Tabyl tragedııasy týraly tolǵanys

2410

Erterekte Týma qum jaqta Amanǵalı esimdi seri ótken... Erte deıtin erte de emes... Jıyrmasynshy ǵasyrdyń basyndaǵy «aq qashty, qyzyl qýdy» almaǵaıyp kezeńde keńes jendetteriniń qolynan qapyda qaza tapqan qaıran er... «Qolymda bir qamshym bar sálińgirdeı» dep bastalatyn Amanǵalıdyń ánin bizdiń eldiń keýdesinde sáýlesi bar ónerpazdary súıip oryndaıdy. «Bir tentek el ishinde júrmeı me eken, Sońyma nege tústiń báriń birdeı» dep nazalanǵan namysty seriniń artynda qalǵan alyp-qashty áńgime kóp. Kópshiligi «Erdiń túbine eregis jetiptige» saıady. Sol Amanǵalıdyń ádebıettegi tragedııalyq tulǵasyn jasaǵan serimen taǵdyrlas ta muńdas Tabyl edi...
Halqynyń sábı sanasy óliara kezeńde shalyqtap turǵanda sharasyzdyq ýyn ishken en dalanyń erkesi Amanǵalı men órkenıet qaqpasy aldynda turǵan qoǵamda ómir súrgen eren talant Tabyldyń arasynda júrektiń qylyndaı bir názik baılanys bar sekildi kórinedi de turady. Ol erkindiktiń ańsary edi... Menińshe solaı... Tulǵanyń baqytty bolýy ol ómir súrip otyrǵan zamannyń áleýeti men mádenıetine baılanysty emes. Onyń baqyty ishki jan dúnıesiniń qanaǵattanýynda... Rýhanı qajetin óteýinde... Qalǵany dalbasa! Jyltyraq kıim de, júıitkigen kólik te túkke turmaıdy onyń qasynda... Jannyń máńgi bostandyǵynyń janynda...
Men esimdi bilgeli Tabyl elde edi... Arý Almatydan «týǵan jer degen túrmege» kóship kelgen jyldary bolsa kerek. Keıinirek oń men solymdy aıyra bastaǵan, óleńniń dertine shaldyqqan ýaqyttarymda men oǵan anyqtap qaraı bastadym. Aıtpaqshy, múlde kishkentaı kezimde teledıdardan (ol jaryqtyq sol kezde aq-qara tústi edi-aý) stýdent Tabyldyń ádemi qyzben qosylyp gıtaramen án shyrqaǵanyn áke-sheshemmen otyryp kórgenim bar. Ol Tabyl men tanyǵan Tabyldan múlde basqasha bolatyn. Ol Tabyl qazirgi jalǵyz tuıaǵy Abyl sekildi albyrt ta alańsyz sekildi kóringen. Sońǵy Tabyldyń júzinde ózgeshe tańba bar edi. Birtúrli bul dúnıelik emes qasirettiń taby seziletin. Ol aınalasyna birtúrli muńly asqaqtyqpen qaraıtyn. Bárin bilip, bárin kórip jerigen jannyń nemquraılylyǵymen erine kóz tastaıtyn... Denderdiń tar kóshelerinde mańǵaz basyp kele jatyp ne oılaıtyny bir qudaıdyń ózine aıan. Qoldaryn biriniń ústine birin qoıyp mańqıyp otyrǵan sátteriniń ózinde jannyń tynyshtyǵy sezilmeıtin.
Iá, ıá, dál solaı... Keıde sol qyrsyq qalpyna bir túrli eregispen qaraıtyn edim. Óıtkeni, men alańsyz aqymaq edim. Onyń janarynda Shákárimniń teoremasy jatýshy edi... «Maqtap júrgen ómiriń osy bolsa, Úsh-aq aýyz óleńmen boldy tamam»... Qazir osy joldardy jazyp otyrǵanda Tabyldaı alyppen bir topyraqty basyp júrip kóbirek syrlasa almaǵanyma ókindim... Sosyn kópten jylamaǵanymdy túsindim. Shynynda, Tabyldyń sol muńly tákapparlyǵyn kórgende júregim qatty syǵymdalatyn. Qatty rıza bolyp ketkende «Adaıdyń jıeni ǵoı!» dep maqtanyp, mańdaıymnan súıetin. Keıde maǵan «Eıı, baıǵus bala, kóreshegiń aldyńda ǵoı...» deıtindeı birtúrli aıaýshylyqpen qaraıtyn. Men ony qazir túsinip júrmin...
Sonaý sekseninshi jyldary arý Almatydan ańyz-dastany bastalyp, kúlli qazaqty selt etkizgen rýhty poezııa men mýzykanyń ǵajaıyp sınhronyn jasaǵan Tabyl fenomeni kúni búginge deıin basynan birneshe kezeńdi ótkizdi. Soldat saǵynyshy, asaý bozbalanyń albyrt mahabbaty, «Men qazaqpyn» dep shıryqqan shymyr tolǵaýlarynan balyqshy kópes Gýrıı Nazarovqa arnaǵan áıgili naızaǵaı jyrlaryna deıin ol shyǵarmashylyq shabyttyń naǵyz lázzatty shaqtaryn basynan ótkizdi. Ol Tabyldyń aıdarynan jel esken armansyz kezderi shyǵar, bálkim... Onyń taǵdyr-talaıy soqtyqpaly-soqpaqsyz joldarda ótti. Qaıran talanttyń qamyqqan da maǵynasyzdyqtan jalyqqan sátteri kóbirek boldy ma deımin...
Sóıtip júrip týǵan eldiń joǵyn túgendedi. «Azaldan bizdiń babalar shirkin, Bolǵan-aý, sirá, qyrkezbe» dep Denderdiń oı-jotasyn, jumbaq syryn túgendedi. Sonaý Mahambet, Malaısarydan bastap, Balamaısan kúıshisi bar, eskerýsiz-eleýsiz aqyn-jyrshysy bar, týǵan jerdiń talanttaryn jaryqqa shyǵarýǵa esepsiz eńbek etti. Ol qart Denderdiń erikti tutqyny edi... Báribir júreginiń túkpirinde beligisiz ińkár saǵynysh jatatyn. «Bireý kelse eken» deıtin jalǵyzdyqtyń, kóp ishindegi jalǵyzdyqtyń derti jeńip kete beretin. Ásirese ómiriniń sońǵy jyldarynda osy sheksiz ańsar túpsiz úreıge ulasqandaı bop kórinedi maǵan. Áıtpese, myna joldardy jazar ma edi?...
Alyp ket meni aýyldan, aǵa,
Seni ańsap biraz shet júrdik.
Men ómir súrgen qaýymǵa qara,
Aınalysqany boq tirlik.

