýǵa qaldyrmaı, jaqsyny aıypsyz qamaqqa saldyrmaı, erjúrek erlerin áspettep, jaýyn tizerletken jer betindegi uly halyq –dep jarqyn-jarqyn atoılatyp aıtyp, jyrlatyp jazamyz. Olaı bolsa esh kinásiz qamaqta otyrǵan batyr baýyrymyzdy qalaısha el bolyp, ún qosyp shyǵaryp ala almaımyz. Osyǵan tańǵalam. Kórealmaıtyn qaskúnem jandardyń tuzaǵany qarmalyp, jazyqsyzdan jazyqsyz abaqtyǵy jabylǵan janǵa tek bir alladan sosyn barsha ulttyq kúreske jany ashtıyn halyqtan járdem kútý ǵana qaldy. Bizde túıeni túgimen jutqandar bes kún otyryp bosap shyqsa, elge jaqsylyq jasaǵandar jabylyp jatady. Osyndaı ozbyr qoǵamdaǵy, ádiletsizdikke qalaı ǵana janyń aýyrmasyn. Qazaq kúresin álemge tanytqan ardaqty azamat Serik Túkeevke eskertkish ornatsa da artyq bolmas edi, onyń esesine tastaı sýyq túrmege qamap, aldyna qara nan men qara sýdy talǵaý etip berip otyrǵan jandarǵa ne aıtýǵa bolady eken.
Kezinde Beıimbet, Ilıas, Saken, Maǵjan, Mirjaqyptaı qazaqtyń zııaly qaýymy dál osyndaı jalǵan jalanyń qurbandary bolyp ketti emespe. Búgingi dáýirde sol jala tek jańa kórinis alyp ultymyzdyń múıizi qaraǵaıdaı qaımaqtaryn qarmap alyp, bálege shatyp jatyr. Tek jalanyń joldary ózgeregen. Sonda bul qoǵam qandaı qoǵam. Jaqsysyn tópeleıtin jamanyn kókeleıtin eki júzdi qoǵam bolyp barama?. Desekte qazaq eshqashan jaqsylyqtan úmitin úzbegen. Biz úmitimizdi úkilep, aqjaǵaly aǵamyzdyń ortamyzǵa oralýyn alladan tilep kútemiz. Hadıste «Sabyr-jaqsylyqqa bastar jol, Sabyr- jetistikke qol jetkizýdiń syrly kilti jáne basqa túsken aýyrtpalyqqa tótep berý úshin beldi bekem býý »-deıdi. Allah taǵala qandaı qıyn sátter kezikse de sabyr men shydamdylyqtan taımaýǵa shaqyrady. Endeshe sabyr etemiz. Allanyń nury túsip, ádildiktiń aq tańy ataryna senim zor. «Senderdiń aralaryńda mynadaı jamaǵat bolsyn, olar basqalardy ıgilikke shaqyryp, jaqsylyqqa úndesin. Jamandyqtan tyıýǵa tyryssyn. Mine, osylar naǵyz maqsatyna jetetinder»-degen eken Álı Imran súresinde. Allanyń qalaýymen jaqsylyqqa ún qosar jamaǵattyń kóbeıe túsýi, arqaly asyl aǵamyzdy abaqtydan din-aman alyp shyǵýǵa jol asha túser degen oıdamyn. Ol kúnniń de aýyly alys emes.

 

Aqyn ORDABAIULY
QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi,
S.Berdiqulov syılyǵynyń ıegeri.

Pikirler