QYZ ALDYNDAǴY NAMYS

1386

Qoı baǵyp júrgen kezinde áke-sheshesi Ábilhandy úılendirmek bolady. «Balamyzdyń úlkeni sen turǵanda, inilerińe qalaı úılen dep aıtamyz? Jóni túzý bireýdiń qyzyn atastyraıyq, úılen balam!» – deıdi. Ábilhan: «Qoıdy tastap, oqımyn, áıel almaımyn», – dep kónbeıdi. «Bul oqýǵa ketpeı turǵanda, aıaǵyna mataý salaıyq» dep, áke-sheshesi bir sirgeliniń qyzyna quda túsedi. Qyz da Ábilhandy mensine qoımaı: «Qoıshyǵa tımeımin, onymen baıdyń esiginiń aldynda jalshylyqta júretin jaıym joq», – dep azar da bezer bolady. Ábilhannyń da úılenýge qulqy joq. Biraq áke-shesheniń sózin attap ketýge batyly jetpeı, basy qatyp júrgende, qyz basqa bireýmen qashyp ketedi.

«Qap, seni me?» – dep qyzǵa qatty kúıinbeıdi, biraq namysyna tıgen osy oqıǵa Ábilhannyń kóńiline az da bolsa syzat túsiredi. Dúnıe alma-kezek degen. Almatyda oqýǵa túsken soń galstýk taqqan qalpymen tórege uqsap, qyzdyń kózine túskisi keledi. Ábilhan qasyna kisi ertip, qatar jatqan aýylǵa álgi kelinshektiń úıine barady. Jalshylyqtyń jurnaǵy da qalmaǵan, qalanyń adamdaryndaı kıingen Ábilhandy kórip, qyz «kótek» dep qulap qala jazdap, esin jıyp úıden shyǵa jónelipti.

(Ábilxan Qasteev atamyzdyń ómirinen úzindi.)

Gúljan Ahmetjanqyzy,
Qarlyǵa Ibragımova.
(«Aq jelken», №1. 2014 jyl)

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy