Jańadan salynyp jatqan úıden páter satyp alǵym keledi. Aldanyp qalmaýdyń qandaı joldary bar?

240

Qurylysqa úleskerlikpen qatysýǵa qarajat quıǵyńyz kelse, nege nazar aýdarý kerektigin aıtyp beremiz.

Armanyńyzdaǵy páterdi satyp alý kezinde úleskerlerge aldanyp qalmaýdyń qandaı joldary bar? Ózińizdi barynsha saqtandyryp, jınaq aqshańyzdy senimdi kompanııaǵa qalaı tapsyrýǵa bolady? Úıdiń salatyn kompanııany tańdaǵanda nege nazar aýdarý kerektigin aıtaıyq.

№1. Úıdi salatyn qurylys kompanııasynyń qandaı qujattary bolýy kerek?

Qurylys kompanııasy tómende atalǵan qujattardy usynýǵa mindetti:
  • Turǵyn úı salatyn kompanııanyń menshigindegi nemese jalǵa alǵan jer ýchaskesiniń akti;
  • Keshendi vedomstvodan tys saraptamanyń oń qorytyndysy bar turǵyn úı qurylysynyń joba-smetalyq qujaty;
  • Sáýlet-qurylys salasyn memlekettik qadaǵalaý organynyń qurylysty bastaýǵa qatysty bergen qaýlysy nemese eskertpesi.
Qurylysqa alynǵan jer ýchaskesi banktiń kepilinde bolatyn jaǵdaılar jıi kezdesedi.
– Iri kompanııalar bar, olarǵa kepilde turǵan jer qaýipti sanalmaıdy, kerisinshe úırenshikti jaǵdaı sııaqty. Al aty da, zaty da joq shaǵyn kompanııalar úshin bul qaýipti bolýy yqtımal, – deıdi Qazaqstannyń qurylysshylar odaǵynyń basshysy Talǵat Erǵalıev.

№2. Qazyǵy qaǵylǵan úıdiń qurylysyna qarjy quıýdy usynady. Qaıtpek kerek?

"Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly" zańǵa sáıkes Qurylys kompanııalary úleskerlerdiń aqshasyn tartý týraly ákimdikten ruqsat alýy nemese turǵyn úı qurylysyna kepildeme berý qorynan kepildeme alýy tıis.
– Qazirgi tańda kóptegen qurylys kompanııalary jańadan salynyp jatqan úılerdegi páterlerdi zańǵa qaıshy turǵyda satyp jatqany jasyryn emes. Sondyqtan salynyp jatqan úıden páter tańdaǵanda qurylys kompanııasynan turǵyn úı qurylysyna kepildik berý qorynyń kepildemesin nemese ákimdiktiń ruqsatyn suraý kerek. Osylaısha kez kelgen azamat úlesker retinde óz quqyǵyn qorǵaıdy, – dedi Almatydaǵy qurylys kompanııalarymen kezdesý kezinde "Turǵyn úı qurylysyna kepildeme berý qory" AQ Basqarma basshysy Dýlat Jarylǵapov.
Bul jaǵdaıda úleskerde nysan salynyp biletini týraly memlekettiń 100 paıyz kepildemesi bolatyny belgili. Kepildeme alǵan qurylys kompannııalarynyń tizimi qordyń saıtynaornalastyrylǵan.
Eger qurylys kompanııasy úıdiń qazyǵy qaǵyla bastaǵan ýaqytta kelisim-shartqa otyrýdy usynsa, onyń úleskerlerdiń qarajatyn tartýǵa arnalǵan №1 kártishkede kórsetilgen ákimdik bergen ruqsat qujattary bolýy tıis. Klıent bul lıenzııalardy kórýge quqyly.
– Qurylys kompanııalarynyń túri bar. Keıbiri brondaý, kelisim-shartqa otyrýdy qurylys bitkennen keıin qaıta qarastyrady. Eger kompanııanyń naryqta belgili bir orny bolsa, brondaýǵa aqsha quıýǵa bolady – óıtkeni qaýip az. Al eger jańa kompanııa bolsa, sonymen qatar júıesi de bolmasa oǵan qarjy salýǵa keńes bermes edim. Qazyǵy qaǵylǵan úı bolsa da bári kompanııanyń tájirıbesine tikeleı baılanysty, – deıdi Talǵat Erǵalıev.
Kompanııa óz kúshimen nemese úleskerlerden tartylmaǵan qarajatpen ǵımarattyń qańqasyn turǵyza alady. Budan keıin ol tek ákimdiktiń ruqsatymen úleskerlerdiń qarjysyn tartyp, qurylysty jalǵastyra alady.

