Aqyndardyń máńgilik mýzalary!

272

Mádına

Əýlıeata jerinen kelip ediń, Mədına,
Eki ózendi tel emgen elik ediń, Mədına.
Kólde júzgen mamyrlap, aq qaz ediń, Mədına,
Jamalyń da, janyń da tap-taza ediń, Mədına.

Saýsaǵyńdy saýsaǵyń sıpap edi, Mədına,
Saýsaqtaryń ne degen shıpaly edi, Mədına!
Kúlimdegen kózińnen kún kóringen, Mədına,
Kóre almaıdy ol kúndi kim kóringen, Mədına.

Aq tamaqtyń astynda meń bar edi, Mədına,
Sol bir meńge qadalyp nem bar edi, Mədına!
Qaıda júrseń men kórgen qalpyńdasyń, Mədına,
Aman bolsyn aıaýly altyn basyń, Mədına!

Əben DƏÝRENBEK

 

 

GÚLMIRA

Kóktem kózdiń jasyndaı bop syrǵı ma?
Syrǵı-syrǵı bet túzedik yldıǵa.
Sarybelden saǵym ushyp jatqanda,
Janyma ergen janym ediń, Gúlmıra.

Kúndeı kúlgen kógimdegi Gúlmıra,
Usyndy eken ómir neni, Gúlmıra?
On besinde tolǵan aıdaı tolysqan,
Otyz úsh jyl kórinbedi Gúlmıra.

Jaquttaısyń, laǵyldaısyń, Gúlmıra,
Túngi uıqymdy taǵy urlaısyń, Gúlmıra.
Saǵynasyń...
Saǵynbaısyń, Gúlmıra.
Jańaarqanyń jazyǵynan joǵalǵan –
Aqbókenniń laǵyndaısyń, Gúlmıra.

Isim ónbeı,
Ishim ólgen, Gúlmıra,
Túsinbesti túsiner me eń, Gúlmıra?
Dertiń meńdep...
Iship ólgem, Gúlmıra.
Otyz úsh jyr arnasam da umytylmaı,
Otyz úsh jyl túsime engen Gúlmıra.

Kóktem kózdiń jasyndaı bop syrǵı ma?
Syrǵı-syrǵı bet túzedik yldıǵa.
Ótken ótti...
Qursyn bári, Gúlmıra,
Esińe alyp júrsiń be áli, Gúlmıra,
Aı alqaly, kún syrǵaly Gúlmıra.

Ǵalym JAILYBAI

 

Láıláń qaıda?
«Láıláń qaıda?» – dedi maǵan kúlip kún,
«Láıláń qaıda?» – dedi maǵan kúlip tún.Dúnıeniń kórip júrgen kúlli elin,
Kórdim maǵan kúnniń qatty kúlgenin.

Qatty kúldi, áıeldershe kúldi kep:
«Seni tosyp júre me ol, – dep, – úlbirep?!»

Qushaǵy bar aıalaıtyn aıaly,
Tún músirkep, tún kep meni aıady.

Aıady kep, aıalady kúlmedi,
Qońyr únmen jubatty kep tún meni:

«Máńgi túnge jetkenińshe ýaqyt kóp,
Kúlkili bop júrisiń de baqyt», – dep

Aıamaıtyn kún bolyp kel – báribir,
Aıalaıtyn tún bolyp kel – báribir.

Seni, Láılá, qara kózdi kıelim,
Qaıyspaıtyn qara jershe súıemin.

Jumataı JAQYPBAEV

***

Talasıo,
Talasıo,
Taraz qyz!

- Sálemetsiz be?!

bir tanys daýys – júrekke,
oıǵa,
qulaqqa,
bir tanys daýys – qap ketken, biraq, jyraqta,

jalt qarap edim – janary ottaı basyldy,
jadymda buryn jabylǵan kitap ashyldy:

o, qudaı, sol qyz!

Taldyrmash qana talshybyq qurby,
malshynyp turdy –

sáýlege,
sap qoıdy meni,
sap qoıdy meni áýrege,

bozbala kúnde, bulqynǵan júrek,
umtylǵan júrek
baqtarǵa,

armandar asqaq, adamdar izgi shaqtarda,

jyr oqyp talaı, keshkenbiz birge uly ańyz:
sol qyz ǵoı,
sol qyz,
sol qyz ǵoı,
sol qyz – bula qyz!

Taldyrmash qana talshybyq qurby,
arshylyp turdy
ańyzdan,

sonaý baqtarda bizderden qalǵan san iz bar!

Jyldar ótkende,
jyldam ótkende zýyldap,
Adam men Haýa sekildi baqtan qýylǵan,

bizder de bólek ketkenbiz – ótken kóktem, kúz...

janynda endi – jary bar eken,
tanyǵan eken,
sonda da...

Taldyrmash qana talshybyq qurby,
qomsynyp turdy
kúıeýin,

kúıeýi ony,
kúıeýi ony,
kórinip turdy – súıedi,

momaqan jigit qońyrqaı júzdi,
tańyrqaı bizge qaraıdy,

kózqarasy onyń – maǵan da jyly,
jaryna biraq – araıly,

- Sálemetsiń be?! – dedim de, jyldam syrt berip, kettim burylyp...

...Qyzdardy keıde tanymaı qalý da – ulylyq!

Talasıo,
Talasıo,
Taraz qyz!

Erlan JÚNIS

Shaǵanaıym!
Shaǵanaıym,
Qýalaı júrip qyzyltúlen-ermekti,
Jolymda shaǵyla shashylyp qaldy talaı shólmek-kún...
Sonda,
Juparǵa kómilýge yntyq qushaǵyńdy bir ret
Gúlge de kómip kórmeppin.Ardaqtym,
Jel-sózderimnen ushyp talaı qańbaq-kún,
Qater oqtaryna qarsy júgirgenimde,
Qabaǵyńa da qarap almappyn.
Salmaqtym,
Zyr-zyr domalap turmys saýsaǵyndaǵy oımaq-kún...
Qyzyr da jete almas qııaldardy qýyp únemi,
Qııańqylanýdy da qoımappyn.

Qurmettim,
Ótti ǵoı san myń dúrmek-kún.
Qasymda Óziń menen Óleń ǵana qalaryn...
Bilmeppin...

Qazir ún-túnsiz sóıleımin,
Qalamymnyń qaperine qarakóz muń qamalyp...
Al, sen... sen táp-tátti jymııasyń,
Mendeı aqymaǵyńdy
Aıdaı jarqyraǵan mańdaıyńmen tyńdap alyp.

13 qazan 2016 j.

Tynyshtyqbek ÁBDIKÁKIMULY
"Adyrna" ulttyq portaly
Pikirler