Janymdy salma zarlatyp otqa,
Bolmysym seni kútti ár kún.
Alyp ket meni Almaty jaqqa,
Azaptan súıtip qutqarǵyn.

Rásýasy bolyp essiz ǵalamnyń,
Denderim-týǵan jerimde.
Mahambet qusap bassyz qalarmyn,
Qaroıdyń qara kórinde.

Aqynnyń alyp júregi qyryq bes jasynda toqtady. Janqııar dostan jalpy jurtshylyqqa deıin aza tutty. Tipti Tabyldyń myna jaryq jalǵanda bar ekeninen beıhabar, biraq ánine ǵashyq qansha qazaq kóz jasyn tókti. Juldyzy sonaý kókke jaıǵasty da, táni Denderdiń jalpaq jotasynda máńgi tynys tapty. «Men ólemin, myltyq pen dombyramdy, Qum tóbeniń basyna qadap ketem» dep aıar tirshilikke aıbat shegip ketti. Dúnıeniń turaqsyzdyǵyn, alapat darynǵa jer ústiniń tarlyǵyn taǵy bir márte dáleldep ketti. Tabyldy máńgilik saparyna shyǵaryp salǵan azaly jıynda tabytty kótere jónelgen sátte «Jalǵan dúnıesi» zarlap qoıa berdi. Qaraly jurttyń esin alyp qara nóser tókken edi-aý... Odan beri de segiz jyl jyljyǵan eken.
Myna sáıkestikti qarańyzshy... Marǵasqa Mahambettiń aqtyq demi jıyrmasynshy qazanda úzilgen eken. Tabyl bolsa on toǵyzynshy qazanda kóz jumdy. Ekeýi de týǵan jerdiń tynymsyz qyzǵyshy edi... «Alashtan asqan alpaýyt bireý bolmasa, Jolymdy meniń kespeýi kerek endi eshkim. Men kettim!» dep Amanǵalıdyń aýzyna salǵany Tabyldyń óziniń de taǵdyryna aınaldy.
Bizdiń eldiń abadan uldary ajalyn da qasqıyp qarsy alyp, aspanǵa qarap kúlip qalǵan sekildi kórinetini nesi eken?.. Solaı shyǵar... Óıtkeni, olardyń ólmeıtin ǵumyry endi bastaldy ǵoı...

 

Álııa  DÁÝLETBAEVA

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler