Cońǵy jyldary elimizde ınternet alaıaqtardyń sany artyp, kóptegen halyq onyń qurbanyna aıalýda. Alaıaqtar - jaqsy psıhologtar. Olar adamdardy túrli tásilder arqyly óz qurytaryna túsirýde. Osylaısha olar urbandaryna tez senldirip, aqshalaryn ońaı tartyp alady. Bizdiń azamattarymyzdyń qarjylyq jáne quqyqtyq saýattylyǵygyń tómen ekendigi de belgili jáne ony alaıaqtar barynsha utymdy paıdalanady.
Biraq quqyq qorǵaý organdarynyń barlyq túrdegi kıbershabýyldarmen sátti kúresýine ne kedergi? Nelikten olar mundaı alaıaqtyqtyń besten bir bóligin ǵana asha alady?
Internettegi alaıaqtyqty ashý úsh sebepke baılanysty ońaı emes: mundaı qylmystardy uıymdastyrýdyń kúrdeli júıesi, polıeılerdiń shekteýli tehnıkalyq múmkindikteri jáne bıýrokratııalyq kidirister. Jábirlenýshiden qomaqty aqsha alý úshin alaıaq deldaldar tizbegin jáne oǵan jasyryn áreket etýge múmkindik beretin arnaıy tehnıkalyq quraldardy paıdalanady. Ol óziniń las aqshasyn basqa bireýdiń qolymen tabady, sondyqtan onyń kinásin, qylmystyq nıetin dáleldeý ońaı emes.
Qazirgi tańda kóbinese balalar áleýmettik jeli alaıaqtarynyń qurbany bolýda. Óıtkeni, olardyń ınternettegi qaýipsizdik týraly tájirıbesi men biliminiń joqtyǵynan jáne synı oılaý daǵdylaryn tıimdi paıdalana almaıdy. Alaıaqtar balalardy ońaı nysanaǵa alady. Sebebi balalar senimdirek bolýy múmkin, olardyń nıetterine kúmándanýǵa beıim emes jáne ókinishke qaraı, kórgenderin nomınaldy baǵamen qabyldaı alady.
Balalarǵa arnalǵan áleýmettik medıa alaıaqtyqtyń negizgi saldarynyń biri-qarjylyq shyǵyndar. Balalar eresekter sııaqty qarjylyq saýattylyq deńgeıine ıe bolmaýy múmkin jáne alaıaqtyqtyń qurbany bolýdyń saldaryn túsinbeýi múmkin. Olar sondaı-aq jeke aqparatty bólisýge nemese siltemelerdi basýǵa beıim bolady. Bunyń saldary alaıaqqa aldanýǵa ikelip soǵady.
Qarjylyq shyǵyndardan basqa, áleýmettik medıa alaıaqtyq balalarǵa emoıonaldy áser etedi. Ata-analar men tárbıeshiler úshin balalardy áleýmettik jelilerdegi alaıaqtyq qaýpi týraly habardar etý jáne olardy ózderin qalaı qorǵaýǵa úıretý mańyzdy. Bul jeke aqparatty berý nemese siltemelerdi basý, kúshti parolder men qaýipsizdik sharalaryn qoldaný jáne sońǵy alaıaqtyq áreketterden habardar bolý jáne olardy qalaı boldyrmaý kerektigin túsindirý.
Balalarǵa onlaın qaýipsizdikti úıretý jáne olarǵa ózin-ózi qorǵaýǵa qajetti quraldardy berý arqyly ata-analar men tárbıeshiler áleýmettik medıa alaıaqtyqtarynyń balalarǵa tıgizetin teris áserin azaıtýǵa kómektesedi.
Áleýmettik jelidegi alaıaqtyq qurbandary úshin qandaı qoldaý bar?
- Eger bireý áleýmettik jelilerdegi alaıaqtyqtyń qurbany bolsa, olar ózderin, eseptik jazbalaryn jáne basqa da onlaın-akkaýnttaryn qorǵaý úshin jedel sharalar qabyldaýy tıis.
- Baılanysty toqtatý: alaıaqtarmen barlyq baılanystardy toqtatyp, olardyń telefon nómirlerin, jedel habarlaryn jáne elektrondyq poshta mekenjaılaryn buǵattańyz.
- Dálelderdi saqtańyz: alaıaqtyqtyń kóshirmelerin jáne/nemese skrınshottaryn jáne kez kelgen habarlamalardy dálel retinde saqtańyz
- Platforma týraly esep: alaıaqtyq oryn alǵan áleýmettik jelide esep berińiz
- Bılikke esep berý: qajet bolǵan jaǵdaıda tıisti quqyq qorǵaý organyna esep berińiz, mysaly Ulybrıtanııadaǵy alaıaqtyq (nemese eger siz Shotlandııada bolsańyz, polıııaǵa)
- Qarjylyq qoldaý úshin habarlasyńyz: kez kelgen tólemderge daýlasý nemese qarjylyq kómek suraý úshin esepti bankińizge nemese nesıe kartasy kompanııasyna jiberińiz.
Emoıonaldy qoldaýdy izdeńiz: izdeý dostaryńyzdyń, otbasyńyzdyń nemese psıhıkalyq densaýlyq mamanynyń qoldaýy. Alaıaqtyqtyń emoıonaldy áseri aıtarlyqtaı bolýy múmkin, al terapııa nemese keńes berý sezimderdi túsinýge jáne alaıaqtyqtyń saldarymen kúresýge kómektesedi.
Alaıaqtyqtyń naqty jaǵdaılaryna, ornalasqan jerine nemese paıdalanylatyn platformaǵa baılanysty qosymsha qoldaý bolýy múmkin. Siz sondaı-aq qosymsha kómek alý úshin tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý agenttigine nemese zańgerlik kómek kórsetý uıymyna júgine alasyz.
Alaıaqtar banktik málimetterge qol jetkizý úshin azamattardyń qajetti derbes derekterin alýdyń ártúrli tásilderin paıdalanady: WhatsApp messendjerine aldyn ala qoldan jasalǵan, rastaıtyn qujattardy, qyzmettik kýálikterdi, eltańbaly mórmen kýálandyrylǵan sotqa deıingi tergep-tekserý júrgizý týraly qaýlyny jibere otyryp, ózderin polıııanyń joǵary laýazymdy qyzmetkerleri men ártúrli bankterdiń qarjy bólimderiniń qyzmetkerleri retinde tanystyrady.
Alaıaqtardyń aıla-amaldaryna túspeý úshin banktik kartalar arqyly kez-kelgen aqsha operaııalaryn jasaǵanda qyraǵylyq tanytý kerek jáne eshqashan karta derekterin eshkimge jarııa etpeńiz. Uıaly telefonyńyzǵa kelgen qupııasózderdi de bireýge aıtýǵa asyqpaǵan jón.