№3. Kelisim-shartta qandaı merzimder kórsetilýi tıis?

Qujatta úıdiń qurylysynyń aıaqtalý merzimi jazylýy kerek.
– Kóbine qurylys kompanııalary qurylystyń aıaqtalý merzimin kelisim-shartta múmkin 6 aıǵa tipti 1 jylǵa deıin jalǵasýy múmkin dep uzartýǵa tyrysady. Tipti ar-uıattan jurdaı kompanııalar ár túrli kelisim-shartta bir úıdiń aıaqtalý merzimin árqalaı etip kórsetken kezderi de boldy, – deıdi qorǵaýshy Bahtııar Ǵalymjanov.
Qurylysty merzimine deıin aıaqtamaǵany úshin kelisim-shartta ósimpul jazýdy qarastyrý kerek. Kompanııanyń qurylysty aıaqtaýǵa asyqtyrý úshin onyń kólemi aıtarlyqtaı bolýy tıis.
Qazaqstannyń qurylysshylar odaǵynyń basshysy Talǵat Erǵalıev qurylysty aıaqtaýǵa kepildik berý qıyn ekenin basa aıtady. Ol bir jylǵa ne jarty jylǵa sozylýy múmkin. Bir jylda sapaly turǵyn úıdi salyp bitirý múmkin emes ekendigin eskerý kerek. Sol úshin qurylys kompanııalarynyń jumystardy erte bitiretini týraly ýádeleri kúdik týǵyzýy múmkin.

№4. Kelisim-shartta taǵy ne jazylýy kerek?

  1. Páterdiń nemese basqa da ǵımarattyń baǵasy. Mańyzdy tusy – baǵa óspeýi kerek;
  2. Eger ǵımarat kelisim-shartta kórsetilgen sharshy aýdannan kem kólemde salynsa úleskerdiń ótemaqysy;
  3. Úıdiń salynatyn negizgi materıaldary, sondaı-aq naqty páterdiń quny.
Kelisim-shartty muqııat oqý kerek.
– "Siz kelisim-shartqa kez kelgen ózgeris engizýge quqylysyz,óıtkeni siz bir tarapsyz. Eger qurylys kompanııasymen ózgeristerdi kelisseńiz, olardy engizý múmkin bolyp tabylady. Árıne, qurylys kompanııasyn kelisim-shartqa ózgeris engizýge kóndirý ońaı emes, alaıda bári de múmkin, sebebi QR Azamattyq kodeksiniń 380 babyna sáıkes kelisim-sharttyń erkindigine sizge quqyq berilgen, – dep atap ótti qorǵaýshy Bahtııar Ǵalymjanov.

№5. Qurylys kompanııalary páterlerdi rıeltorlar arqyly sata ala ma?

Buǵan zańmen tyıym salynbaǵan, alaıda sarapshylardyń bul turǵyda pikirleri árqalaı. Qazaqstannyń qurylysshylar odaǵynyń basshysy Talǵat Erǵalıev kompanııalardyń óz marketıngtik bólimderi bolýy tıis dep esepteıdi. Olar úleskerlerdiń aqshasyn ýaqytyly tartý úshin klıent bazasyn jasaıdy. Kompanııalarǵa rıeltorlarsyz, óziniń satý bólimi bolǵany jaqsy.
Birneshe adamǵa bir páterin sata beretin qurylys kompanııasyn tańdamas úshin onyń tájirıbesi men bedelin eskerý kerek.
– Qurylys salasynda úlken tájirıbesi mol, kóptegen salynǵan turǵyn úıleri bar, aıtarlyqtaı múlki men óte jaqsy abyroı-bedeli bar qurylys kompanııasyn tańdaǵan jón. Árıne, mundaı kompanııalardyń páterleriniń baǵasy da kóterińki bolady. Esesine jyljymaıtyn múlikti shynymen alýǵa kepildeme bar. Basqadaı jaǵdaılarda mundaı kepildik joq, – deıdi Bahtııar Ǵalymjanov.

№6. Kóptegen salynyp jatqan nysandary bar kompanııalarǵa senýge bola ma?

Qurylys kompanııalarynyń bir ýaqytta birneshe salynyp jatqan nysandary bolmaýy kerek.
– Keıde sarańdyq túbińe jetedi. Adam shashylady, kúshin eseptemeıdi jáne birneshe nysandy salyp bitirip úlgermeıdi. Sonymen qatar qarjylyq josparlaý zańyn buzady: bir nysannan kelesine aqshany laqtyrýǵa bolmaıdy, – deıdi qurylysshylar odaǵynyń basshysy.
Kompanııanyń salynyp jatqan eki-úsh nysany ǵana bolýy tıis. Áıtpese jumysty ýaqytynda bitirý óte qıyn. Eger nysanda qurylys-ornatý jumystary júrmeı jatsa, bul qyraǵylyq tanytý kerektigin bildiredi. Eger kompanııa salmaqty bolsa onyń nysany qorshaýly, tólqujaty men ýaqytsha ǵımaraty bolady.

