Aq shaǵala sekildi Aqushtap aqyn

1769
Adyrna.kz Telegram
Sýret: Egemen Qazaqstan
Sýret: Egemen Qazaqstan

Búgin, 23 tamyzda Jaıyqtyń aq shaǵalasy atanǵan belgili aqyn Aqushtap Baqtygereeva 80 jasqa toldy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Alash» halyqaralyq ádebı syılyǵynyń ıegeri Batys Qazaqstan oblysy Aqjaıyq aýdany Aqjaıyq aýylynda týǵan. 1966 jyly Qazaq memlekettik qyzdar pedınstıtýtynyń fılologııa fakýltetin támamdaǵan.

Aqyn ár jyldary Oral oblystyq «Oral óńiri», Taldyqorǵan oblystyq «Oktıabr týy», respýblıkalyq «Qazaq ádebıeti» gazetterinde ádebı qyzmetker, «Qazaqfılm» kınostýdııasynda redaktor, «Jazýshy» baspasynyń aýdarma redakııasynda redaktor bolyp jumys istedi.

Tuńǵysh óleńder jınaǵy «Órimtal» 1967 jyly jaryq kórdi. Aqushtap Baqtygereevanyń «Qanyshym – ińkárim» (1971), «Seni oılaımyn» (1973), «Aq qanat» (1975), «Baqyt áni» (1978), «Jaıyq qyzy» (1980), «Belokrylaıa» (1981), «Aqjeleń» (1985), «Súmbile» (1990) atty kitaptary basylyp shyqty.

Buǵan deıin ol jýrnalısterge bergen suqbatynda qazaq qyzdarynyń ǵasyrǵa saı saýatty bolýyn armandaıtynyn aıtqan edi.

«Qazaq degen ulttyń namysyn qorǵaıtyn, tarıhyn tereń biletin, ulttyń anasy bolatyn dárejede, asqan aqyldy bolsa eken deımin. Qazaq qyzyn tárbıeleý – áli de meniń kókeıimde júrgen úlken másele. Jalpy, qazaq qyzyn ult bolyp tárbıelemesek, biz ulttyq bolmysymyzdan aırylamyz ba dep qorqamyn.  Qazir meniń jyr jolymdaǵy tórt shýmaǵymdy qyzdar jatqa aıtyp júr. 

«Bolmaý kerek súıýdiń joly jańa, 

Qyz úlesi qashanda bolý Ana.

«Janym» degen jigitti jek kórmeńder, 

Ózi súıý qyzdardyń sory ǵana...» 

Men osy joldar arqyly kórgen-bilgenimdi, qazaqtyń áıeli keshken nárseni aıtqym keledi. Ana bolý, besik terbetý, qoǵamǵa qyzmet jasaý, ultty súıý – mine osynyń bári az sharýa emes. Mahabbat jolynda qyz bala eshqashan ózi súıem dep aıtpaýy kerek. Qazaq qyzy tákappar, názik, ór, óte parasatty, ózin ózgege syılata bilýi kerek. Bálkim, bireýler muny usaq taqyryp deıtin bolar. Joq, barlyq tirshilik áıeldiń qolynda. Erlerdiń baqyty da qyzdardyń qolynda. Men qazaqtyń dana áıelderi tárbıelegen urpaqpyn. Ulttyń anasy bolý – meniń endigi armanym...»—dedi aqyn.

Pikirler