№7. Óte tómen baǵa usynǵan kompanııaǵa kúmándaný kerek pe?

Bastapqy jarnany ne bankke, ne kassaǵa salý kerek. Mindetti túrde túbirtek bolýy tıis. Kelisim-sharttary durys rásimdelgenine, toltyrylǵanyna nazar aýdaryńyz. Joba-smetalyq qujat pen kelisim-sharttaǵy málimetter sáıkes bolýy qajet.
– Dálme-dál shynaıy baǵdarlamalary bolǵany durys. 10% bastapqy jarnany berip, qalǵanyn kelesi 5 jylda tólep bitetin bolsańyz – bul óte kúmándi joba. Nemese keıde óte tómen baǵada páter satyp alýdy usynsa – oılaný kerek. Merzimdi qysqartqanda da solaı. Máselen, 500 páterli úlken úıdi 10 aıda salyp bitirýge ýáde berdi delik. Nemese 9 qabatty 5 aıda bitiremiz dep, irgetasyn endi quıyp qoısa ábden oılanýyńyz kerek, – deıdi Talǵat Erǵalıev.
Investıııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi óte arzan baǵa, materıaldardyń qymbattaýymen, ınflıaııamen baılanysty qaýipterdi esepke almaıtynyn atap ótti. Nátıjesinde turǵyn úı ne salynyp bitpeıdi, ne uzaq salynatyndardyń qataryna qosylady.

№8. Kompanııanyń keńsesi men saıty bolýy kerek pe?

Eger qurylys kompanııasy etigi joq etikshi sekildi keńsesiz bolsa, oılanyńyz.
– Keńse jınaqy, qarapaıym bolýy nemese úlken, qymbat bolýy múmkin. Bul mańyzdy emes – óıtkeni keıbiri kózge túsetin sándi keńseni, keıbiri qarapaıymdylyqty unatady. Alaıda kompanııa basshysynyń qurylysta tájirıbesi bolsa keńse ǵımaraty jaman bolmaýy kerek, – deıdi Talǵat Erǵalıev.
Eshteńe jasyrmaıtyn kompanııalar kezdesýler, saıahattar men jıyndar uıymdastyrady. Olar ınternette de belsendi, chat quryp, ózderiniń saıty bolady.
– Saıt eshqandaı aqparatsyz keshe ǵana qurylǵandaı emes, jandanǵan bolýy kerek. Jaqsy kompanııanyń birneshe jyldan beri bilikti toptary júrgizip otyrǵan saıty bolady.Baılanystyń bul túri kóńilge senim uıalatady. Óıtkeni qazir elektrondy baılanys basty qural bolyp otyr. Bári soǵan nazar aýdarady, – deıdi Talǵat Erǵalıev.

№9. Turǵyn úıge kepildeme berý qory nege kepildik beredi?

"Turǵynúıqurylysjınaqbankiniń" basshysy Lázzat Ibragımova Turǵyn úıge kepildeme berý qorymen kelisim-shartqa otyrǵan kompanııalarǵa senim artýǵa keńes beredi.
– Bul qurylys kompanııasynyń qurylysqa salǵan 15% óz qarjysy bar. Eger qurylysty aıaqtamaǵan jaǵdaıda ony memlekettik qor aıaqtaıdy, – deıdi L.Ibragımova.
Turǵynúıqurylysjınaqbanki – qordyń kepildigi bar nysandaryn nesıeleıtin Qazaqstandaǵy jalǵyz bank.
– Bul qurylys kompanııasynyń senimdiligin anyqtaıtyn birinshi belgi. 44 qurylys kompanııasy qordyń kepildemesin aldy. Olardyń 7%-y nysandaryn salyp bolyp, paıdalanýǵa berdi. Úı paıdalanýǵa berilgende kepildigi aıaqtalady jáne qurylys kompanııasynda quqyq belgileýshi qujattary paıda bolady. Eger, kepildik bolmasa, nysandy kim aıaqtap bitiretini túsiniksiz, – deıdi Lázzat Ibragımova.
Qurylys kompanııasy sonymen qatar qurylysty aıaqtaýǵa kepildik beretin ekinshi deńgeıli bankterden de kepildeme ala alady.

 Jadyra Julmuhametova, Erbol Qazıstaev

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler